IIDA – käsitööblogi ja kursused

IIDA KÄSITÖÖKOOL 2019

• Kangakudumise algõpetus | 27.-30. juuni 2019
• TASUTA Kangakudumise algõpetus (pead valima ka teise kangakudumiskursuse 2019 aastal)
• Rahvariidekangaste kudumine | 18.-21. juuli 2019 
• Indigoga värvimine | 24.juuli
• Lauatelgede valmistamine | 25.-28.juuli 2019
• Nahkhiiredisko = muuseumiteljed avatud kõigile | 3.-4. august 2019
• Taimede ja košenilliga värvimine | 7.august
• Kangakudumise tehnoloogiad | 8.-11.august 2019
• Vokiga ketramine algajatele | 14. august
• Tõstetavate niitega kudumine, shaft switching tehnik | 15.-18.august
• Vokiga ketramise tehnikad | 21.august
• Tõstetavate niitega kudumine, shaft switching tehnik | 22.-25. august
• VABATAHTLIK (vali juurde üks kangakudumiskursus 2019 aastal, mille saad TASUTA)

Registreeri siin https://iida.ee/info/registreeru

Tutvu kursustega siin https://iida.ee/kursused

2012. aasta sügisel saab Tsiistre Linamuuseumi ja MTÜ Iida Kursused koostöös Tsiistres taas õppida kangakudumist. Sel korral võtame ette sisustuskangad: vaibad, kardinad, mööblikanga ja tekid. Õppekavas on täiskoekirja, lõim- ja koekiririps tehnikad, pitsisidus ja pikee.

Õpitoad toimuvad Tsiistre külakojas neljal nädalavahetusel:
27.-28. oktoober
3.-4. november
17.-18. november
24.-25. november

Kel huvi, see hüüdku !
eva@iidadesign.eu
vaata ka siia: http://www.linamuuseum.ee/

Tänase pika koolituspäeva pildid on allpool. Aitäh osalejatele meeldiva seltskonna eest ja Ailele heade söökide eest.

Arvan, et järgnev info on uudiseks paljudele…

Ots Puutöökoda OÜ Võrumaal valmistab lauatelgesid, kerilaudu, käärpuusid ja kedervarsi. Toodetega saab tutvuda kodulehel http://www.otspuu.ee/tarvikud.html. Lisan ka ise mõned pildid.

MTÜ Prastuli Seltsi ja MTÜ IIDA Kursused koostöös toimunud koolitus lõppes sõbakangaste valmimisega. Paljud osalejatest  jõudsid teha sõbadele ka kaunistused. Umbes pooled kudusid valged sõbakangad, teine pool valis Siksälä kalmeteleidudel põhineva sini-valge mustri. Peep ja Krista valmistasid aga täiesti enda kujundatud kanga, mille kudumiseks Peebu sõnul kaks tallalauda olid labased ja ülejäänud käisid omasoodu… ; ). Kevadel on plaanis nendest eri-ilmelistest sõbadest väike näitus teha. Info selle kohta leiad loomulikult siit blogist.

Tsiistre Linamuuseumi õpitubades saab praegu õppida ka võru keelt. See on eriti vajalik Võrumaale mujalt tulnutele, et ei tekiks asjatuid segadusi. Näiteks kui naaber helistab ja ütleb, et on sinu maa vallale kaevanud ei tähenda see probleeme vallavalitsusega vaid, et on kaevatud kraav. Meie pere laps arvabki, et Võrumaa on eraldi riik, seal on oma keel ja võib juhtuda nii, et Võrumaal on talv aga Eestis sajab samal ajal hoopis vihma.

Kangakudumiskoolituse ellukutsujast  Prastuli Seltsist ning Tsiistre Linamuuseumi tegemistest kuulete kindlasti edaspidigi. (Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.)

Täna oli pikk koolituspäev Raplamaal Märjamaa vallas Sulu külamajas, kus minu juhendada oli kümmekond inimest. Hoone ise on ümber ehitatud kunagine Sulu karjamõisa rehi. Kolmed kangasteljed töötoa sisustamiseks saadi ümbruskonnast.  Töömeeleolu on näha piltidel.

IIDA raamatukokku kogun lisaks raamatutele ka kangakudumisteemalisi konspekte ja koolivihikuid. Kahjuks ei ole ühegi puhul teada, millises koolis või seltsis õppimise jooksul need on tehtud. Kahel neist on õnneks teada autor.

_____________________________________________________

_____________________________________________________

Koopia Raplamaalt pärit kangakudumiskonspektist.

_____________________________________________________

____________________________________________________

IIDA raamatukogu, mida saab kasutada Kangakudumise Suvekoolis on vahepeal täiendust saanud. Seekordsed asukad on paraku küll digikoopiad aga materjal, mis nendes sisaldub selle tõttu ei kahane.
____________________________________________________________

Kõigepealt siis  vanim asukas aastast 1896 Mathilde Tammelanderi poolt välja antud “Kangaste seletusi”. Raamatus on kaheksal leheküljel saja mustri lühikesed seletused. Kahjuks ei viita raamat eraldi mustri või rakenduste vihikule, mis justkui peaks kaasnema. Mathilde Tammelander (1837-1928) oli naiskäsitöökooli juhataja alguses Hämeenlinnas, hiljem Turus Soomes. Raamatut “Kangaste seletused” on välja antud soome, rootsi ja eesti keeles. Kannan kahtlust, et puuduolev rakenduste kogumik on mul siiski olemas, kuigi kirjeldused päris täpselt kokku ei lähe. Seletus võib olla selles, et raamatut on vahepeal ümber toimetatud ja mustrite järjestust muudetud. Kahtlusaluse rakenduste kogumiku, kus on samuti sadakond mustrit olen juba varem avaldanud http://blog.iidadesign.eu/lang/et/vaimastvere-kangrute-vald/.
_____________________________________________________________

Kangakudumise suvekooli kavaga on juba võimalik tutvuda veebilehel suvekool.iidadesign.eu. Uueks kursuseks 2012 aastal on fileekangaste kudumine. Registreeri ennast suvekooli hiljemalt 2012 veebruariks. Endiselt on võimalik osta Kangakudumise Suvekooli kinkekaarte.

TSIISTRE LINAMUUSEUMI ÕPITOAD: KANGASTELGEDEL KUDUMINE
Toimumisaeg: Sügis‐talv 2011
Koht: Tsiistre Külakoda, Tsiistre, Misso vald

Tsiistre Külakoda

Kursusega „Tsiistre Linamuuseumi õpitoad: kangastelgedel kudumine ‐ algõpetus ja sõbakirjalised tekstiilid” käivitub esimene Linamuuseumi õpitubade sarjast. Õpitoad koosnevad kuuest kahepäevasest tsüklist ja toimuvad nädalavahetustel septembri lõpust kuni detsembrini 2011. Õpime kangakudumise erinevaid tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, nii maa‐ kui ka kirikangastelgede rakendamist, erinevaid kangakudumise tehnikaid, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist.

Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned erinevates tehnikates kangaproovid. Õpitubade eesmärk on ka kultuuri‐ ja haridustegevuse edendamine, huvi äratamine ühistegevuse ja koostöö vastu, tingimuste loomine käsitöövõrgustiku tekkimiseks, algupärase rahvakunsti väärtustamine ning selle järjepidevuse säilitamine ja kaasajastamine.

Õpitubade juhendaja, MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva‐Liisa Kriis on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor, kangakudumise suvekooli käivitaja ja läbiviija ning käsitöönäituste kuraator.

Vaata ka:
IIDA suvekool
Iida käsitööblogi ja -kursused

Õpitubade maksumus ühe tsükli kohta on 15 eurot (234,70 krooni); kokku 6 tsüklit x 15 EUR=90 eurot (1408,19 krooni). Õpitubades osalejate arv on piiratud. Koha õpitubades tagab kahe tsükli ettemaks 30 eurot hiljemalt 16. septembriks 2011. Ettemaks palun teha: Prastuli Selts, Swedbank a/a 221049559605.
Õpitubadele registreerumiseks, lisainfo ja täpsema õppekava saamiseks võta palun ühendust meilil kristina@lingua.ee või telefonil +372 503 1514.

Minu kangastelgede kogusse on toreda juhuse läbi jõudnud Pärnu ARS-ist pärit vöökudumise telg. Arvatavalt on see kasutusel olnud 60-ndatel aastatel. Seade on poolautomaatne, mis tähendab, et soalaadi enda poole tõmmates vahetab ta automaatselt mustrikorduse uue vastu ja kerib valmis töö edasi. Kuduja ülesandeks on vaid koelõnga vahelikku pista. Teljel oleva soa ja kangapõlle laius on 26 cm-t, kuid need võivad olla ka veidi laiemad. Kõrvuti saab olemasoleva soaga kududa kahte või kolme vööd. Piltidel on niieraamid ära võetud ja dobby-süsteem ei ole paigaldatud, kuna vajalikke detaile on liiga vähe säilinud.  Teljel on 16 niieraami ning dobby-süsteemis on olnud umbes 24 mustririda.  Kui saan uued detailid suveks tellitud siis on võimalik sellel teljel kudumist proovida kõikidel kangakudumise suvekoolis osalejatel.

Siia on lisatud pilt ka tänapäevasest dobby-süsteemist. Teljetüüpi iseloomustab küljelt alla rippuv kett. Iga lüli ehk pulk ahelikus kannab ühte mustrikordust. Mida pikem on kett, seda suurem on mustrikordus.

Maateljed ehk lihtteljed olid levinud töövahendiks enne kiritelgede ehk soometelgede kasutuselevõttu.

ALGAJATELE:

12.03 Kangastelje osad, siduseõpetus, tehnikad, materjali arvestus, lõime käärimine
26.03 Toimne, labane, rips. Lõimepalmiku teljele rakendamine, niietamine, soastamine, siduse tegemine
09.04 Täiskoekirja teoreetiline tund
23.09 Täiskoekirja rakendamine
07.05 Lõimerips, teoreetiline tund ja rakendamine
21.05 Vaiba viimistlemine

Tunnid toimuvad nimetatud kuupäevadel kl 14:30-18:30

Osalustasu 89 EUR
Juhendaja Eva-Liisa Kriis

EDASIJÕUDNUTELE ehk neile, kes ei vaja 12.03 ja 26.03 teemade käsitlemist, iga tund eraldi 16,50EUR. Kõik 4 tundi 09.04-21.05 kokku 59EUR.
KOHTADE ARV telje ümber piiratud!

……………………………………………..

Vabaduse pst 128, Tallinn Nõmme/Jannseni Kaubamaja/
tel: 6188 001
GSM: 532 33328
e-mail: post@craftcenter.eu

www.craftcenter.eu

Suured tänud kõigile, kes osalesid XI noorte laulu- ja tantsupeo “Ehe maa ja ilm” istumisaluste konkursil. Konkursile esitati palju leidlikke ning eesti rahvakunsti- ja käsitöö traditsioonist lähtuvaid ideid. Teostamiseks valis žürii välja Reimo Riipuse töö, kes pakkus välja kangastelgedel kootud istumisaluse, mida saab kasutada ka kotina.

Kutsume kõiki vabatahtlikke, kes soovivad osaleda laulu- ja tantsupeo ettevalmistamisel, kangastelgedel kuduma istumisaluseid peol kasutamiseks ja kaunistamiseks.

ISTEALUSTE TALGUJUHEND

Abi eest tänab, täiendavatele küsimustele vastab ning osalemisindu soovib
Ehe maa ja ilm korraldustoimkond
ehemaailm@kul.ee

Vana-Vigalas nähtud suurrätt

Setu suurrätt (Anna Kõivo erakogust)

Avastasin endale üllatuseks, et Ingrit Kala koostatud vihikus “Seto suurrätid” on üks rätik väga sarnane Vigalas nähtuga. Ruudustik on mõlemal küll veidi isemoodi kavandatud aga siiski… Kui õnnestub midagi välja uurida, kirjutan siia postitusse juurde.

Ingrit Kala (vihiku “Seto suurrätt” autor):
“Tõesti huvitav kokkusattumus.
Anna Kõivo suurrätt ei ole õmblusega. Kindlasti ei ole seda kootud kodus vaid soetatud Petseri turult nagu tol ajal ikka tavaks oli.
Väga võimalik, et see on sattunud Setomaale väljastpoolt.
Mõõdud nagu enamuses rättidel 150-160 * 150-160”. (Ingrit on mõelnud ilmselt setu rätte, sest Läänemaal ulatuvad mõõdud kahe meetrini).

Näitus “Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” Tallinna rahvaülikoolis Estonia pst. 5A 1.veebruar-1.märts 2011 aastal. Sissepääs hoovi poolt. Näituse koostaja ja uute suurrättide autor Eva-Liisa Kriis. Allolevate fotode autor on Jüri Kusmin. Rohkem pilte on võimalik vaadata Sillaotsa Talumuuseumi lehelt.

Märtsi kuus on sama näitus üleval Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal Märjamaa vallas.

2.08-15.08 2011 on näitus taas Tallinnas. Sellel korral Rahvakunsti galeriis Pikk tn. 22.

Toimumise koht ja aeg: Tallinna rahvaülikoolis Estonia pst. 5A 1.veebruar-1.märts 2011 aastal. Näitus avatakse 31. jaanuaril kell 17.00. Kõik huvilised on oodatud!

Näitusel on eksponeeritud 8-10 eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamus nendest vanad, osad pärit Märjamaa valla Sillaotsa Talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.

Esemete eksponeerimise eesmärgiks on tähelepanu juhtimine suurrättidele, mitte   ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavaid esemeid.

Suurrätt tuli kasutusele naisterahva rõivastuses 19. sjandi alguses ja oli nö. kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest. Ilmastiku suhtes head omadused annab materjaliks kasutatud villane lõng, mis on ka märjaks saades soojapidav. Tänapäeval, kus me oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame lisaks suurema osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnestust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks. Tänu säilinud esemetele ja nende kaudu, juhendan ka kangakudumise suvekoolis suurräti valmistamise kursust. Sealt saadud oskustega on osalejal hiljem võimalik kududa salle, pleede, sisustustekstiile või rõivakangaid.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.

Suurrätid on Rahvaülikooli ruumides eksponeeritud kuu aega. Seejärel liigub näitus veel kuuks ajaks Sillaotsa Talumuuseumisse Märjamaal.

Näituse koostaja: Eva-Liisa Kriis.

Kangakudumine.ee

Materjalide_hinnad_nov2010_nooridega

Uue DVD Maateljed ja sõbakirikangas lühikest videotutvustust saab vaadata siit:

Maateljed ja sõbakirikangas DVD tutvustus from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.