blog.iidadesign.eu
Uus ajakiri “Käsitöö” ilmub novembri alguses. Seekord minu poolt mõned kangakudumise õpetused. Fotod: Mark Raidpere.
Registreeru:
eva@iidadesign.eu
gsm: 53467366 (Eva-Liisa Kriis)
Uus kangakudumise õppefilm DVD-l “Maateljed ja sõbakirikangas” ilmub novembri esimesteks nädalateks.
DVD „MAATELJED JA SÕBAKIRIKANGAS” ON KOLMAS OSA IIDA KÄSITÖÖBLOGI KANGAKUDUMISE ÕPPEFILMIDE SARJAST. SEEKORDNE ÕPE PÕHINEB MAATELGEDEL. VAATAME, KUIDA NEED KOKKU KÄIVAD, KUIDAS KANGAST RAKENDADA JA KUIDAS LIHTSATE VAHENDITEGA MAATELJED KIRIKANGASTELGEDEKS ÜMBER EHITADA.
SIIN ON JUHENDID, KUIDAS ARVESTADA KATTETEKI LÕIME TIHEDUST JA VALIDA RAKENDUST ERINEVATE MUSTRITE SAAMISEKS. ÕPPIDA SAAB MITMEID KUDUMISVÕTTEID- LIHTTRIIBUD, KIRITRIIBUD, PINDPÕIME JA NAASTPÕIME. DVD SISALDAB TUTVUSTUST ETNOGRAAFILISTE KATTETEKKIDE NÄITEL, KUIDAS ANTUD TEHNIKAID KASUTADES TEKSTIILE ON KAVANDATUD.
TALLATUD LIHT- JA KIRITRIIPE KASUTATI KA RAHVARIIDESEELIKU JA PÕLLERIIDE VALMISTAMISEL. PÕIMETEHNIKAID SAAB KASUTADA LISAKS PÕRANDAVAIPADE KUDUMISEL. OLENEVALT OTSTARBEST ON VAID LÕIME TIHEDUS ERINEV.
Kes on huvitet, võib dvd ära tellida, kirjutades aadressile eva(at)iidadesign.eu.
Täna oli ilus päikeseline päev, kus Sillaotsa Talumuuseumit ja IIDA kangakudumise töötuba Velisel külastasid, muidu igapäevaselt taastusraviga tegelevad, inimesed. Muuseumirahvas õpetas külalistele leivaküpsetamist ja ka mina sain kingituseks armsa leivalooma. Omaltpoolt mõtlesin välja toreda mängu, mida saab mängida paaris. Mängijad koovad korraga ühe lõimega ja ühe tihvaga vööd, kuid erinevast otsast. See on põnev, sest pead arvestama kududes ka teise inimesega. Juhtus ka nii, et üks kudus vööd aga teisel hargnes see samal ajal üles. Igatahes väga lõbus oli. Tänan osalejaid toreda seltskonna eest.
VANA-AJA KATTED,
kangakudumise jätkukursus
juhendaja Eva-Liisa Kriis
Aeg L 02, 09, 16.10, 6, 20, 27.11
kell 10.30-15.00
36 tundi
1440 krooni
Sisu.
Kanagakudumiskursuse teemaks on seekord vanadelt tekstiilidelt pärit tehnikate kasutamine tänapäevaste materjalidega ja tänapäevases sisustuses või rõivastuses. Õpime kangakirja lugemist vanalt tekstiililt ja valime osalejatega kokkuleppides kaks tehnikat proovitöö tegemiseks, kuid kindlasti jagub ideid ka kodus ise katsetamiseks.
Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.
UUED KUUED MÖÖBLILE
juhendaja Eva-Liisa Kriis
Aeg L 11 ja 18 september 2010
kell 10.30-15.00
Maht 12 tundi
Hind 660 krooni
12 kursuslast
Esimene kursusepäev:
Praktilised õpetused pehme mööbli värskendamiseks. Mida arvestada kattekanga valimisel ja vahetamisel. Kuidas hinnata polstri seisukorda ja seda väheste vahenditega uuendada (välja arvatud vedrusidumised). Näideteks kušett, 80ndate diivan ja 60ndate väikesemõõduline diivan, nõuka-aegne kontoritool või valik nendest.
Kaasa võtta pilte oma mööbliesemetest, mida uuendada soovitakse. Kodutööks jääb nende lahtivõtmine, uurimine ja dokumenteerimine.
Teine kursusepäev:
Tekkinud küsimuste arutamine. Taastamise juhendamine.
küsimuste korral kirjuta eva (at) iidadesign.eu
Tere, head kangakudujad!
Rõõm on kõigile teatada, et tänavune kangakudujate infopäev toimub
laupäeval 2. oktoobril Pärnus. Infopäeva peateema on MAATELJED ja
päevakava sirvides saab aimu, mida me sellel teemal pakume.
Usume, et põnevat ja uut on nii algajatele kui oskajatele. Tore on ka
lihtsalt kõigiga kokku saada ning sõna juttu puhuda, vaadata tehtud töid
ja teha uusi plaane.
Palume soovitavalt kaasa võtta:
1) tekstiil, mis osaleb Kangasulase näitusel kohapeal ja
2) tekstiil, mida saab üles märkida sõbakirja töötoas, olgu ta siis enda
kootud või esiemade pärandus.
Ürituse õnnestumiseks palume valida oma eelistus töötubades:
Kui olete oma eelistuse teinud, palume registreeruda ja tasuda
osalustasu 50 krooni ning soovi korral ka tasu toidu eest 40 krooni.
Nagu päevakavast näha, on meile suppi pakkumas hetkel Pärnu kauneim ja
kutsuvaim kohvik Supelsaksad.
Registreeruda saab aadressil: tiina@tekstiilikoda.ee
Infot saab eelnimetatud e-posti aadressil või telefonil 52 92 744 (Tiina
Sutt).
Osalustasu palume üle kanda: MTÜ Tekstiilikoda, a/a 10220063413019
(SEB-pank).
Ülekandel palume selgitusse märkida osaleja nimi.
Päevakava vaata siit infopaeva_kava_parnus_2010
Tervitades,
Tiina Sutt ja Veinika Västrik
Selle nädala alguses on minuni jõudnud mitmed erinevad suurrätimustrid.
Asta suurrätt - kaheksa tallalauaga ja kaheksa niieraamiga krepp. Kootud tellimusena Raplamaal. Eristada võib kahte erinevat ruudustikku. Sama rakendusega leidub suurrätte Sillaotsa Talumuuseumis Velisel ja sarnased olid esindatud ka Martna suurrätikupäeval 2008 aastal
Asta suurrätt - hallides toonides toimne. Eristada võib kolme ruudustikku.
Kristeli suurrätt - kootud toimses tehnikas seotud topeltkangana. Keeruline on selle puhul just lõime loomine, kuna pealmine ja alumine kangas on erineva ruudustikuga.
Hede suurrätt - Kootud krepp tehnikas. Kuduja oli Herta Senkel, sünd 1915, kootud umbes 1935, Simuna kihelkonnas, Rahkla külas
Suvekoolis osalejatele proovitöid ette valmistades sündis täiesti juhuslikult lõngasid käärides selline sallimuster. Koelõngad on sisse kootud järgides lõimelõngade järjekorda. Sidus on võetud ühelt Sillaotsa Talumuuseumi suurrätilt, kuid seda võib edukalt kududa ka tasapindses või mõnes muus toimses tehnikas. Lõngade järjekord paremalt alustades on järgmine:
92 halli
24 roosat
40 halli
24 x hall + roosa
26 halli
72 roosat
20 musta
104 halli
Sall on kootud kahekordsest villasest lõngas kasutades suga nr. 37/2
Üks kursuslane tõi suvekooli kaasa oma vana suurräti. Tegin sellest pildid ja kirjutasin mustri üles. Ehk pakub huvi. See suurrätt võib olla päris vana, millele viitab ruudustiku puudumine rätiku keskosas.
suga 120
sidus 2+2 toimne ehk neli niit ja neli tallalauda tasapindne toimne
lõngade järjekord alustades paremast servast:
120 helehalli
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng ehk ikatlõng
120 tumehalli
4x 2 oranži ja 2 halli
11x 1 oranž-kollane neolõng ja 3 halli
1 oranž-kollane neolõng
4x 2 halli ja 2 oranži
120 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
edasi helehalli tausta vastavalt suurräti laiusele kuni vastaskülje triibuni.
Täna algasid kangakudujate päevad Sõrandus pealkirjaga “Uued teadmised kultuuripärandist-SUURRÄTT”
Infot leiad siit
Kõrvataha sai pandud nii mõndagi huvitavat:
Jagatud sai ka midagi:
Tänaseks selgusid vaibakonkursi auhindade saajad:
žürii preemia
Zürii koosseisus tekstiilikunstnikud Eva-Liisa Kriis, Leeda Ots, Monika
Järg, ERM-i teadur Vaike Reemann, kangakudumismeister Aili Liit ja
ERKL-i esindaja Liina Veskimägi-Iliste hindas parimaks Viivi Paimetsa
vaiba “Vanaema II”. Auhinnaks 3000 kr preemia.
publiku preemia
Publiku preemia vääriliseks valisid internetihääletuses osalejad Sirje
Otsa vaiba “Lapsepõlv IV”. Auhinnaks 3000 kr preemia.
ajakirja Käsitöö lemmik "Käpakirjaline"
ajakirja Käsitöö lemmik "Ilmarise III"
Ajakirja Käsitöö toimetuse lemmikuteks said Anu Sergo vaip
“Käpakirjaline” ja Illi Lille vaip “Ilmarise III”. Preemiaks ajakirja
aastatellimused ja vaipade kudumisjuhendite avaldamine augustinumbris.
OÜ Kangaspuu eripreemia
OÜ Kangaspuu eripreemia võitis Merike Freienthal vaibaga “Viljandimaa
tekk”, auhinnaks 1000 kr eest kaupu e-poest.
Hääletuse lehele lisatakse varsti ka tänusõnad koos statistikaga, mis
üllatas korraldajaid positiivselt: hääletajaid oli üle 800, külastusi oli üle 13
000, ka mitmetest välisriikidest.
Seekord leidsin üsna ebatraditsioonilise sõbakiritehnikas padjakatte. Ese tuli välja prügi ja ajalehtede vahelt ning kahetsen, et seda varem ei avastanud, kuna koid ja muud loomad on seda oma pidulauana kasutanud. Sealjuures on heleroheline lõng osutunud maitsvamaks oranšist. Seespoolt on näha ka õige värvierksus. Leid on Märjamaa päritolu.
VANA-AJA KATTED, kangakudumise jätkukursus
Sisu.
Kanagakudumiskursuse teemaks on seekord vanadelt tekstiilidelt pärit tehnikate kasutamine tänapäevaste materjalidega ja tänapäevases sisustuses või rõivastuses. Õpima kangakirja lugemist vanalt tekstiililt ja valime osalejatega kokkuleppides kaks tehnikat proovitöö tegemiseks, kuid kindlasti jagub ideid ka kodus ise katsetamiseks.
Näide eelmisest kursusest- tänapäevased põrandavaibad ja vana saanitekk (sinine), kootud sama sidusega. Muudetud on lõime tihedust, ruudu suurust ja koematerjali.
Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.
…………………………………………………………………………………..
UUED KUUED MÖÖBLILE
Esimene kursusepäev:
Praktilised õpetused pehme mööbli värskendamiseks. Mida arvestada kattekanga valimisel ja vahetamisel. Kuidas hinnata polstri seisukorda ja seda väheste vahenditega uuendada (välja arvatud vedrusidumised). Näideteks kušett, 80ndate diivan ja 60ndate väikesemõõduline diivan, nõuka-aegne kontoritool või valik nendest.
Kaasa võtta pilte oma mööbliesemetest, mida uuendada soovitakse. Kodutööks jääb nende lahtivõtmine, uurimine ja dokumenteerimine.
Teine kursusepäev:
Tekkinud küsimuste arutamine. Taastamise juhendamine.
Alates 19. aprillist kuni 31. maini toimub vaibakonkursile
“Minu vana(ema) vaip” saabunud vaipade hindamine.
Oma hinded vaipadele saad anda aadressil
www.kangakudumine.ee/vaibakonkurss
Lisaks liiguvad vaibad reaalaja näitusena Tartusse, Pärnusse, Tallinna.
Jälgi infot ülaltoodud aadressil.
Võitjad kuulutatakse välja 1.juunil 2010 Tallinnas!!
Tekk on valmistatud kahelaidsene, mis tähendab, et kaks tekipikkust kangapaani on ühendatud õmblusega vajaliku laiuse saavutamiseks. Teki mõõdud on 147×202 cm. Kasutatud on täiskoekirikanga rakendust. Seda tehnikat võib kasutada ka põrandavaipade kudumiseks. Kattetekki kududes kasuta suga 40/1 ehk rakenda linane või puuvillane lõim 4 lõnga sentimeetrile. Põrandavaiba tarvis vali suga nr 20 ja 40 vahel, olenevalt koematerjali paksusest. Põrandavaibas on oluline , et koelõng katakse lõimelõnga täielikult. Koematerjaliks on Märjamaalt pärit katteteki puhul kasutatud kahekordset maavillast lõnga kuues värvitoonis- must, potisinine, kirsipunane, helekollane, leheroheline ja orantsikaspunane. Niietama pead vastavalt kavandatavale ruudustikule. Alltoodud rakenduses vastab niietus originaalteki ruudustikule. Tallamise skeem on aga illustreeriv, kuna koelõngade arv ühes ruudus kõrgustpidi sõltub koelõnga jämedusest. Ruutude proportsiooni saad jälgida fotodelt.
See suurrätt on arvatavalt pärit Päärdust. Kasutatud on nelja tooni lõngasid- lõimes lambavalge ja tumepruun, koes must ja beež. Kanga algrakendus on nelja niiega toimne. Originaalis on suurrätt kootud topeltlaiana ehk topelkangana. Ühe ruudu suurus on umbes 10 x 10 sentimeetrit.
Ühekordsena kududes on siduseks nelja niiega tasapindne toimne.
Kangapind.
Rahvaülikoolis on minu juhendada praegu kangakudumise kursus, kus esimese tööna koome suurrätti topelkangana (topeltlaiana). Üks kursusel osaleja tõi oma emalt päritud teki (võimalik, et suurräti) küljest tükikese kangast. See on auguline tükk, mis lõigati kunagi ära eseme parandamise (lappimise) eesmärgil. Kangas on kootud 12 niie ja 12 tallalauaga. Ühel cm-l on 20 lõnga (see tähendab, et 10 pealmise ja 10 alumise kanga lõnga). Kasutatud on suga 100/2. Tekk on kootud ühekordsest villasest lõngast ja see on väga pehme ja õhuline. Allpool toon ära fotod kangast ja arvatava rakenduse. Tekstiil on pärit Suigust (Pärnu maakond).
Parem pool
Vasak pool
Näha on nii parem kui vasak pool
Algrakendus nii pealmisel, kui alumisel kangal on tasapindne toimne 3/3 + 1 (mis tähendab, et koelõng jookseb kolme lõnga alt ja kolme lõnga pealt ning järgmine koelõng algab ühe astme võrra kõrgemalt).
Siin on rakendus paremalt poolt vaadates. Lõimelõng on nii alumisel, kui pealmisel kangal tumepruun. Pealmise kanga koelõng on roheline ja alumise kanga koelõng on helepruun.
Siin on kangarakendus vasakult poolt vaadatuna. Rakendusel märgitud ruudukesed markeerivad kahe kanga kokkusidumise kohtasid. Nendel kohtadel tuleb pealmise kanga koelõng (roheline) kanga alla.
pildil: kõvendkangas pikee
Veel on kohti Tallinna Rahvaülikoolis veebruaris algavatele kangakudumise kursustele. Kursused on mõeldud nendele, kes on juba kangakudumisega kokku puutunud.
kestvus kokku 32 akadeemilist tundi
juhendaja Eva-Liisa Kriis,
hind: 1440 krooni
kell 11.00-15.00
kuupäevad: 13.02, 27.02, 13.03, 27.03, 10.04, 24.04 + iseseisev kudumine kursusepäevade vahelisel ajal.
Hea, kui osaleda soovija on iseseisvalt kudunud algkangaid või mõnda muud lihtsamat kangast.
Kursuse käigus õpime märkima kõvend ja topeltkanga sidust. Tuletame meelde lõime käärimist, kanga rakendamist ja kudumist.
Lõppeesmärgiks on osata moodustada topeltkanga siduseid ja julgustada osalejaid nendega ise edasi katsetama.
pildil: pitskardin
Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.
Juhendaja: tekstiilidisainer Eva-Liisa Kriis
Blog.iidadesign.eu
Leidsin huvitava artikli setu vooditekstiilidest. Autoriks on Kadri Vissel, kes kaitses hiljuti Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias diplomitöö teemal «Setu sängünulk ja põktriibulised villased vooditekid».
Artiklis on kirjeldatud setu talu ruumijaotust, magamisasemete paiknemist selles ning vooditekstiile. Minule pakkus huvi just tekstiilide osa, kuna plaanin kolmanda kangakudumise dvd teha sõbakirjaliste ja drelltehnikas kattevaipade kudumisest.
Kadri Vissel on jaotanud sõbakirjalised tekid kolme ossa.