Huvitavaid suurrätimustreid
kommenteeri august 24th, 2010 7) Suurräti kudumine · KÕIK POSTITUSED
Selle nädala alguses on minuni jõudnud mitmed erinevad suurrätimustrid.
blog.iidadesign.eu
Selle nädala alguses on minuni jõudnud mitmed erinevad suurrätimustrid.
Leidsin hea postituse allolevalt blogiaadressilt. Loodetavasti autor ei pahanda, et selle siin avaldan. Viitan algallikale nagu kord ja kohus.
http://kalletytar.wordpress.com/2010/01/25/koitapp/
Koitapp
Arktiline külmus on kuduja suur sõber, võiks öelda, et isegi võitluskaaslane. Esiteks muidugi seetõttu, et karmi pakasega on kõige mõistlikum toas istuda, ahju kütta ja käsitööd teha. Teiseks on pakasest kasu kõikusugu koledate elajate hävitamisel, kes kallist lõnga purema kipuvad.
Lisaks kõige tuntumale kahjurile – riidekoile, võib ühes tavalises majapidamises leiduda veel kasukakoi, vildikoi, vaibakoi, harilik nahanäkk, täpiline nahanäkk ja veel terve rida väikseid vastikuid olevusi, kes oma elutegevuse käigus tekstiile, lõngu, nahka, puitu ja paberit õgivad.
Praegusel ajal on kõige otstarbekam viia kõik tekstiilid ja looduslikust kiust lõngad-niidid talvituma mõnda varjulisse kohta, kus õhutemperatuur oleks alla -18 kraadi. Järsk külmutamine teeb lõpu enamusele tekstiilikahjuritele. Koivastsete hävitamiseks tuleks tekstiile külmutada vähemalt 10 tunni jooksul. Oluline on, et temperatuuri muutus oleks järsk. Järk-järgulise temperatuuri alanemisega suudavad kahjurputukad kohaneda ning võivad üle elada väga madalaid temperatuure. Toatemperatuurilt -20 kraadise pakase kätte viimine peaks seega piisavalt efektiivne olema. Kindluse mõttes võib külmutamist 3-4 korda korrata.
Samuti teeb koidele lõpu kõrge kuumus, mis toimib oluliselt kiiremini. Koid hukkuvad +40 kraadi juures juba 4 tunniga. Kuumusega koide vastu võitlemiseks võib lõngu ja kangaid aeg-ajalt kütmise ajaks sauna viia. Muidugi tuleb sel juhul jälgida, et kuumus kangastele-lõngadele liiga ei teeks.
Külmutamist ja kuumutamist võib profülaktika mõttes praktiseerida paar korda aastas.
Samuti on palju kasu lihtsalt tekstiilide tuulutamisest. Koimunad on tekstiilile kinnitunud üsna nõrgalt ning kukuvad tuulutamise käigus maha.
Igasugu vängelõhnalistest taimedest (koirohi, lavendel, eukalüpt, sookail, soolikarohi jm) on abi koide peletamisel, kuid kui koiliblikas on munad juba munenud, pole lõhnadest enam mingit abi. Vastseid lõhnad ei häiri, nemad tegelevad oma kõhu täitmisega. Koide looduslike peletajatena on tõhusad ka kastanimunad ja vürtsid – nelk, loorber, kaneel jms.
Igasugu keemiliste koitõrjevahendite kasutamist soovitan vältida. Mürgid, mis peaksid koisid eemale hoidma, jõuavad tekstiilide kaudu inimese organismi ning koos koidega mürgitame ka iseennast.
Igasugu tõrjevahenditest on abi ainult koide tõrjumiseks, aga mitte nende hävitamiseks. Kui on märke koi tegutsemisest, ei piisa lihtsalt mürgise aerosooli piserdamisest. Koinakkuse avastamisel tuleb teha põhjalik puhastus. Kahjustunud tekstiile on edasisest hävingust päästmiseks kõige otstarbekam külmutada või kuumutada. Kahjustusteta kangaid-lõngu võib kindluse mõttes tuulutada ja läbi pesta.
Kindlasti tuleks eelnevalt läbi pesta suveks hoiule pandavad villased riided, sest koivastsed ei tea paremat suutäit kui higine villane kangas.
Koide vastu võitlemisel on abi ka sellest, kui hoida tekstiile kohas, mis pole koile elukohana vastuvõetav. Tänu traditsioonilise eesti majapidamise juurde kuulunud rõivaaitadele on aastasadu koidest puutumatuna säilinud tuhandeid looduslikust kiust valmistatud tekstiile, sest aidad ei pakkunud koidele paljunemiseks soodsaid tingimusi.
Koidele on sobivaim stabiilse temperatuuri ja õhuniiskusega ruum, kus puudub tuuletõmme. Seega peaksid moodsad nn passiivmajad olema tõelised koiparadiisid.
Kasulik lugemine K. Konsa “Konserveerimisbioloogia”.
Suvekoolis osalejatele proovitöid ette valmistades sündis täiesti juhuslikult lõngasid käärides selline sallimuster. Koelõngad on sisse kootud järgides lõimelõngade järjekorda. Sidus on võetud ühelt Sillaotsa Talumuuseumi suurrätilt, kuid seda võib edukalt kududa ka tasapindses või mõnes muus toimses tehnikas. Lõngade järjekord paremalt alustades on järgmine:
92 halli
24 roosat
40 halli
24 x hall + roosa
26 halli
72 roosat
20 musta
104 halli
Sall on kootud kahekordsest villasest lõngas kasutades suga nr. 37/2
Sillaotsa Talumuuseumis õpetatakse soovikorral taimedega värvimist. Lõnga värvimine kuulus ka Kangakudumise Suvekooli kavasse. Õpetus ise on väga lihtne. Tarvis on värvi andvaid taimi, mis tuleb eelmisel päeval vette likku panna ja millest hommikul keedetakse tõmmis. Keedetud tõmmisesse segatakse maarjajääd, vaskvitrioli või raudvitrioli, asetatakse niiske lõng ja keedetakse madalal kuumusel tund aega. Maarjajää kinnitab taimes oleva värvaine. Vaskvitriol kinnitab ja muudab värvaine rohekaks. Raudvitriol kinnitab ja muudab värvaine pruunikaks. Pildil on taimedega värvimas Raplamaa Käsitööseltsing Süstik.
Sillaotsa Talumuuseumis leidub väike, arvatavalt vöö kudumiseks mõeldud kangastelg. Vipiraam, vaheldajad ja tallalauad on hiljem vineerist juurde ehitatud. Ilmselt oli enne seda tegu kahe niieraami ja kahe tallalauaga teljega, kus üks tallalaud oli seotud ühe ja teine teise niieraami külge. Teljega oli võimalik enne ümberehitust vaid labast kududa, hiljem ka toimset ja kreppi. Soalaad on praeguseks kadunud, kuid arvatavalt oli siiski olemas ka originaalis. Vöö kudumiseks korjati kirjad käsitsi. Telje taga saab töötada tavalisel toolil istudes. Pärit on see töövahend Vigalast.
Üks kursuslane tõi suvekooli kaasa oma vana suurräti. Tegin sellest pildid ja kirjutasin mustri üles. Ehk pakub huvi. See suurrätt võib olla päris vana, millele viitab ruudustiku puudumine rätiku keskosas.
suga 120
sidus 2+2 toimne ehk neli niit ja neli tallalauda tasapindne toimne
lõngade järjekord alustades paremast servast:
120 helehalli
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng ehk ikatlõng
120 tumehalli
4x 2 oranži ja 2 halli
11x 1 oranž-kollane neolõng ja 3 halli
1 oranž-kollane neolõng
4x 2 halli ja 2 oranži
120 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
edasi helehalli tausta vastavalt suurräti laiusele kuni vastaskülje triibuni.
Viimane suvekool on tänaseks seljataga.
Kangakudumise suvekool toimus viiel erineval korral ja kokku osales selles 50 kangakudumishuvilist.
Uued mõtted järgmiseks suveks on juba juured alla saanud ning uue aasta alguses hakkan neid blogi kaudu teiega jagama.
Suured tänud:
Jüri Kusmin
Maie Kusmin
Ave Kusmin
Liivi Miil
Kalju Idvand
Eve Siimar
Mai Parve
Ingrid Tiits
Perekond Kriis
Kaire Rannik
Veinika Västrik
Teet Tiits
Ilmataat
ja kõik osalenud kursuslased
Õppeprotsess on alati kahepoolne ja ma olen ka ise väga palju õppinud selle suve jooksul. Aitäh Kõigile!
Allpool näete pilte neljandast kangakudumise suvekoolist, kus kudusime sõbakirjalisi kangaid ja vaipu.