IIDA – käsitööblogi ja kursused

Möödunud nädalavahetusel saime Võrumaal valmis sõbakirjalised kanga- ja vaibaproovid ning alustasime suurrätiproovide rakendamist. Töömeeleolu näed allolevatelt piltidelt.

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

Juba sel laupäeval 22. oktoobril 2011, kell 9.30-12.00 toimub Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubade avatud uste päev. Avatud uste päeval peab kangakudumise õpitubade koolitaja Eva-Liisa Kriis loengu suurräti kavandamisest ja tehnikatest. Suurrätt tuli kasutusele naisterahva rõivastuses 19. sajandi alguses ja oli nö. kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest. Ilmastiku suhtes head omadused annab villane lõng, mis on ka märjaks saades soojapidav. See vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnetust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks.

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitoad on esimene muuseumi õpitubade sarjast ja toimuvad septembrist-detsembrini 2011 Tsiistre Külakojas. Õpitakse nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist.

Avatud uste päeval osalemine on tasuta; registreerumiseks saada meil e-posti aadressil kristina@lingua.ee või helista 503 1514.

Teisel kohtumisel Tsiistres Võrumaal õppisime kõlavööd kuduma.  Samal ajal lõpetasime ka sõbakiritehnikas kanga- ja vaibaproove.

Laupäeval olime kutsutud Nopri Talumeiereisse iga-aastasele lõikuspeole. Tiit Niilo, Nopri talu peremees, tutvustas 2011 aasta Tsiistre nuka põllumajanduslikke saavutusi. Raul Auksmann, Tsiistre nuka külavanem, rääkis piirkonna rõõmudest ja muredest ning tutvustas üsna pea avatavat  Tsiistre uut kodulehte. Peol pöörati tähelepanu kaasatoodud söökidele, taludes tehtud ehitustöödele, uutele elanikele ja tegusatele inimestele. Pidu oli omamoodi infolevitajaks, kui sul oli vaja midagi müüa või osta.  Mängu tulid nii kitsed kui kinnistud.

Tsiistre Selts andis eelmisel aastal välja Lui Niilo käsikirjadega raamatu “Tsiistre nuka värvid”

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

Minu jaoks oli kõige huvitavam Anne Ossi ettekanne Mikkelis asuvast Kenkävero käsitöökeskusest. Käsitöökeskus on asutatud vana pastoraadi hoonete kompleksi, kus asuvad nüüd käsitööpood, restoran, meistrite töötoad, dendropark/aed jne. Pastoraadihoone on ehitatud 1860 aastal. Aiast saab taimi ka restorani köök. Kenkäveros küpsetatakse leiba selleks spetsiaalselt kasvatatud rukkist. Seal toimuvad laadad, käsitöö-öö  ja muudki põnevat. Tekkis paratamatult seos minu enda valduses oleva preestrimaja ja sellega seotud unistustega, milledel ilmselt nii suurejoonilist täitumis oodata ei ole. Vaata videot sellest põnevast kohast siit > http://www.kenkavero.fi/content.php?pg=1&id=17

Aitäh piltide eest Tuuliki Vuks.

Seekord avanes võimalus suurrätte eksponeerida Rapla Haldushoones, kus toimus täna  IV käsitööettevõtjate foorum. Näitust saab vaadate kuni 17.oktoober (välja arvatud).

Täna käisin Oisus vöökudumist õpetamas. Kutsujaks oli käsitööringi “Käbedad” eestvedaja Vaike. Naisi oli kokku tulnud üllatuseks kümmekond. Ja samuti üllatuseks sattusin kohe alguses sünnipäevalauda. Sealt algas minujaoks hoopis  hoidiste koolitus. Ma ei ole isegi julgenud mõelda sellistest kooslustest nagu jõhvikas+küüslauk+mesi, mustsõstar+sinep ja punapeet+kabatšok !? Lisaks sellele on “Käbedad” ka kõvad suhtlejad. Neil on külas käinud pea kogu “Õnne 13” näitlejategrupp ja mitte ainult…

Kuna mul oli endal ka hiljuti juubel siis mõtlesin seoses oma varakult alanud keskea kriisiga Oisust tagasi sõites, et see on hoopis millegi huvitavama algus. Ühesõnaga olge rõõmasad, käige jala ja sööge küüslauku.

Kangakudumise infopäev toimus sellel aastal üheksandat korda. Osalejaid oli 90-100 ringis nagu varasematelgi aastatel. Seekord saadi kokku Särevere mõisas, kus olid selleks head võimalused just töötuba läbiviimiseks. Särevere mõisa teisel korrusel on üleval üle kümne kangastelje, mis viimastel aastatel on kahjuks alakasutuses. Päeva alguses tutvustas muuseumi tekstiile Järvamaa Muuseumi varahoidja. Teisena tegin mina ettekande Sillaotsa Talumuuseumi ja minu valduses olevate eraisikute suurrättidest. Tutvustasin suurräti kirjamise viise ja rääkisin nende kudumiseks kasutatavatest sidustes. Pikemalt peatusin krepp sidusel ja selle moodustamisel. Peale lõunapausi olid mõned töötoad, kus osalemine ei olnud nii aktiivne, kuna paljud kiirustasid pika kodutee tõttu äraminekule.  Valiti ka “Kangasulase” vääriline suurrätt, milleks oli Ingrid Kala kootud setu aineline ese. Allpool ka mõned pildid. Kahjuks ei jõudnud töötubadest pilte teha. Järgmisel aastal on infopäeva juubeliaasta, millega seoses ootame uuendusi tulevikuks ja meeldivaid tagasivaated minevikku.