Võrumaal valmistatakse lauatelgesid

kommenteeri

Arvan, et järgnev info on uudiseks paljudele…

Ots Puutöökoda OÜ Võrumaal valmistab lauatelgesid, kerilaudu, käärpuusid ja kedervarsi. Toodetega saab tutvuda kodulehel http://www.otspuu.ee/tarvikud.html. Lisan ka ise mõned pildid.

Kunstikombinaadi ARS dobby-tüüpi vöökudumisetelg

kommenteeri

Minu kangastelgede kogusse on toreda juhuse läbi jõudnud Pärnu ARS-ist pärit vöökudumise telg. Arvatavalt on see kasutusel olnud 60-ndatel aastatel. Seade on poolautomaatne, mis tähendab, et soalaadi enda poole tõmmates vahetab ta automaatselt mustrikorduse uue vastu ja kerib valmis töö edasi. Kuduja ülesandeks on vaid koelõnga vahelikku pista. Teljel oleva soa ja kangapõlle laius on 26 cm-t, kuid need võivad olla ka veidi laiemad. Kõrvuti saab olemasoleva soaga kududa kahte või kolme vööd. Piltidel on niieraamid ära võetud ja dobby-süsteem ei ole paigaldatud, kuna vajalikke detaile on liiga vähe säilinud.  Teljel on 16 niieraami ning dobby-süsteemis on olnud umbes 24 mustririda.  Kui saan uued detailid suveks tellitud siis on võimalik sellel teljel kudumist proovida kõikidel kangakudumise suvekoolis osalejatel.

Siia on lisatud pilt ka tänapäevasest dobby-süsteemist. Teljetüüpi iseloomustab küljelt alla rippuv kett. Iga lüli ehk pulk ahelikus kannab ühte mustrikordust. Mida pikem on kett, seda suurem on mustrikordus.

Maa-tüüpi kangasteljed

kommenteeri

Maateljed ehk lihtteljed olid levinud töövahendiks enne kiritelgede ehk soometelgede kasutuselevõttu.

Kihnu Kauba Maja müüb kangastelgesid

kommenteeri

Kihnu puutöömeister Enno Tšetšin valmistab ERITELLIMUSEL kangastelgesid! Hind kokkuleppel! Kihnu Kaubamaja koduleht www.kihnukaubamaja.ee

Pildil on maatelje tüüpi kangasteljed.

Vöökudumistelg

kommenteeri

Sillaotsa Talumuuseumis leidub väike, arvatavalt vöö kudumiseks mõeldud kangastelg. Vipiraam, vaheldajad ja tallalauad on hiljem vineerist juurde ehitatud. Ilmselt oli enne seda tegu kahe niieraami ja kahe tallalauaga teljega, kus üks tallalaud oli seotud ühe ja teine teise niieraami külge. Teljega oli võimalik enne ümberehitust vaid labast kududa, hiljem ka toimset ja kreppi. Soalaad on praeguseks kadunud, kuid arvatavalt oli siiski olemas ka originaalis. Vöö kudumiseks korjati kirjad käsitsi. Telje taga saab töötada tavalisel toolil istudes. Pärit on see töövahend Vigalast.

vookudumiseks

Soome- ehk kirikangasteljed ja Ebba Saral

2 kommentaari

kangastelje-joonis

Soome kangasteljed Tartu linna tööstuskooli täiendustega

Leidsin ühest 1928 aasta “Taluperenaisest” kangakudumise teemalise artikli, kus ka joonis juures. Pööran siinjuures tähelepanu vanadele väljenditele:

sõkkelaud=tallalaud, mustrilaud=vaheldaja, automaat sualaad= süstik lennutatakse kastikesest kastikesse, lipid (sikutid)=vipid.

Pildilolev kangastelg on tolleaegne moeasi, kuna arvati, et robustsed maateljed enam uuenenud eluruumidesse ei sobi. Sooviti muidugi ka keerukamaid kangaid kududa, mida soometeljed võimaldasid ja mida ka soomlastelt endilt püüti õppida, sest Soome oli arenenum maa kodukäsitöö alal, kui Eesti.

Soometelgede maaleoojaks võib selle artikli põhjal pidada  Ebba Saral-i, kelle näpunäidete järgi neid Tartu Tööstuskoolis valmistati.

Soometelgi soovitatakse lahtivõetuna hoida kuivas ruumis, mitte räästa all või aida esisel, nagu maatelgedega tavaks oli. Ilmselt sellisel moel meie maateljed ongi hävinud.

Soometelgede hinnad vastavalt kanga laiusele:

2 küünart 90.- krooni või 9000.- marka

2 1/2 küünart 100.- krooni või 10000.- marka

3 küünart 105.- krooni või 10500.- marka

3 1/2 küünart 115.- krooni või 11500.- marka

4 küünart 120.- krooni või 12000.- marka

**1 kangaküünar = 55 cm (1 tavaline küünar= 53 cm)

…………………………..

ebba-saral

Artikkel Ebba Sarali eluloost tema 50.a. juubelil

Rahvaleht 1940, 9.,mai. nr, 106 N – Ebba Saral 50-aastane.

10 mail pühitseb Ebba Saral, meie silmapaistvamaid avaliku elu naistegelasi, oma 50 a. sünnipäeva.

Ebba Saral (sünd. Vimberg) sündis 10.05.1890 Pihuveres Virumaal põllumehe tütrena. Kodukohast on pärit ka ta käsitöö harrastus, mis kujunenud juubilari mitmepalgelise elutöö kesksemaks osaks. Juubilari ema, Liide Vimberg, korraldas juba 1905.a. oma talus kudumiskursusi ja seal valmistatud töödega esines ka Tartu eesti põllumeeste seltsi näitusel. Siit saabki alguse Ebba Saralt peaaegu katkestamatu side nimetatud seltsiga. Kui dr. 0. Kallase õhutusel selts 1907 a. auvel korraldas esimesed käsitöö kursused, millega pandi alus kogu meie kodukäsitöö edasisele arenemisele – siis oli neil kursustel juhatajaks 17 aastane Ebba Vimberg. Kursuste eesmärgiks oli anda uut sisu maitselagedaks jäänud kodukäsitöö harrastusele.

Juubilar on aastate kestel kaasa löönud igal pool, kus on olnud tegemist kodukäsitööga. Nii on ta olnud meie näitustel käsitöö väljapanekute korraldaja ja auhindaja, samuti on vajatud ka tema kaastööd välismaiste näituste korraldamisel. Ja see on sündinud nii, et meie käsitöö on võinud saada parimate asjatundjate kiituse ja tunnustuse osaliseks. Ebba Saral on olnud mitmete ajakirjade kaastööliseks, kudumiskursuste juhatajaks jm.

Kui meie riikliku iseeeisvuse ajal on asutatud rida kutsekoole, mille ülesandeks meie kodukäsitöö arendamine, siis on ka siin osa Ebba Sarali tööst. Kõige selle juures on juubilaril jätkunud jõudu oma kutsealase töö kõrval osa võtta ka paljudest ühiskondlikest üritustest, nagu naiskodukaitse, naisorganiatsioonidest, hoolekandetööst jne ja aega ka veel isiklikuks eluks. Proua Ebba Saral on tuntud Tartu ülikooli õppejõu prof. Karl Saralt abikaasa ning üleskasvatanud kolm last.

……………………………………..

Ebba Marie Saralist sai pärast abiellumist ja Tartusse asumist (1922) Eesti naiskäsitöö tuntumaid korraldajaid ja juhte. Ta käis kodundust ja käsitööd õppimas ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Sveitsis. Ta oli ajakirja Taluperenaine kudumisosakonna juhataja, Tartus juhatas sealse Naisseltsi kudumiskursusi ja käsitöökoda jne. Ta oli ka Tartu Naiskodukaitse rajaja ja juht. Tallinnas oli tal Eesti suurim kodukäsitööäri.
1941. aastal küüditati Siberisse – Ebba, Karl ja kaks poega. Loomaarstist tütrel Viiul õnnestus pääseda ja ta läks ära välismaale. Ebba Saral lasti maha 20. IV 1942 Sverdlovski obl Sosva laagris. Karl Saral hukkus 16. II 1942 Tomski obl Krivoseino raj. Pojad tulid Siberist tagasi.
1991.a. avati Pihuvere taluhoovis mälestuskivi Ebba Marie Saralile

loe rohkem Pihuvere talu ajaloo kohta

Lõime rakendamine lauatelgedele.

kommenteeri

Kuna palju on küsitud ka lauatelgedel kanga rakendamise kohta, siis sätin üles ühe soomekeelse videokese. See on üks võimalustest, kuidas seda teha.

lauatelje rakendamine

Kangastelgede liigid (valik)

kommenteeri

Püstteljed

püstteljed

püstteljed- piltvaipade e. gobeläänide kudumiseks

Lihtteljed, maateljed

Lihtteljed, maateljed  sammaskontruktsiooniga, niiekedradega, labase kanga või vaipade kudumiseks, kahe küünra laiused, kasutusel 19. saj.

sammaskontruktsiooniga, niiekedradega, labase kanga või vaipade kudumiseks, kahe küünra laiused (1 küünar = 53 cm, kangaküünar = 55 cm) , kasutusel 19. saj.

Kirikangasteljed, soometeljed

Kirikangasteljed  soometeljed, niieraamiga, keerukamate kangaste jaoks, kolme küünra laiused, kasutusel alates 19.saj. lõpp

niieraamiga, keerukamate kangaste jaoks, kolme küünra laiused (1 küünar = 53 cm, kangaküünar = 55 cm), kasutusel alates 19.saj. lõpp

Ülaltoodud kirikangastelgedel on ka lendava süstiku süsteem hästi näha. Soalaadi mõlemas otsas (paremal ja vasakul) on puidust kastikesed. Süstik lendab ühest kastist teise niieraami küljes olevat hooba tõmmates.

…………………………………………………………………………

Arvutiga juhitavad teljed AVL

arvutiga juhitavad kangasteljed AVL

24 niieraami maksimum + lendava süstiku süsteem


Kudumine arvutitelgedel AVL from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

……………………………………………………………………….

Arvutiga juhitavad teljed TOIKA

arvutiga juhitavad kangasteljed TOIKA

toika_loom_-_lv_loom_room_-_0057002

……………………………………….