Värten

varten1

varten2

Hasplid

kasutati lõngavihtide saamiseks. Haspeldati värtnalt.  Hasplile keerati 2-3 värtnatäit lõnga. Üks hasplitäis on lõngaviht. Lõngavihti sai pesta ja värvida.

seinahaspel- Haspeldati raudvarda otsa torgatud värtnalt. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

seinahaspel- Haspeldati raudvarda otsa torgatud värtnalt. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Haspel- haspeldati värtnalt. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Haspel- haspeldati värtnalt. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

……………………………………………………………………………………………………………

Kerilaud

kasutati vihist kera tegemisel. Kerlauale asetatud vihti sai ka otse KEHA-le kerida. Mõlemaid, nii kerasid kui kehasid kasutati lõime käärimisel.

Püstkerilaud- selle abil sai kerida lõngavihist kerad. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Püstkerilaud- selle abil sai kerida lõngavihist kerad. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Kerijalg- selle abil sai kerida lõngavihust kerad

Kerijalg- selle abil sai kerida lõngavihist kerad ja sai ka lõnga keha peale kerida. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

……………………………………………………………………………………………………………

Keha

Keha- selle pealt jookseb lõng käärpuule. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Keha- selle pealt jookseb lõng käärimise ajal käärpuule. Käärimiseks võeti kehad raamilt maha ja asetati püsti põrandale, nagu tänapäeval koonused. Lõng juhatati läbi spetsiaalse lõngasuunaja, mis oli ehitatud pingi külge ja kust edasi sai suunata käe või käärlaua abil lõng käärpuule. Käärimisel võidi kasutada korraga mitut keha. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

……………………………………………………………………………………………………………

Käärpuu

Käärpuud, nimetati ka püür, Haanja vald, Villa küla foto: U.Rips 1953 Raamatust Kudumid K.Konsin 1979

Käärpuud, nimetati ka püür, Haanja vald, Villa küla foto: U.Rips 1953 (Raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Tänapäevased käärpuud

Tänapäevased käärpuud (Leclerc)

Käärpuu seinal

Käärpuu seinal (Leclerc)

käärpuu laua külge kinnitamiseks (eriti lühikese lõime jaoks)kaarpuu4

käärpuu laua külge kinnitamiseks (eriti lühikese lõime jaoks)

Müüja Leclerc www.leclarc.ee

…………………………………………………………………………………………………………..

Kanga käärimine

Käärimise joonis:

kaarimine2

  • Käärimine: Lõimelõngade korrapärane ülesvedamine kangavaheliku saamiseks.
  • Käärimiseks on kaks erinevat viisi: seinaraamil või käärpuul (vaata fotod ülal)
  • Käärpuu ümbermõõt on sagedamini kas 8-, 10,- või 12,- küünart. (1 küünar=53cm, 1 kangaküünar=55 cm)
  • Lõimelõnga saab käärida kas keradelt, kehadelt või  koonustelt.
  • Keradelt käärimiseks kasutati käärkasti- igasse vahesse pandi 1 kera ja servale kinnitatud aasadest toodi lõng läbi. Koonuste puhul saab kasutada sarnast süsteemi. Mõte on aga selles, et lõngad käärimise ajal omavahel keerdu ei läheks.
  • Töö kiirendamiseks kääritakse mitme lõngaga 4, 6, 8, 10, 12 jne
  • 2-4 lõngaga käärides kasutatake lõngade lahus hoidmiseks sõrmi, rohkemate lõngade käärimiseks kasutatakse käärlauda.
  • Käärlaud on käepidemaga õhuke laud, milles on tavaliselt 4-12 auku, milledest käivad lõngad läbi.
  • Käärpuudel võib lõnga käärimist alustada nii ülevalt, kui alt.
  • Kui soovitud lõngade arv on saavutatud, fikseeritakse lõimelõnga ristumiskohad, vahelikuristid, nööriga
  • Kangalõime on esimestel kordadel mugavam maha võtta kahekesi, üks hoiab käärpuud kinni ja teine heegeldab kätega lõime palmikuks.
Lõime palmitsemine (Kudumid K.Konsin 1979)

Lõime palmitsemine (Kudumid K.Konsin 1979)

PS! Selleks, et lõim tuleks ühtlane on soovitav, et kogu lõime käärib üks inimene.

……………………………………..