Allolev info on abiks kangastelgede ostmisel ja kokkupanemisel. Siit saate väikse spikri, millised osad ja töövahendid peavad kuuluma kangastelgede juurde. Muidugi ei pruugi kõik osad olla säilinud. Hädavajalikud on need detailid, mis moodustavad põhikonstruktiooni: küljeraamid, rindpuud, põlvpuu, lõimepoom, kangapoom, niieraam, soalaad, mõni suga võiks ka olla. Väiksemaid osi saab kas juurde teha või osta. Kangastelgede osi müüb Kangastelje töötuba. Kui soovid osi juurde tellida puutöö meistrilt võta kidlasti üks originaaldetail kaasa, siis ei pea nuputama, millise mõõduga uut detaili teha. Kui aga ei ole ühtegi originaaali säilinud, saab selle mõõdud ka välja arvestada, kuid, sellest juba hiljem, kangastelgede kokkupanemise juures.

Kuna kangastelgesid valmistasid väga mitmed meistrid siis ühesuguseid telgi on väga raske leida. Erinevad on just poomide küljes olevad hammasrataste süsteemid ehk kanga ja lõime pingutamise süsteemid. Osadel juhtudel saab kangast edasi kerida telje pingist paremal kangidega opereerides. Teisel juhul tuleb kangastelje taga kangist lõim lõdvaks lasta ja seejärel ees (pingi poolt) kangast pingule keerata.

…………………………………

  • 1937 aastal registreeriti Eestis 28 kangastelgede tegijat (meistrit)
  • Kohtla-Järve Maidla külanõukogu 421 peres oli veel 1960. aastal kokku 300 kangastelge

Allikas: Kudumid, K. Konsin, 1979, Kirjastus „Kunst“

…………………………………

Kirikangasteljed

kangasteljed-kyljeraam-3

kangastelje küljeraam ja detailide paiknemise kohad

…………………………………………………………………………………………………………..

kangasteljed-osa-21

vasakult:

  1. Pingipakk (pingi jalad asetatakse puus olevatesse aukudesse, et pink kudumise ajal liikuma ei hakkaks)
  2. rindpuu
  3. põlvpuu
  4. selgpuu
  5. vipiraam koos selle vahel olevate vippidega
  6. kangapoom
  7. lõimepoom
  8. tallalauapakk (käib telje taha, alla)

…………………………………………………………………………………………………………..

vasakult: vaheldajad, tallalauad, niiekepid, vahelikukepid

Vasakult:

  1. Vaheldajad
  2. Tallalauad
  3. Niiekepid
  4. Vahelikukepid

…………………………………………………………………………………………………………..

ülevalt: vaheldaja, tallalauad, niiekepp, vahelikukepp

ülevalt:

  1. Vaheldaja
  2. Tallalaud
  3. Niiekepp
  4. Vahelikukepp

VAHELDAJA on tavaliselt pikem ja peenem, kui TALLALAUD. Mõlemas on auk otsas ja augurida sees.

NIIEKEPIS on augud otstes.

VAHELIKUKEPIS võivad olla augud otstes aga ei pruugi.

…………………………………………………………………………………………………………….

ülevalt: kanga pingutamise kang, TOIKA süstik kahe lõngaga kudumiseks, Vana-aegne süstik (mõlemad süstikud on alt rullidega, mis kergendab süstiku liikumist vahelikus), niiepakk

ülevalt:

  1. Kanga pingutamise kang
  2. TOIKA süstik kahe lõngaga kudumiseks
  3. Vana-aegne süstik (mõlemad süstikud on alt rullidega, mis kergendab süstiku liikumist vahelikus)
  4. Niiepakk niite valmistamiseks

……………………………………………………………………………………………………………

ülevalt: pingutaja, pingutaja TOIKA

ülevalt:

  1. Kanga pingutaja,
  2. Pingutaja TOIKA

…………………………………………………………………………………………………………..

teljepink

teljepink

……………………………………………………………………………………………………………

reha, vajalik kanga rakendamiseks

reha, vajalik kanga rakendamiseks

……………………………………………………………………………………………………………

soalaad koos erinevat mõõtu sugadega

soalaad koos erinevat mõõtu sugadega

soalaadi käib lahti sugade vahetamiseks

soalaadi raam käib lahti sugade vahetamiseks

…………………………………………………………………………………………………………..

Maateljed

maatelg

Foto on pärit raamatust Kudumid K.Konsin 1979

  1. sambad
  2. küljed
  3. tugipuud
  4. istepink
  5. lõimepoom
  6. kinnituspuu
  7. kangapoom
  8. rindpuu
  9. tallalauad
  10. niiekedrad
  11. niied
  12. soaraam
  13. soalaad
  14. suga
  15. soasulane, soapoiss
  16. süstik
  17. kangapinguti
  18. kangareha
  19. pool

……………………………………….