15 erinevat sõba Tsiistre kangakudumiskursuselt (vol 6/6)

kommenteeri

MTÜ Prastuli Seltsi ja MTÜ IIDA Kursused koostöös toimunud koolitus lõppes sõbakangaste valmimisega. Paljud osalejatest  jõudsid teha sõbadele ka kaunistused. Umbes pooled kudusid valged sõbakangad, teine pool valis Siksälä kalmeteleidudel põhineva sini-valge mustri. Peep ja Krista valmistasid aga täiesti enda kujundatud kanga, mille kudumiseks Peebu sõnul kaks tallalauda olid labased ja ülejäänud käisid omasoodu… ; ). Kevadel on plaanis nendest eri-ilmelistest sõbadest väike näitus teha. Info selle kohta leiad loomulikult siit blogist.

Tsiistre Linamuuseumi õpitubades saab praegu õppida ka võru keelt. See on eriti vajalik Võrumaale mujalt tulnutele, et ei tekiks asjatuid segadusi. Näiteks kui naaber helistab ja ütleb, et on sinu maa vallale kaevanud ei tähenda see probleeme vallavalitsusega vaid, et on kaevatud kraav. Meie pere laps arvabki, et Võrumaa on eraldi riik, seal on oma keel ja võib juhtuda nii, et Võrumaal on talv aga Eestis sajab samal ajal hoopis vihma.

Kangakudumiskoolituse ellukutsujast  Prastuli Seltsist ning Tsiistre Linamuuseumi tegemistest kuulete kindlasti edaspidigi. (Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.)

Kangakudumise suvekooli külastanud suurrätid

kommenteeri

Kuna olen suurrättidega tegelenud alates samateemalise õppefilmi välja andmisest (2009 aastal) siis inimesed ise on hakanud oma kodudes säilinud suurrätte näha tooma. Allpool mõned pildid sellel suvel nähtud esemetest.

Suurrätt – kavandamine ja tehnikad (vol 3)

kommenteeri

Näitus “Suurrätt – kavandamine ja tehnikad” oli augustis nähtav avalikkusele kolmandal korral. Seekord siis Eesti käsitöö majasTallinnas (Pikk 22).

Näitus on olnud menukas ja saab neljandat korda eksponeeritud Rapla haldushoones Raplas toimuva IV Ettevõtlusfoorumi raames, mille peakorraldajaks on Eesti Käsitööliit. Üritus toimub 8. oktoobril 2011 aastal ja selle kava riputan mõne aja pärast ka blogisse.

Eesti käsitöömjas toimunud näituse pildid on allpool.

Palju põnevat Urvaste seltsimajas

kommenteeri

Urvaste seltsimaja avapidu toimus 16. jaanuril käesoleval aastal. Kes elavad sealkandis on ilmselt paremini kõigega kursis, kuid lugedes seltsimaja tegevusest facebookis tekkis kange soov ka oma blogis see tore ettevõtmine ära märkida. Tänaseks on toimunud seal juba mitmeid põnevaid töötubasid -lätilapilise vöö õpituba, kirivöö õpituba, roomakardinate õmblemise õpituba, suurräti kudumise õpituba, kõlatehnika õpituba… tundub, et ideedest/tegevustest puudu ei tule. Ahjaa, ja siis veel Urvaste kama ; ).

Vaata lähemalt www.urvasteseltsimaja.ee

“Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” Sillaotsa Talumuuseumis (vol 2)

kommenteeri

Näitust “Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” saab märtsi lõpuni imetleda Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal. Rohkem pilte leiad talumuuseumi lehelt http://www.velise.ee/saurus/web/index.php?id=221628

Kaks suurrätti- erinevad või sarnased ?

kommenteeri

Vana-Vigalas nähtud suurrätt

Setu suurrätt (Anna Kõivo erakogust)

Avastasin endale üllatuseks, et Ingrit Kala koostatud vihikus “Seto suurrätid” on üks rätik väga sarnane Vigalas nähtuga. Ruudustik on mõlemal küll veidi isemoodi kavandatud aga siiski… Kui õnnestub midagi välja uurida, kirjutan siia postitusse juurde.

Ingrit Kala (vihiku “Seto suurrätt” autor):
“Tõesti huvitav kokkusattumus.
Anna Kõivo suurrätt ei ole õmblusega. Kindlasti ei ole seda kootud kodus vaid soetatud Petseri turult nagu tol ajal ikka tavaks oli.
Väga võimalik, et see on sattunud Setomaale väljastpoolt.
Mõõdud nagu enamuses rättidel 150-160 * 150-160”. (Ingrit on mõelnud ilmselt setu rätte, sest Läänemaal ulatuvad mõõdud kahe meetrini).

Suurrätt- kavandamine ja tehnikad (vol 1)

kommenteeri

Näitus “Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” Tallinna rahvaülikoolis Estonia pst. 5A 1.veebruar-1.märts 2011 aastal. Sissepääs hoovi poolt. Näituse koostaja ja uute suurrättide autor Eva-Liisa Kriis. Allolevate fotode autor on Jüri Kusmin. Rohkem pilte on võimalik vaadata Sillaotsa Talumuuseumi lehelt.

Märtsi kuus on sama näitus üleval Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal Märjamaa vallas.

2.08-15.08 2011 on näitus taas Tallinnas. Sellel korral Rahvakunsti galeriis Pikk tn. 22.

Näitus “Suurrätt- kavandamine ja tehnikad”

kommenteeri

Toimumise koht ja aeg: Tallinna rahvaülikoolis Estonia pst. 5A 1.veebruar-1.märts 2011 aastal. Näitus avatakse 31. jaanuaril kell 17.00. Kõik huvilised on oodatud!

Näitusel on eksponeeritud 8-10 eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamus nendest vanad, osad pärit Märjamaa valla Sillaotsa Talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.

Esemete eksponeerimise eesmärgiks on tähelepanu juhtimine suurrättidele, mitte   ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavaid esemeid.

Suurrätt tuli kasutusele naisterahva rõivastuses 19. sjandi alguses ja oli nö. kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest. Ilmastiku suhtes head omadused annab materjaliks kasutatud villane lõng, mis on ka märjaks saades soojapidav. Tänapäeval, kus me oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame lisaks suurema osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnestust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks. Tänu säilinud esemetele ja nende kaudu, juhendan ka kangakudumise suvekoolis suurräti valmistamise kursust. Sealt saadud oskustega on osalejal hiljem võimalik kududa salle, pleede, sisustustekstiile või rõivakangaid.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.

Suurrätid on Rahvaülikooli ruumides eksponeeritud kuu aega. Seejärel liigub näitus veel kuuks ajaks Sillaotsa Talumuuseumisse Märjamaal.

Näituse koostaja: Eva-Liisa Kriis.

Jõulupakkumine

kommenteeri

Kuni 12. jaanuarini on võimalik kolm kangakudumise õppefilmi omandada hinnaga 450.- krooni (29.- eurot) komplekt.

Ostmiseks kirjuta e-kiri eva(at)iidadesign.eu, milles on sinu postiaadress.

Tekstiile Raplamaalt

kommenteeri

Anna (Mätas) Parnabase kootud tekstiilid.

Suurrätt Raplamaalt Valtust

kommenteeri

Suurräti autoriks on sama mees , kes on kudunud eelmises postituses olevad tekstiilid. Rätt on keskelt õmblusega ja Raplamaal ning Läänemaal laialt levinud krepp tehnikas.

Kosjad Kihnu moodi

kommenteeri

Paar meeleolukat pilti Kihnu Muuseumist. Loe ka teksti piltide kõrvalt.

Tammiku talu tekstiilid

kommenteeri

Möödunud nädalavahetusel tabas mind meeldiv üllatus. Nimelt selgus, et endisel Läänemaal (mis ulatus oma piiriga praeguse Raplamaa territooriumile), laialt levinud suurrätimustrit leidub ka meie suguvõsas säilinud tekstiilide hulgas. Väidetavalt on ese pärit meie vana-vanaemalt, kelle eluaeg jäi 1877 ja 1971 aastate vahele. Millal ese täpselt kootud on ja kes selle tegelikult valmistas, pole teada. Vana-vanaemal olid kangasteljed olemas aga kahtlustan, et tegemist oli maatelgedega ja nendega sellist mustrit kududa ei ole võimalik.

Veel suurrätimustreid

kommenteeri

Huvitavaid suurrätimustreid

kommenteeri

Selle nädala alguses on minuni jõudnud mitmed erinevad suurrätimustrid.

Asta Suurrätt - kaheksa tallalauaga ja kaheksa niieraamiga krepp. Kootud tellimusena Raplamaal. Sama rakendusega leidub suurrätte Sillaotsa Talumuuseumis velisel ja need olid esindatud ka Martna suurrätikupäeval 2008 aastal

Asta suurrätt - kaheksa tallalauaga ja kaheksa niieraamiga krepp. Kootud tellimusena Raplamaal. Eristada võib kahte erinevat ruudustikku. Sama rakendusega leidub suurrätte Sillaotsa Talumuuseumis Velisel ja sarnased olid esindatud ka Martna suurrätikupäeval 2008 aastal

Asta suurrätt - hallides toonides toimne.

Asta suurrätt - hallides toonides toimne. Eristada võib kolme ruudustikku.

Kristeli suurrätt - kootud toimses tehnikas seotud topeltkangana. Keeruline on selle puhul just lõime loomine, kuna pealmine ja alumine kangas on erineva ruudustikuga.

Kristeli suurrätt - kootud toimses tehnikas seotud topeltkangana. Keeruline on selle puhul just lõime loomine, kuna pealmine ja alumine kangas on erineva ruudustikuga.

Kootud krepp tehnikas. Kuduja oli Herta Senkel, sünd 1915, kootud umbes 1935, Simuna kihelkonnas, Rahkla külas

Hede suurrätt - Kootud krepp tehnikas. Kuduja oli Herta Senkel, sünd 1915, kootud umbes 1935, Simuna kihelkonnas, Rahkla külas

Suurrätimuster Harjumaa ja Läänemaa piirilt

1 kommentaar

Üks kursuslane tõi suvekooli kaasa oma vana suurräti. Tegin sellest pildid ja kirjutasin mustri üles. Ehk pakub huvi. See suurrätt võib olla päris vana, millele viitab ruudustiku puudumine rätiku keskosas.

suurratt4suurratt3suurratt2suurratt1

suga 120
sidus 2+2 toimne ehk neli niit ja neli tallalauda tasapindne toimne

lõngade järjekord alustades paremast servast:
120 helehalli
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng ehk ikatlõng
120 tumehalli
4x 2 oranži ja 2 halli
11x 1 oranž-kollane neolõng ja 3 halli
1 oranž-kollane neolõng
4x 2 halli ja 2 oranži
120 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
edasi helehalli tausta vastavalt suurräti laiusele kuni vastaskülje triibuni.

Kangakudumise suvekooli lõpukõne ja pildid

1 kommentaar

Viimane suvekool on tänaseks seljataga.
Kangakudumise suvekool toimus viiel erineval korral ja kokku osales selles 50 kangakudumishuvilist.
Uued mõtted järgmiseks suveks on juba juured alla saanud ning uue aasta alguses hakkan neid blogi kaudu teiega jagama.

Suured tänud:
Jüri Kusmin
Maie Kusmin
Ave Kusmin
Liivi Miil
Kalju Idvand
Eve Siimar
Mai Parve
Ingrid Tiits
Perekond Kriis
Kaire Rannik
Veinika Västrik
Teet Tiits
Ilmataat
ja kõik osalenud kursuslased

Õppeprotsess on alati kahepoolne ja ma olen ka ise väga palju õppinud selle suve jooksul. Aitäh Kõigile!

Suurräti kursuse pildid

kommenteeri

Kangakudumise suvekool 15.-18. juuli suurräti kudumine ja topeltkangas. Pildistada aitas Veinika.

Lihtne suurrätimuster.

2 kommentaari

See suurrätt on arvatavalt pärit Päärdust. Kasutatud on nelja tooni lõngasid- lõimes lambavalge ja tumepruun, koes must ja beež. Kanga algrakendus on nelja niiega toimne. Originaalis on suurrätt kootud topeltlaiana ehk topelkangana. Ühe ruudu suurus on umbes 10 x 10 sentimeetrit.

paardu-suurratt

Ühekordsena kududes on siduseks nelja niiega tasapindne toimne.

paardu-suurratt2

Kangapind.

Üks tükike ajalugu.

kommenteeri

Rahvaülikoolis on minu juhendada praegu kangakudumise kursus, kus esimese tööna koome suurrätti topelkangana (topeltlaiana). Üks kursusel osaleja tõi  oma emalt päritud teki (võimalik, et suurräti) küljest tükikese kangast. See on auguline tükk, mis lõigati kunagi ära eseme parandamise (lappimise) eesmärgil.  Kangas on kootud 12 niie ja 12 tallalauaga. Ühel cm-l on 20 lõnga (see tähendab, et 10 pealmise ja 10 alumise kanga lõnga). Kasutatud on suga 100/2. Tekk on kootud ühekordsest villasest lõngast ja see on väga pehme ja õhuline. Allpool toon ära fotod kangast ja arvatava rakenduse. Tekstiil on pärit Suigust (Pärnu maakond).

dsc01815

Parem pool

dsc01817

Vasak pool

dsc01819

Näha on nii parem kui vasak pool

algrakendus

Algrakendus nii pealmisel, kui alumisel kangal on tasapindne toimne 3/3 + 1 (mis tähendab, et koelõng jookseb kolme lõnga alt ja kolme lõnga pealt ning järgmine koelõng algab ühe astme võrra kõrgemalt).

suurratt-voodriga-kangas2

Siin on rakendus paremalt poolt vaadates. Lõimelõng on nii alumisel, kui pealmisel kangal tumepruun. Pealmise kanga koelõng on roheline ja alumise kanga koelõng on helepruun.

suurratt-voodriga-kangas

Siin on kangarakendus vasakult poolt vaadatuna. Rakendusel märgitud ruudukesed markeerivad kahe kanga kokkusidumise kohtasid. Nendel kohtadel tuleb pealmise kanga koelõng (roheline) kanga alla.