MTÜ Prastuli Seltsi ja MTÜ IIDA Kursused koostöös toimunud koolitus lõppes sõbakangaste valmimisega. Paljud osalejatest  jõudsid teha sõbadele ka kaunistused. Umbes pooled kudusid valged sõbakangad, teine pool valis Siksälä kalmeteleidudel põhineva sini-valge mustri. Peep ja Krista valmistasid aga täiesti enda kujundatud kanga, mille kudumiseks Peebu sõnul kaks tallalauda olid labased ja ülejäänud käisid omasoodu… ; ). Kevadel on plaanis nendest eri-ilmelistest sõbadest väike näitus teha. Info selle kohta leiad loomulikult siit blogist.

Tsiistre Linamuuseumi õpitubades saab praegu õppida ka võru keelt. See on eriti vajalik Võrumaale mujalt tulnutele, et ei tekiks asjatuid segadusi. Näiteks kui naaber helistab ja ütleb, et on sinu maa vallale kaevanud ei tähenda see probleeme vallavalitsusega vaid, et on kaevatud kraav. Meie pere laps arvabki, et Võrumaa on eraldi riik, seal on oma keel ja võib juhtuda nii, et Võrumaal on talv aga Eestis sajab samal ajal hoopis vihma.

Kangakudumiskoolituse ellukutsujast  Prastuli Seltsist ning Tsiistre Linamuuseumi tegemistest kuulete kindlasti edaspidigi. (Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.)

Urvaste seltsimaja avapidu toimus 16. jaanuril käesoleval aastal. Kes elavad sealkandis on ilmselt paremini kõigega kursis, kuid lugedes seltsimaja tegevusest facebookis tekkis kange soov ka oma blogis see tore ettevõtmine ära märkida. Tänaseks on toimunud seal juba mitmeid põnevaid töötubasid -lätilapilise vöö õpituba, kirivöö õpituba, roomakardinate õmblemise õpituba, suurräti kudumise õpituba, kõlatehnika õpituba… tundub, et ideedest/tegevustest puudu ei tule. Ahjaa, ja siis veel Urvaste kama ; ).

Vaata lähemalt www.urvasteseltsimaja.ee

Näitust “Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” saab märtsi lõpuni imetleda Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal. Rohkem pilte leiad talumuuseumi lehelt http://www.velise.ee/saurus/web/index.php?id=221628

Reede hommikul Raplasse sõites märkasin, et külmade ilmade tõttu oli ühe vana lauda aken silmatorkavalt kollase tekstiiliga kinni kaetud. Tekstiili kaunistas naastpõimes ornament.

Lähemal uurimisel tegin järgnevad tähelepanekud.

Ese on kootud valmislaiusega 72 cm ning pikkusega 166 cm. Ühele küljele on koelõngast jäetud  9 cm-i pikkused narmad ja teisele õmmeldud ilustuseks keerupael, mis moodustab kahte nurka aasa. Kudumisel on kasutatud risttoimset tehnikat, moodustades 8 x 9 cm suuruseid ruute. Need kaks äärt, kus ei ole narmaid ega keerupaela on kahe sentimeetri laiuselt ära pööratud. Pööratav osa, mis jääb kududes tekstiili algusesse ja lõppu on kootud labaselt. See on võimalik rakenduse ümber sidumisega kudumise ajal.

Ornamedid on kangasse kootud naastpõime tehnikas. Küsimuseks jääb vaid, miks osad ornamentidest on kootud nii äärde, et serv need justkui pooleks lõikab. Võibolla on algselt mõeldud valmistada kahest poolest kokku õmmeldud tekk. Võibolla see on ka nii teostatud ja hiljem üks pool eemaldatud ja serv keerupaelaga viimistletud. Pael tundub aga selleks puhuks tekiga liiga ühte karva kulunud olevat. Suurele, kahelaidsele tekile viitab ka kolme serva jäetud ornamentideta ala, justkui mõtteline porte.

Eseme proportsiooni, narmaste ja ilupaelast tekkivate aasade tõttu arvan, et see võis olla saani, ree või seinakaunistus. Tekstiili on valmistanud kohalik.

Tänan siinkohal omanikku vastutulelikkuse eest.

Vana-Vigalas nähtud suurrätt

Setu suurrätt (Anna Kõivo erakogust)

Avastasin endale üllatuseks, et Ingrit Kala koostatud vihikus “Seto suurrätid” on üks rätik väga sarnane Vigalas nähtuga. Ruudustik on mõlemal küll veidi isemoodi kavandatud aga siiski… Kui õnnestub midagi välja uurida, kirjutan siia postitusse juurde.

Ingrit Kala (vihiku “Seto suurrätt” autor):
“Tõesti huvitav kokkusattumus.
Anna Kõivo suurrätt ei ole õmblusega. Kindlasti ei ole seda kootud kodus vaid soetatud Petseri turult nagu tol ajal ikka tavaks oli.
Väga võimalik, et see on sattunud Setomaale väljastpoolt.
Mõõdud nagu enamuses rättidel 150-160 * 150-160”. (Ingrit on mõelnud ilmselt setu rätte, sest Läänemaal ulatuvad mõõdud kahe meetrini).

Näitus “Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” Tallinna rahvaülikoolis Estonia pst. 5A 1.veebruar-1.märts 2011 aastal. Sissepääs hoovi poolt. Näituse koostaja ja uute suurrättide autor Eva-Liisa Kriis. Allolevate fotode autor on Jüri Kusmin. Rohkem pilte on võimalik vaadata Sillaotsa Talumuuseumi lehelt.

Märtsi kuus on sama näitus üleval Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal Märjamaa vallas.

2.08-15.08 2011 on näitus taas Tallinnas. Sellel korral Rahvakunsti galeriis Pikk tn. 22.

Anna (Mätas) Parnabase kootud tekstiilid.

Suurräti autoriks on sama mees , kes on kudunud eelmises postituses olevad tekstiilid. Rätt on keskelt õmblusega ja Raplamaal ning Läänemaal laialt levinud krepp tehnikas.

Nädalavahetusel korraldasin Velisel kangakudumise algõpetuse kiirkursuse kohalikele naistele. Õppisime nii kiri- kui maatelgesid rakendama ja lihtsamaid vaibatehnikaid kuduma. Üks osalejatest võttis kaasa oma vanaisa kootud tekstiile. Piltidel olevad tekstiilid on pärit praeguselt Raplamaalt (endiselt Harjumaalt). Kasutatud on puuvilla, lina ja siidi. Need on kootud arvatavalt 20. sajandi alguses. Meeste käsitööst avatakse isadepäeva eel Sillaotsa Talumuuseumis Velisel aga mahukas näitus. Seal on eksponeeritud traditsiooniliste käsitöö liikide hulgas ka meesterahva poolt ristpistes tikitud vaip.

Paar meeleolukat pilti Kihnu Muuseumist. Loe ka teksti piltide kõrvalt.

Möödunud nädalavahetusel tabas mind meeldiv üllatus. Nimelt selgus, et endisel Läänemaal (mis ulatus oma piiriga praeguse Raplamaa territooriumile), laialt levinud suurrätimustrit leidub ka meie suguvõsas säilinud tekstiilide hulgas. Väidetavalt on ese pärit meie vana-vanaemalt, kelle eluaeg jäi 1877 ja 1971 aastate vahele. Millal ese täpselt kootud on ja kes selle tegelikult valmistas, pole teada. Vana-vanaemal olid kangasteljed olemas aga kahtlustan, et tegemist oli maatelgedega ja nendega sellist mustrit kududa ei ole võimalik.

Selle nädala alguses on minuni jõudnud mitmed erinevad suurrätimustrid.

Asta suurrätt - kaheksa tallalauaga ja kaheksa niieraamiga krepp. Kootud tellimusena Raplamaal. Eristada võib kahte erinevat ruudustikku. Sama rakendusega leidub suurrätte Sillaotsa Talumuuseumis Velisel ja sarnased olid esindatud ka Martna suurrätikupäeval 2008 aastal

Asta suurrätt - hallides toonides toimne. Eristada võib kolme ruudustikku.

Kristeli suurrätt - kootud toimses tehnikas seotud topeltkangana. Keeruline on selle puhul just lõime loomine, kuna pealmine ja alumine kangas on erineva ruudustikuga.

Hede suurrätt - Kootud krepp tehnikas. Kuduja oli Herta Senkel, sünd 1915, kootud umbes 1935, Simuna kihelkonnas, Rahkla külas

Üks kursuslane tõi suvekooli kaasa oma vana suurräti. Tegin sellest pildid ja kirjutasin mustri üles. Ehk pakub huvi. See suurrätt võib olla päris vana, millele viitab ruudustiku puudumine rätiku keskosas.

suga 120
sidus 2+2 toimne ehk neli niit ja neli tallalauda tasapindne toimne

lõngade järjekord alustades paremast servast:
120 helehalli
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng ehk ikatlõng
120 tumehalli
4x 2 oranži ja 2 halli
11x 1 oranž-kollane neolõng ja 3 halli
1 oranž-kollane neolõng
4x 2 halli ja 2 oranži
120 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
edasi helehalli tausta vastavalt suurräti laiusele kuni vastaskülje triibuni.

Eesti Rahva Muuseumi vaibakogu… http://vaibad.erm.ee andmebaasis on 3000 objekti: saja aasta jooksul muuseumi kogutud eesti, soomeugri ja teiste rahvaste vaipa, tekki, õlakatet ja üks vaipseelik. Iga objekti kohta on esitatud detailseks suurendatav foto koos olemasolevate andmete ja legendiga. Määratletud on tehnika ja materjal, eseme koguja poolt üleskirjutatud lisanimetus täpsustab vaipade otstarvet ja paikkondlikkunimetust.

Seekord leidsin üsna ebatraditsioonilise sõbakiritehnikas padjakatte. Ese tuli välja prügi ja ajalehtede vahelt ning kahetsen, et seda varem ei avastanud, kuna koid ja muud loomad on seda oma pidulauana kasutanud. Sealjuures on heleroheline lõng osutunud maitsvamaks oranšist. Seespoolt on näha ka õige värvierksus. Leid on Märjamaa päritolu.

Tekk on valmistatud kahelaidsene, mis tähendab, et kaks tekipikkust kangapaani on ühendatud õmblusega vajaliku laiuse saavutamiseks.  Teki mõõdud on 147×202 cm. Kasutatud on täiskoekirikanga rakendust. Seda tehnikat võib kasutada ka põrandavaipade kudumiseks. Kattetekki kududes kasuta suga 40/1 ehk rakenda linane või puuvillane lõim 4 lõnga sentimeetrile. Põrandavaiba tarvis vali suga nr 20 ja 40 vahel, olenevalt koematerjali paksusest. Põrandavaibas on oluline , et koelõng katakse lõimelõnga täielikult. Koematerjaliks on Märjamaalt pärit katteteki puhul kasutatud kahekordset maavillast lõnga kuues värvitoonis- must, potisinine, kirsipunane, helekollane, leheroheline ja orantsikaspunane. Niietama pead vastavalt kavandatavale ruudustikule. Alltoodud rakenduses vastab niietus originaalteki ruudustikule. Tallamise skeem on aga illustreeriv, kuna koelõngade arv ühes ruudus kõrgustpidi sõltub koelõnga jämedusest. Ruutude proportsiooni saad jälgida fotodelt.

See suurrätt on arvatavalt pärit Päärdust. Kasutatud on nelja tooni lõngasid- lõimes lambavalge ja tumepruun, koes must ja beež. Kanga algrakendus on nelja niiega toimne. Originaalis on suurrätt kootud topeltlaiana ehk topelkangana. Ühe ruudu suurus on umbes 10 x 10 sentimeetrit.

Ühekordsena kududes on siduseks nelja niiega tasapindne toimne.

Kangapind.