IIDA Käsitöökool 2019

kommenteeri

IIDA KÄSITÖÖKOOL 2019

  • Kangakudumise algõpetus | 27.-30. juuni 2019
  • TASUTA Kangakudumise algõpetus (pead valima ka teise kangakudumiskursuse 2019 aastal)
  • Rahvariidekangaste kudumine | 18.-21. juuli 2019 
  • Indigoga värvimine | 24.juuli
  • Lauatelgede valmistamine | 25.-28.juuli 2019
  • Nahkhiiredisko = muuseumiteljed avatud kõigile | 3.-4. august 2019
  • Taimede ja košenilliga värvimine | 7.august
  • Kangakudumise tehnoloogiad | 8.-11.august 2019
  • Vokiga ketramine algajatele | 14. august
  • Tõstetavate niitega kudumine, shaft switching tehnik | 15.-18.august
  • Vokiga ketramise tehnikad | 21.august
  • Tõstetavate niitega kudumine, shaft switching tehnik | 22.-25. august
  • VABATAHTLIK (vali juurde üks kangakudumiskursus 2019 aastal, mille saad TASUTA)

Registreeri siin https://iida.ee/info/registreeru

Tutvu kursustega siin https://iida.ee/kursused

Kihnu Kauba Maja müüb kangastelgesid

kommenteeri

Kihnu puutöömeister Enno Tšetšin valmistab ERITELLIMUSEL kangastelgesid! Hind kokkuleppel! Kihnu Kaubamaja koduleht www.kihnukaubamaja.ee

Pildil on maatelje tüüpi kangasteljed.

Vöökudumistelg

kommenteeri

Sillaotsa Talumuuseumis leidub väike, arvatavalt vöö kudumiseks mõeldud kangastelg. Vipiraam, vaheldajad ja tallalauad on hiljem vineerist juurde ehitatud. Ilmselt oli enne seda tegu kahe niieraami ja kahe tallalauaga teljega, kus üks tallalaud oli seotud ühe ja teine teise niieraami külge. Teljega oli võimalik enne ümberehitust vaid labast kududa, hiljem ka toimset ja kreppi. Soalaad on praeguseks kadunud, kuid arvatavalt oli siiski olemas ka originaalis. Vöö kudumiseks korjati kirjad käsitsi. Telje taga saab töötada tavalisel toolil istudes. Pärit on see töövahend Vigalast.

vookudumiseks

Leidlik töövahend vööde kudumiseks.

3 kommentaari

tape-loom-threetape-loom-infinity-plus-one

Soome- ehk kirikangasteljed ja Ebba Saral

2 kommentaari

kangastelje-joonis

Soome kangasteljed Tartu linna tööstuskooli täiendustega

Leidsin ühest 1928 aasta “Taluperenaisest” kangakudumise teemalise artikli, kus ka joonis juures. Pööran siinjuures tähelepanu vanadele väljenditele:

sõkkelaud=tallalaud, mustrilaud=vaheldaja, automaat sualaad= süstik lennutatakse kastikesest kastikesse, lipid (sikutid)=vipid.

Pildilolev kangastelg on tolleaegne moeasi, kuna arvati, et robustsed maateljed enam uuenenud eluruumidesse ei sobi. Sooviti muidugi ka keerukamaid kangaid kududa, mida soometeljed võimaldasid ja mida ka soomlastelt endilt püüti õppida, sest Soome oli arenenum maa kodukäsitöö alal, kui Eesti.

Soometelgede maaleoojaks võib selle artikli põhjal pidada  Ebba Saral-i, kelle näpunäidete järgi neid Tartu Tööstuskoolis valmistati.

Soometelgi soovitatakse lahtivõetuna hoida kuivas ruumis, mitte räästa all või aida esisel, nagu maatelgedega tavaks oli. Ilmselt sellisel moel meie maateljed ongi hävinud.

Soometelgede hinnad vastavalt kanga laiusele:

2 küünart 90.- krooni või 9000.- marka

2 1/2 küünart 100.- krooni või 10000.- marka

3 küünart 105.- krooni või 10500.- marka

3 1/2 küünart 115.- krooni või 11500.- marka

4 küünart 120.- krooni või 12000.- marka

**1 kangaküünar = 55 cm (1 tavaline küünar= 53 cm)

…………………………..

ebba-saral

Artikkel Ebba Sarali eluloost tema 50.a. juubelil

Rahvaleht 1940, 9.,mai. nr, 106 N – Ebba Saral 50-aastane.

10 mail pühitseb Ebba Saral, meie silmapaistvamaid avaliku elu naistegelasi, oma 50 a. sünnipäeva.

Ebba Saral (sünd. Vimberg) sündis 10.05.1890 Pihuveres Virumaal põllumehe tütrena. Kodukohast on pärit ka ta käsitöö harrastus, mis kujunenud juubilari mitmepalgelise elutöö kesksemaks osaks. Juubilari ema, Liide Vimberg, korraldas juba 1905.a. oma talus kudumiskursusi ja seal valmistatud töödega esines ka Tartu eesti põllumeeste seltsi näitusel. Siit saabki alguse Ebba Saralt peaaegu katkestamatu side nimetatud seltsiga. Kui dr. 0. Kallase õhutusel selts 1907 a. auvel korraldas esimesed käsitöö kursused, millega pandi alus kogu meie kodukäsitöö edasisele arenemisele – siis oli neil kursustel juhatajaks 17 aastane Ebba Vimberg. Kursuste eesmärgiks oli anda uut sisu maitselagedaks jäänud kodukäsitöö harrastusele.

Juubilar on aastate kestel kaasa löönud igal pool, kus on olnud tegemist kodukäsitööga. Nii on ta olnud meie näitustel käsitöö väljapanekute korraldaja ja auhindaja, samuti on vajatud ka tema kaastööd välismaiste näituste korraldamisel. Ja see on sündinud nii, et meie käsitöö on võinud saada parimate asjatundjate kiituse ja tunnustuse osaliseks. Ebba Saral on olnud mitmete ajakirjade kaastööliseks, kudumiskursuste juhatajaks jm.

Kui meie riikliku iseeeisvuse ajal on asutatud rida kutsekoole, mille ülesandeks meie kodukäsitöö arendamine, siis on ka siin osa Ebba Sarali tööst. Kõige selle juures on juubilaril jätkunud jõudu oma kutsealase töö kõrval osa võtta ka paljudest ühiskondlikest üritustest, nagu naiskodukaitse, naisorganiatsioonidest, hoolekandetööst jne ja aega ka veel isiklikuks eluks. Proua Ebba Saral on tuntud Tartu ülikooli õppejõu prof. Karl Saralt abikaasa ning üleskasvatanud kolm last.

……………………………………..

Ebba Marie Saralist sai pärast abiellumist ja Tartusse asumist (1922) Eesti naiskäsitöö tuntumaid korraldajaid ja juhte. Ta käis kodundust ja käsitööd õppimas ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Sveitsis. Ta oli ajakirja Taluperenaine kudumisosakonna juhataja, Tartus juhatas sealse Naisseltsi kudumiskursusi ja käsitöökoda jne. Ta oli ka Tartu Naiskodukaitse rajaja ja juht. Tallinnas oli tal Eesti suurim kodukäsitööäri.
1941. aastal küüditati Siberisse – Ebba, Karl ja kaks poega. Loomaarstist tütrel Viiul õnnestus pääseda ja ta läks ära välismaale. Ebba Saral lasti maha 20. IV 1942 Sverdlovski obl Sosva laagris. Karl Saral hukkus 16. II 1942 Tomski obl Krivoseino raj. Pojad tulid Siberist tagasi.
1991.a. avati Pihuvere taluhoovis mälestuskivi Ebba Marie Saralile

loe rohkem Pihuvere talu ajaloo kohta

Head uut aastat!

4 kommentaari

Möödunud aasta oli minu jaoks väga tegus just kangakudumise alal. Jõudsin välja anda kaks dvd-d kangakudumise õppefilmide seeriast ja lisaks esimese neist ka soome keelde tõlkida. Esimese dvd kohta olen saanud hulgaliselt tagasisidet ja veidi aimu, millised on komistuskivid kangastelgedega töötades ning milliste teemade vastu on tulevikus suurem huvi. Allpool mõned arvamused “Kangakudumise algõpetus”  kohta.

……………………..

Tere!
Kangakudumise DVD oli kindlasti abiks. Olen küll varem telgedel kudunud, aga mitte ise kokku pannud ega seadistanud. Ka nüüd ei julgenud üksi asja ette võtta ja kutsusin ema abiks, kes on kõik ise läbi teinud. Minu 78 aastane ema kiitis DVD-d väga, sest ka temal oli hea meelde tuletada. Mina “asjas rohelisena” sain kõrval boonusena kommenteeritud vaatamise osaliseks. Ema oleks tahtnud küsida, et kui laiade vahedega suga peaks kasutama, et kas on mingi kuldreegel ja kui tihedalt peaks lõime panema. DVD-l pandi vist üle
vahe. Ja minul tekkis küsimus, miks pandi tallalaudadel nöörid läbi nii, et esimene auk jäi tühjaks ja teisel ei jäänud jne. Ilmselt kui ma asja üles panen ja rohkem süüvin, siis ehk saan ka vastuse. Aga sellele juhtis ema tähelepanu, ise ei oleks ma seda üldse osanud märgata ja ilmselt oleksin ka valesti teinud. Olen filmi juba mitu korda vaadanud ja oma telgede üles panekul ja seadistamisel (mis on veel pooleli) otsest abi saanud.

Aga vaatamata tekkinud ja ilmselt veel tekkivatele küsimustele olen tohutult tänulik, et sellise asja ära tegite.

Tänulik Merle

………………………………….

Ma olen selle DVD küll ise läbi vaadanud, aga pole veel õpilastega seda teinud (pole momendil sellist ainet). Arvan, et see aitab, sest minu
abikaasa (täielik võihik) vaatas ka minuga koos ja ütles, et sellejärgi saab küll teljed kokku ja üleskääritud.

Kui nüüd teemadest rääkida siis võiks olla siduste tegimist(sidumist)ja kudumist(kuidas tekivad hambad jne), et saaks kududa rahvuslikke mustreid
– mõnede piirkondade rahvariide seelikud, vaibad jne.

Tuuliki

………………………………………….

Tänud arvamuse avaldajatele ja jõudu kõikidele kanagkudumisega alustajatele.

Nautige lund ja juba veidi pikenevaid päevi. Varsti tuleb kevad!

PS! Mina tundsin ennast täna hommikul küll Muumina, sest kohati oli lumi aknad poolest saadik täis tuisanud ja olin põnevil välisust avades, et kas ikka pääseb välja.

Lõime rakendamine lauatelgedele.

kommenteeri

Kuna palju on küsitud ka lauatelgedel kanga rakendamise kohta, siis sätin üles ühe soomekeelse videokese. See on üks võimalustest, kuidas seda teha.

lauatelje rakendamine

Danish Loom Anders Lervad | Kangasteljed Anders Lervad & Son

kommenteeri

Floor loom made by Anders Lervad & Son, manufacturer of looms in
Denmark starting in about 1897.

page16_1

From an advertisement:
“Looms made from prime grade, kiln dried Danish Beech with a satin smooth finish to furniture standards.”
This loom was given to Vesterheim by Ruth Myers, daughter of Ruth Nordquist Myers. It was purchased at rummage sale in Lakeside, Berrien County, Michigan in about 1948 for $12 from a woman who made a living weaving rag rugs. Ruth Nordquist Myers was a prominant Chicago weaver/teacher active in the Handweavers Guild of America. These looms, made in the1920s, were 30” wide, counterbalanced with attractively turned and modelled parts including cross bar at the top for the overhead beater. They had four shafts with string heddles. Some models were painted black with incised designs on them. Some had chip carved patterns. Later the looms were made with a countermarch system with two sets of lamms.

Treadles are rear mounted, tied to shafts which hang from four horses which hang from two pulleys.
Central support typical of Danish looms. See E. F. Worst. Weaving with Foot Power Looms. Milwaukee: Bruce, 1918. New York: Dover, 1974. A letter exists which shows that these looms were sold by the weaving instructor, Susanne Sorensen, at Hull House in Chicago. Cost at that time was $100 plus $6.00 for packing.
A quotation from the letter: “Miss Sorensen also imports and Sells Danish Looms and starts Weaving Departments in Schools and other Institutions.” (1) There are several Lervad Looms in the Chicago area. One is in the collection of the Chicago Art Institute; another, at Joliet Junior College, Joliet, Illinois. There is also one in a private collection in Cincinnati, Ohio.

(1) From the files of Kati Reeder Meek, Alpena, Michigan.

Anders Lervad & Son on kangastelgede tootmisega tegelenud ettevõte Taanis, kes alustas tootmist 1897 aastal.

page16_1

Need kangasteljed on valmistatud poleeritud, esmaklassilisest, kuivast taani pöögist. Kangasteljed andis Vesterheim-ile (1) Ruth Myers, kes on Ruth Nordquist Myers-i tütar, kes ostis need ühelt väljamüügilt (Lakeside, Berrien County, Michigan) 1948 aastal 12 dollari eest. Ruth Nordquist Myers oli prominentne Chicago kuduja ja õpetaja, aktiivne seltsis Handweavers Guild of Amerika.

Pildil olevad teljed on valmistatud 1920 aastal, need on 30 tolli laiad, treitud osadega, mustaks värvitud, sisselõigatud kaunistustega.

Ühed sarnased veel ka allpool.

lervadatshoplg

Imeline !

……………………..

1. (Norra-Ameerika muuseum, mis kogub Ameerikasse emigreerunud norralaste mälestusi/pärandit)


Kangastelgede osad

kommenteeri

Allolev info on abiks kangastelgede ostmisel ja kokkupanemisel. Siit saate väikse spikri, millised osad ja töövahendid peavad kuuluma kangastelgede juurde. Muidugi ei pruugi kõik osad olla säilinud. Hädavajalikud on need detailid, mis moodustavad põhikonstruktiooni: küljeraamid, rindpuud, põlvpuu, lõimepoom, kangapoom, niieraam, soalaad, mõni suga võiks ka olla. Väiksemaid osi saab kas juurde teha või osta. Kangastelgede osi müüb Kangastelje töötuba. Kui soovid osi juurde tellida puutöö meistrilt võta kidlasti üks originaaldetail kaasa, siis ei pea nuputama, millise mõõduga uut detaili teha. Kui aga ei ole ühtegi originaaali säilinud, saab selle mõõdud ka välja arvestada, kuid, sellest juba hiljem, kangastelgede kokkupanemise juures.

Kuna kangastelgesid valmistasid väga mitmed meistrid siis ühesuguseid telgi on väga raske leida. Erinevad on just poomide küljes olevad hammasrataste süsteemid ehk kanga ja lõime pingutamise süsteemid. Osadel juhtudel saab kangast edasi kerida telje pingist paremal kangidega opereerides. Teisel juhul tuleb kangastelje taga kangist lõim lõdvaks lasta ja seejärel ees (pingi poolt) kangast pingule keerata.

…………………………………

  • 1937 aastal registreeriti Eestis 28 kangastelgede tegijat (meistrit)
  • Kohtla-Järve Maidla külanõukogu 421 peres oli veel 1960. aastal kokku 300 kangastelge

Allikas: Kudumid, K. Konsin, 1979, Kirjastus „Kunst“

…………………………………

Kirikangasteljed

kangasteljed-kyljeraam-3

kangastelje küljeraam ja detailide paiknemise kohad

…………………………………………………………………………………………………………..

kangasteljed-osa-21

vasakult:

  1. Pingipakk (pingi jalad asetatakse puus olevatesse aukudesse, et pink kudumise ajal liikuma ei hakkaks)
  2. rindpuu
  3. põlvpuu
  4. selgpuu
  5. vipiraam koos selle vahel olevate vippidega
  6. kangapoom
  7. lõimepoom
  8. tallalauapakk (käib telje taha, alla)

…………………………………………………………………………………………………………..

vasakult: vaheldajad, tallalauad, niiekepid, vahelikukepid

Vasakult:

  1. Vaheldajad
  2. Tallalauad
  3. Niiekepid
  4. Vahelikukepid

…………………………………………………………………………………………………………..

ülevalt: vaheldaja, tallalauad, niiekepp, vahelikukepp

ülevalt:

  1. Vaheldaja
  2. Tallalaud
  3. Niiekepp
  4. Vahelikukepp

VAHELDAJA on tavaliselt pikem ja peenem, kui TALLALAUD. Mõlemas on auk otsas ja augurida sees.

NIIEKEPIS on augud otstes.

VAHELIKUKEPIS võivad olla augud otstes aga ei pruugi.

…………………………………………………………………………………………………………….

ülevalt: kanga pingutamise kang, TOIKA süstik kahe lõngaga kudumiseks, Vana-aegne süstik (mõlemad süstikud on alt rullidega, mis kergendab süstiku liikumist vahelikus), niiepakk

ülevalt:

  1. Kanga pingutamise kang
  2. TOIKA süstik kahe lõngaga kudumiseks
  3. Vana-aegne süstik (mõlemad süstikud on alt rullidega, mis kergendab süstiku liikumist vahelikus)
  4. Niiepakk niite valmistamiseks

……………………………………………………………………………………………………………

ülevalt: pingutaja, pingutaja TOIKA

ülevalt:

  1. Kanga pingutaja,
  2. Pingutaja TOIKA

…………………………………………………………………………………………………………..

teljepink

teljepink

……………………………………………………………………………………………………………

reha, vajalik kanga rakendamiseks

reha, vajalik kanga rakendamiseks

……………………………………………………………………………………………………………

soalaad koos erinevat mõõtu sugadega

soalaad koos erinevat mõõtu sugadega

soalaadi käib lahti sugade vahetamiseks

soalaadi raam käib lahti sugade vahetamiseks

…………………………………………………………………………………………………………..

Maateljed

maatelg

Foto on pärit raamatust Kudumid K.Konsin 1979

  1. sambad
  2. küljed
  3. tugipuud
  4. istepink
  5. lõimepoom
  6. kinnituspuu
  7. kangapoom
  8. rindpuu
  9. tallalauad
  10. niiekedrad
  11. niied
  12. soaraam
  13. soalaad
  14. suga
  15. soasulane, soapoiss
  16. süstik
  17. kangapinguti
  18. kangareha
  19. pool

……………………………………….

Kangastelgede liigid (valik)

kommenteeri

Püstteljed

püstteljed

püstteljed- piltvaipade e. gobeläänide kudumiseks

Lihtteljed, maateljed

Lihtteljed, maateljed  sammaskontruktsiooniga, niiekedradega, labase kanga või vaipade kudumiseks, kahe küünra laiused, kasutusel 19. saj.

sammaskontruktsiooniga, niiekedradega, labase kanga või vaipade kudumiseks, kahe küünra laiused (1 küünar = 53 cm, kangaküünar = 55 cm) , kasutusel 19. saj.

Kirikangasteljed, soometeljed

Kirikangasteljed  soometeljed, niieraamiga, keerukamate kangaste jaoks, kolme küünra laiused, kasutusel alates 19.saj. lõpp

niieraamiga, keerukamate kangaste jaoks, kolme küünra laiused (1 küünar = 53 cm, kangaküünar = 55 cm), kasutusel alates 19.saj. lõpp

Ülaltoodud kirikangastelgedel on ka lendava süstiku süsteem hästi näha. Soalaadi mõlemas otsas (paremal ja vasakul) on puidust kastikesed. Süstik lendab ühest kastist teise niieraami küljes olevat hooba tõmmates.

…………………………………………………………………………

Arvutiga juhitavad teljed AVL

arvutiga juhitavad kangasteljed AVL

24 niieraami maksimum + lendava süstiku süsteem


Kudumine arvutitelgedel AVL from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

……………………………………………………………………….

Arvutiga juhitavad teljed TOIKA

arvutiga juhitavad kangasteljed TOIKA

toika_loom_-_lv_loom_room_-_0057002

……………………………………….

POOLIMINE

kommenteeri

Enamus kangastelgede tootjatest pakuvad ka poolimis-seadmeid.
Siin on näha Leclerc-i seade.

  • Esimene, videos, on lendava süstiku pool- lõnga väljumise ava on süstiku ühes otsas. Selle tõttu tuleb ka poolimist alustades ühest servast. Valmispoolituna sarnaneb pool porgandile. Peenem ots jääb lõnga väljumise ava poole.
  • Teine, tavalise süstiku pool- lõng suundub süstiku keskelt välja.
  • Kolmas, lõime loomiseks ehk käärimiseks vajalik pool, mis pannakse horisontaalselt spetsiaalsesse hoidikusse.

Poolimisseadmeid võib lasta ka mõnel meistril, kes tunneb elektrimootoreid, teha.


Leclerc Winder from Leclerc Looms on Vimeo.

MUU ELU-OLU KÕRVAL KA NÄPUTÄIS KUDUMIST

kommenteeri


Dong Village – River Life from Worth Dixon on Vimeo.

PUUVILL-LÕIME LOOMINE-INDIGO

kommenteeri

väga huvitav viis lõime loomiseks


Indigo Clothing – Xiaohuang, Guizhou Province from Worth Dixon on Vimeo.