IIDA – käsitööblogi ja kursused

Talupidamises tuleb ikka siit-sealt lagedale vanu kasutamiskõlbmatuid emailnõusid. Eelmisel suvel võtsin osad neist lillepottidena kasutusele, kuid sügisel leidsin nõusid kuurist veelgi -ämbreid, potte ja isegi ühe veekannu. Esemeid sai kokku kena hulk, erinevas värvitoonis ja seisundis. Tekkis mõte anda nõudele selline väljanägemise, et domineerida saaks sinna istutatud taim mitte anum ise. Osad neist soovisin paigutada paekivist ja betoonist treppidele, osad pruuniks peitsitud puidust trepile ja ülejäänud siia-sinna muru sisse. Seda kõike arvestades valisin toonideks halli, pruuni ja musta. Rohkete roosteplekkidega esemed värvisin tumedates toonides ja paremini säilinud heledas ehk halliga. Pildid korrastatud esemetest postitan suvepoole, kui taimed istutatud.

Tekst: Eva-Liisa Kriis
Lillealuse kavand: Nigul Espe
renoveerinud: Eva-Liisa Kriis
Foto: Priit Grepp
Joonised ilmunud: Taluperenaine 8/1937

Kevad viib mõtted lilledele, istutamisele ning lillealusele. Teadsin, et pööningul on üks loksuv lillelaud, aga polnud seda varem lähemalt silmitsenud. Ühel päeval tulid aga jutuks ilmasõjaeelsed ajakirjad ning keegi mainis, et pööningul olev lillelaud on Taluprenaine jooniste järgi tehtud. Tõin siis lillealuse valguse kätte ja hakkasin sirvima oma tagasihoidlikku vanade ajakirjade kogu. 1937. aasta augustinumbris oligi see lillealuse joonis ilmunud. Joonise autoriks on Nigul Espe, kes lõpetas Pallases maali ja mööblikunsti eriala 1932. aastal. Ajakirjadele tegi ta kaastööd 1940. aastani. Lisaks oli ta aktiivne maalija ja pidas 1930-nendatel Tartus kultuurirahva kohvikut Ko-Ko-Ko.
Oma artiklis kutsub Nigul Espe lugejaid üles sisustama eluruume praktiliselt ja lihtsalt. Ta tunneb muret lillede liigse arvukuse pärast, eriti kui taimed võtavad enda alla ruumi kõige valgemad ja mugavamad kohad. kavandatud lillealus võimaldab vaadelda võrdselt kõiki seal asuvaid lilli, samas ei ole see liiga kõrge ega varja aknast langevat valgust.
Lillealus on valmistatud 1,5 cm paksustest hööveldatud laudadest. Originaaljuhendis on kinnitusvahendiks naelad. Tänapäeval võiks kasutada liimi ja sobiva mõõduga puidukruvisid. Viimistlusvahendiks oli tol ajal õlivärv või liimvärv ja lakk. Lillealuse kasutusele võtmiseks liimisin kinni murdunud plaadi, eemaldasin mustuse, lihvisin taldlihvijaga krobelised kohad ja värvisin lillealuse mööblivärviga üle.

Viies kaastöö ajakirjale Käsitöö.

Õhulised lillealused.
Tihti, nähes mõnda huvitavat tootelahendust, tekib soov sellega ise edasi katsetada. Nii ka seekord, kui käisin oma kindlustaja juures kodus autokindlustust pikendamas ja „kohtasin seal“ ühte lillepostamenti. See hakkas mind kummitama. Postament koosnes kahest puitkettast, mis olid ühendatud umbes meetri pikkuste ümarpulkadega. Pulgad ei asetsenud mitte vertikaalselt vaid diagonaalselt ketaste vahel, moodustades kerge vindi. Mööbliese on ilmselt pärit seitsmekümnendatest ja majapidamisse ise meisterdatud.
Läksin selle ideega edasi puidutöökotta soovides teada saada, kas sarnast eset on võimalik lihtsa vaevaga valmistada. Selgus, et nikerdamist on omajagu, nii, et pidin uue lahenduse leidma samalajal kasvõi osliselt ideed säilitades.
Pildil olevad lillealused ongi minu edasiarendus. Kasutasin kahte puitketast, mis on ühendatud kandilise puitpostiga ja mis moodustab jala. Kinnitasin paelad ühtlaste vahedega diagonaalselt kahe puitkette vahele. Seejärel kinnitasin alla jalad ja peale värvitud plaadi.
Selliselt võib valmistada postamente igasuguste paeltega, vastavalt sisekujundusele. Mind inspireeris just see, et sama tehnilise lahendusega võib valmistada nii minimalistliku, kui ülimalt romantilise toote. Samuti võib teha neid erineva kõrguse ja läbimõõduga. Postament sobib lisaks laualambi aluseks, öökappi või diivanilauakest asendama. Kasutusala sõltubki eseme kõrguse ja läbimõõdu vahekorrast.
Valmistamine
Töövahendid ja materjalid:

• Kaks 20mm paksusest vineerist ketast läbimõõduga 270mm
• Üks 50x50x800mm pikkune puitpost
• Üks mdf-ist või täispuidust ketas, millel on serv faasitud või profiilfreesiga kujundatud, läbimõõt 300mm
• Umbes 16 meetrit 38mm laia paela
• Klambrilööja ja klambrid
• Õhuke kahepoolne teip
• Kolm tammeklotsi jalgadeks (pikkus 90, laius 35mm ja kõrgus 25mm), võimalusel pealmine välimine pool kaarjalt ära lõigatud.
• Natuke puiduõli + õlitamiseks puuvillane lapp
• pealmise plaadi värvimiseks värvi ja värvirull koos vanniga
• kruvisid montaashiks + akutrell

1. Ühenda kaks vineerist ketast omavahel puitprussiga
2. Kleebi ketta servale kahepoolene teip. Jaga kettapind sektoriteks, näiteks 16-neks ja kinnita klambripüstoliga 16 diagonaalpaela. Mida järsem on diagonaal, seda peenem on postamendi keskkoht.
3. Kui kõik diagonaalpaelad on pandud, kata kettaservad nii üleval kui all paelaga. Kinnita võimalikult märkamatult paari klambriga.
4. Kinnita jalad kruvidega. Kinnita pealmine plaat kruvidega.