IIDA raamatukokku kogun lisaks raamatutele ka kangakudumisteemalisi konspekte ja koolivihikuid. Kahjuks ei ole ühegi puhul teada, millises koolis või seltsis õppimise jooksul need on tehtud. Kahel neist on õnneks teada autor.
_____________________________________________________
_____________________________________________________
Koopia Raplamaalt pärit kangakudumiskonspektist.
_____________________________________________________
Alina-Lyly 1909 aastast pärinev soomekeelne konspekt. Põnev on siinjuures veel see, et konspekti vahel on kangaproove, mis võivad olla pärit eelmises postituses toodud Mathilde Tammelanderi raamatu puuduvast lisast.
____________________________________________________
Suvekooli õpilase poolt annetatud konspekt
IIDA raamatukogu, mida saab kasutada Kangakudumise Suvekoolis on vahepeal täiendust saanud. Seekordsed asukad on paraku küll digikoopiad aga materjal, mis nendes sisaldub selle tõttu ei kahane.
____________________________________________________________
Kõigepealt siis vanim asukas aastast 1896 Mathilde Tammelanderi poolt välja antud “Kangaste seletusi”. Raamatus on kaheksal leheküljel saja mustri lühikesed seletused. Kahjuks ei viita raamat eraldi mustri või rakenduste vihikule, mis justkui peaks kaasnema. Mathilde Tammelander (1837-1928) oli naiskäsitöökooli juhataja alguses Hämeenlinnas, hiljem Turus Soomes. Raamatut “Kangaste seletused” on välja antud soome, rootsi ja eesti keeles. Kannan kahtlust, et puuduolev rakenduste kogumik on mul siiski olemas, kuigi kirjeldused päris täpselt kokku ei lähe. Seletus võib olla selles, et raamatut on vahepeal ümber toimetatud ja mustrite järjestust muudetud. Kahtlusaluse rakenduste kogumiku, kus on samuti sadakond mustrit olen juba varem avaldanud http://blog.iidadesign.eu/lang/et/vaimastvere-kangrute-vald/.
_____________________________________________________________
Teiseks raamatuks on
1898 aastal välja antud
Luise Rebenitz-i “Õpetuse raamat käsitöökoolidele ja iseõppimiseks”, millega õnneks käib kaasas lisa- “Mustre=lehed”. Luise Rebenitz oli ühe esimese käsitöökooli rajaja Eestis. Temast olen varemgi kirjutanud
http://blog.iidadesign.eu/lang/et/louise-rebenitz-ja-kasitoooppe-algus-19-sajandi-eestis/. Raamat on välja antud Riias ning see on kolmekeelne, krõvuti tulpades on vene, eesti ja saka keelne tekst.
_____________________________________________________________
Lisan siia ka “Eesti naise” kirjastuse välja antud “Kogu kangakudumiskirju” 1932. Kogumikus on rohkesti kangarakendusi ja lõpus veel kirivöökudumise õpetus ja kindkirjad.
Nagu alati olid kursuslased teinud vahepealsel ajal ilusaid töid ja rääkisid sinna juurde huvitavaid lugusid. Peep oli uurinud seoses Siksälä kalmetemäelt leitud sõbadega värvide tähendusi ja matmiskombestikku. Huvitav oli lugu uskumusest, mille kohaselt eluajal maapõue peidetut sai peale surma teispoolsuses kasutada. Selliseid maasse peidetud aarete kogumikke nimetatakse peit- või aardeleidudeks.
…
Rikkalike hauapanustega matuseid keskmisel rauaajal on eriti leitud Põhja-Eestist. Võimalik, et see näitab ühiskondlike suhete suuremat ebastabiilsust sealkandis. Oma staatuse kinnitamiseks oli tarvis näidata oma võimekust panna oma lähedastele kaasa rikkalikult esemeid, mida ta hauataguses elus kasutada saaks.
Lõuna poolt Eestist on seevastu rohkem leitud suuri peitleide. Neid võib tõlgendada kui kõrvale pandud asju hauataguseks eluks.
Peitleiu peitis inimene ilmselt omatarbeks ise ja sel juhul jäi see teistele teadmata. Seega ei saanud olla tegemist oma tähtsuse näitamisega. Skandinaavia mütoloogias on olemas „Odini seadus”, mille järgi saab inimene hauajärgses elus kasutada nii hauda pandud esemeid kui ka elu jooksul maa sisse peidetud asju. Võib oletada, et sarnane uskumus oli ka Eesti elanikel. allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002
…
Hm…tundub, et elu 1500 aasta jooksul ei ole muutunud.
Ma ise jäin pikalt mõttesse, et mida võiksin teispoolsusesse kaasa tahta. Kui välja mõtlen, löön labida maasse. Või, kui eesti rahvas peaks evakueeruma kuule siis mis oleks see üks ese, mille peaks säilitamiseks kaasa võtma?
…
Lisasin mõned pildid ka kursust korraldava Prastuli Seltsi ruumidest, kus meil on olnud au Võrumaa reisidel ööbida.
Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm
-
- Setu sõba kaunistuse proov
-
- Prastuli Seltsi ruumid
-
- Prastuli Seltsi ruumid
-
- Prastuli
-
- Prastuli Seltsi ruumid
-
- Selve arhailine kõlapael
-
- Ele arhailine kõlapael
-
- Juubeli sai
-
- ...või lõimepats
-
- Kadri ja Selve sõbad hakkavad siit tulema
-
- Tegevust jätkub
-
- Masinapark
-
- Ene sõba ja kõlapael
-
- Ele sõba ja kõlapael
-
- Kaire seebid ja indigovärvi lõng
-
- Masinapark
-
- Kaire sõba saab kaunistuseks arhailise tikandi
-
- Ele siksälä mustriga sõba
-
- täitsa indigo
Kangakudumise suvekooli kavaga on juba võimalik tutvuda veebilehel suvekool.iidadesign.eu. Uueks kursuseks 2012 aastal on fileekangaste kudumine. Registreeri ennast suvekooli hiljemalt 2012 veebruariks. Endiselt on võimalik osta Kangakudumise Suvekooli kinkekaarte.
Tutvustav video etv saates Terevisioon (kell 07:47) http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=122665
DVD “VÖÖ KUDUMISE ÕPETUS” ON NELJAS OSA IIDA KÄSITÖÖBLOGI KANGAKUDUMISE ÕPPEFILMIDE SARJAST.
KÕLAD on nelinurksed plaadikesed, mille nurkades on augud lõimelõngade jaoks. Kõlavöö kiri sõltub erinevat värvi lõimelõngade paigutusest kõlades. Vöö moodustub kõlade keeramisel keerdunud lõngasid koelõngaga ühendades. Kõlavöö laius sõltub kõlade arvust ja materjali jämedusest. Arhailist kõlavööd iseloomustavad äärekõlad ja mustrikõlad. Äärekõlades on neli lõnga ja mustrikõlades kaks lõnga. Mustrikõladega on võimalik kududa keerukamaid ornamente.
KIRIVÖÖ on tuntud rahvarõivaste peamise aksessuaarina. Vööd kootakse vööraamil või umbse ringina üles loodud lõimedega. Kui kõlavöö lõim on villane siis kirivöö lõimes on taustalõngad linased ning mustrilõngad villased. Koelõng on mõlemal juhul linane. Kirivöö üldrakendus on labane kuid villased mustrilõngad korjatakse vastavalt mustrile vöösse käsitsi. Labane rakendus kirivöö lõimes saadakse vahelikupulga ja niite või tihva abil.
DVD sisu:
1) kõlavöö ja arhailise kõlavöö kudumine
2) kirivöö kudumine vööraamil ja umbselt loodud lõimega
3) tihvaga kudumine
4) tutid ja narmad vöö otstesse
Tellimusi ootan e-maili teel eva@iidadesign.eu. Kirjale lisa postiaadress ja täisnimi.
