IIDA raamatukokku kogun lisaks raamatutele ka kangakudumisteemalisi konspekte ja koolivihikuid. Kahjuks ei ole ühegi puhul teada, millises koolis või seltsis õppimise jooksul need on tehtud. Kahel neist on õnneks teada autor.
_____________________________________________________
_____________________________________________________
Koopia Raplamaalt pärit kangakudumiskonspektist.
_____________________________________________________
Alina-Lyly 1909 aastast pärinev soomekeelne konspekt. Põnev on siinjuures veel see, et konspekti vahel on kangaproove, mis võivad olla pärit eelmises postituses toodud Mathilde Tammelanderi raamatu puuduvast lisast.
____________________________________________________
Suvekooli õpilase poolt annetatud konspekt
Suvekoolis osalejatele proovitöid ette valmistades sündis täiesti juhuslikult lõngasid käärides selline sallimuster. Koelõngad on sisse kootud järgides lõimelõngade järjekorda. Sidus on võetud ühelt Sillaotsa Talumuuseumi suurrätilt, kuid seda võib edukalt kududa ka tasapindses või mõnes muus toimses tehnikas. Lõngade järjekord paremalt alustades on järgmine:
92 halli
24 roosat
40 halli
24 x hall + roosa
26 halli
72 roosat
20 musta
104 halli
Sall on kootud kahekordsest villasest lõngas kasutades suga nr. 37/2
Üks kursuslane tõi suvekooli kaasa oma vana suurräti. Tegin sellest pildid ja kirjutasin mustri üles. Ehk pakub huvi. See suurrätt võib olla päris vana, millele viitab ruudustiku puudumine rätiku keskosas.
suga 120
sidus 2+2 toimne ehk neli niit ja neli tallalauda tasapindne toimne
lõngade järjekord alustades paremast servast:
120 helehalli
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng ehk ikatlõng
120 tumehalli
4x 2 oranži ja 2 halli
11x 1 oranž-kollane neolõng ja 3 halli
1 oranž-kollane neolõng
4x 2 halli ja 2 oranži
120 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
edasi helehalli tausta vastavalt suurräti laiusele kuni vastaskülje triibuni.
See suurrätt on arvatavalt pärit Päärdust. Kasutatud on nelja tooni lõngasid- lõimes lambavalge ja tumepruun, koes must ja beež. Kanga algrakendus on nelja niiega toimne. Originaalis on suurrätt kootud topeltlaiana ehk topelkangana. Ühe ruudu suurus on umbes 10 x 10 sentimeetrit.
Ühekordsena kududes on siduseks nelja niiega tasapindne toimne.
Kangapind.
Rahvaülikoolis on minu juhendada praegu kangakudumise kursus, kus esimese tööna koome suurrätti topelkangana (topeltlaiana). Üks kursusel osaleja tõi oma emalt päritud teki (võimalik, et suurräti) küljest tükikese kangast. See on auguline tükk, mis lõigati kunagi ära eseme parandamise (lappimise) eesmärgil. Kangas on kootud 12 niie ja 12 tallalauaga. Ühel cm-l on 20 lõnga (see tähendab, et 10 pealmise ja 10 alumise kanga lõnga). Kasutatud on suga 100/2. Tekk on kootud ühekordsest villasest lõngast ja see on väga pehme ja õhuline. Allpool toon ära fotod kangast ja arvatava rakenduse. Tekstiil on pärit Suigust (Pärnu maakond).
Parem pool
Vasak pool
Näha on nii parem kui vasak pool
Algrakendus nii pealmisel, kui alumisel kangal on tasapindne toimne 3/3 + 1 (mis tähendab, et koelõng jookseb kolme lõnga alt ja kolme lõnga pealt ning järgmine koelõng algab ühe astme võrra kõrgemalt).
Siin on rakendus paremalt poolt vaadates. Lõimelõng on nii alumisel, kui pealmisel kangal tumepruun. Pealmise kanga koelõng on roheline ja alumise kanga koelõng on helepruun.
Siin on kangarakendus vasakult poolt vaadatuna. Rakendusel märgitud ruudukesed markeerivad kahe kanga kokkusidumise kohtasid. Nendel kohtadel tuleb pealmise kanga koelõng (roheline) kanga alla.
Kuu
es kaastöö ajakirjale Käsitöö.
Juba igatsen kevadet, kus soe päike läbi pitskardinate tuppa nõriseb. Millegipärast on romantilisi naturaalseid kardinaid aina raskem leida. Ikka aina sirged libedad pinnad või mitmeid turundusosakondi läbinud mustrid. Puuvillane pitskardin on osake tagaigatsetud lapsepõlvemälestusest, nüüd katsetangi, kas suudan seda emotsiooni taasluua.
Kanga omaduse määrab suuresti ristlevate lõngade materjal. Väike erinevus lõnga jämeduses võib anda suure erinevuse kangas tervikuna. Tavaliselt valin lõimeks puuvillase lõnga, sest sellega on vähem muret töötades ja kangas tuleb hästi langev puuvilla pehmuse tõttu. Koeks meeldib mulle linast kasutada selle jäikuse pärast. Linane annab kangale vormi. Linane võib olla erineva jäikusega olenevalt tema viimistlusest (naturaalne hall linane on jäigem, kui värvitud linane lõng).
Selleks, et saada õhulist pitsilist kardinakangast, ei piisa tihti lihtsalt hõredalt kudumisest, sest lõngad võivad hakata omavahel kokku vajuma. Hõredaid pindasid saab kududa fileetehnikas ja pikksilmniitega. Mina kasutasin seekord kardina kudumiseks topeltkangast.
Kui olen kangatehnika välja valinud, mõtlen ka sellele, millises mahus kardinaid soovin. Kõige vähem kangast kulub rooma ja rullkardinale. Seekord vajan külgkardinaid ja arvestan kardinakangast isegi 25 cm rohkem, kui põrandani, sest mulle meeldib, kui need maha toetuvad ja seal voldimaastikke moodustavad. See ei ole ehk igas ruumis praktiline aga magamistoas võiks kindlasti katsetada.
………………………..
Suga 50/1
6 niiekeppi ja 8 tallalauda
Lõim Türi puuvillane vaibalõim.
Kude ühekordne või kahekordne linane.
Ühe kangapaani suurus on 1,5 x 2,7 m koos õmblusvarudega.
Kangapaan kaalub 1 kg (umbes 2/3 kaalust on lõimeosa ja ülejäänud koematerjal).
Kanga servad tuleb jätta korralikud, sest sinna õmblusi ette nähtud ei ole. Selleks soasta mõlema ääre 6 lõnga kahekaupa piivahesse. Kudumise ajal jälgi kangaääri, et sinna ei jääks aasasid ja lõnga takerdumisel süstikus, krookeid.
Kardina alumine äär pööra laialt, 10+10 cm.
Ülemisse äärde õmble kardinapael (ärapööramiseks arvesta 2 cm).
Soovitav on hiljme kardinaid vaid keemilises puhastuses hooldada.
Joonise kommentaar:
Joonisel on erinevalt ristlevatele lõngadele antud erinevad toonid. Lõime käärimisel kasuta ikka ühte materjali (puuvill) ja koeks koo teine materjal (linane) .
Tumedam hall tähistab pealmise kanga lõime ja kudet ning heledam hall alumise kanga lõime ja kudet.
Mustrikordusi võib pikendada või lühendada vastavalt soovile.
