Uues Käsitöö ajakirja numbris juhendan, kuidas lihtsate vahenditega lillelauda valmistada. Lisaks on minupoolt topeltkangasidusega pitskardinate kudumise õpetus.

Olge valvsad, uus number ilmub veebruari alguses!

Soome kangasteljed Tartu linna tööstuskooli täiendustega

Leidsin ühest 1928 aasta “Taluperenaisest” kangakudumise teemalise artikli, kus ka joonis juures. Pööran siinjuures tähelepanu vanadele väljenditele:

sõkkelaud=tallalaud, mustrilaud=vaheldaja, automaat sualaad= süstik lennutatakse kastikesest kastikesse, lipid (sikutid)=vipid.

Pildilolev kangastelg on tolleaegne moeasi, kuna arvati, et robustsed maateljed enam uuenenud eluruumidesse ei sobi. Sooviti muidugi ka keerukamaid kangaid kududa, mida soometeljed võimaldasid ja mida ka soomlastelt endilt püüti õppida, sest Soome oli arenenum maa kodukäsitöö alal, kui Eesti.

Soometelgede maaleoojaks võib selle artikli põhjal pidada  Ebba Saral-i, kelle näpunäidete järgi neid Tartu Tööstuskoolis valmistati.

Soometelgi soovitatakse lahtivõetuna hoida kuivas ruumis, mitte räästa all või aida esisel, nagu maatelgedega tavaks oli. Ilmselt sellisel moel meie maateljed ongi hävinud.

Soometelgede hinnad vastavalt kanga laiusele:

2 küünart 90.- krooni või 9000.- marka

2 1/2 küünart 100.- krooni või 10000.- marka

3 küünart 105.- krooni või 10500.- marka

3 1/2 küünart 115.- krooni või 11500.- marka

4 küünart 120.- krooni või 12000.- marka

**1 kangaküünar = 55 cm (1 tavaline küünar= 53 cm)

…………………………..

Artikkel Ebba Sarali eluloost tema 50.a. juubelil

Rahvaleht 1940, 9.,mai. nr, 106 N – Ebba Saral 50-aastane.

10 mail pühitseb Ebba Saral, meie silmapaistvamaid avaliku elu naistegelasi, oma 50 a. sünnipäeva.

Ebba Saral (sünd. Vimberg) sündis 10.05.1890 Pihuveres Virumaal põllumehe tütrena. Kodukohast on pärit ka ta käsitöö harrastus, mis kujunenud juubilari mitmepalgelise elutöö kesksemaks osaks. Juubilari ema, Liide Vimberg, korraldas juba 1905.a. oma talus kudumiskursusi ja seal valmistatud töödega esines ka Tartu eesti põllumeeste seltsi näitusel. Siit saabki alguse Ebba Saralt peaaegu katkestamatu side nimetatud seltsiga. Kui dr. 0. Kallase õhutusel selts 1907 a. auvel korraldas esimesed käsitöö kursused, millega pandi alus kogu meie kodukäsitöö edasisele arenemisele – siis oli neil kursustel juhatajaks 17 aastane Ebba Vimberg. Kursuste eesmärgiks oli anda uut sisu maitselagedaks jäänud kodukäsitöö harrastusele.

Juubilar on aastate kestel kaasa löönud igal pool, kus on olnud tegemist kodukäsitööga. Nii on ta olnud meie näitustel käsitöö väljapanekute korraldaja ja auhindaja, samuti on vajatud ka tema kaastööd välismaiste näituste korraldamisel. Ja see on sündinud nii, et meie käsitöö on võinud saada parimate asjatundjate kiituse ja tunnustuse osaliseks. Ebba Saral on olnud mitmete ajakirjade kaastööliseks, kudumiskursuste juhatajaks jm.

Kui meie riikliku iseeeisvuse ajal on asutatud rida kutsekoole, mille ülesandeks meie kodukäsitöö arendamine, siis on ka siin osa Ebba Sarali tööst. Kõige selle juures on juubilaril jätkunud jõudu oma kutsealase töö kõrval osa võtta ka paljudest ühiskondlikest üritustest, nagu naiskodukaitse, naisorganiatsioonidest, hoolekandetööst jne ja aega ka veel isiklikuks eluks. Proua Ebba Saral on tuntud Tartu ülikooli õppejõu prof. Karl Saralt abikaasa ning üleskasvatanud kolm last.

……………………………………..

Ebba Marie Saralist sai pärast abiellumist ja Tartusse asumist (1922) Eesti naiskäsitöö tuntumaid korraldajaid ja juhte. Ta käis kodundust ja käsitööd õppimas ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Sveitsis. Ta oli ajakirja Taluperenaine kudumisosakonna juhataja, Tartus juhatas sealse Naisseltsi kudumiskursusi ja käsitöökoda jne. Ta oli ka Tartu Naiskodukaitse rajaja ja juht. Tallinnas oli tal Eesti suurim kodukäsitööäri.
1941. aastal küüditati Siberisse – Ebba, Karl ja kaks poega. Loomaarstist tütrel Viiul õnnestus pääseda ja ta läks ära välismaale. Ebba Saral lasti maha 20. IV 1942 Sverdlovski obl Sosva laagris. Karl Saral hukkus 16. II 1942 Tomski obl Krivoseino raj. Pojad tulid Siberist tagasi.
1991.a. avati Pihuvere taluhoovis mälestuskivi Ebba Marie Saralile

loe rohkem Pihuvere talu ajaloo kohta

Möödunud aasta oli minu jaoks väga tegus just kangakudumise alal. Jõudsin välja anda kaks dvd-d kangakudumise õppefilmide seeriast ja lisaks esimese neist ka soome keelde tõlkida. Esimese dvd kohta olen saanud hulgaliselt tagasisidet ja veidi aimu, millised on komistuskivid kangastelgedega töötades ning milliste teemade vastu on tulevikus suurem huvi. Allpool mõned arvamused “Kangakudumise algõpetus”  kohta.

……………………..

Tere!
Kangakudumise DVD oli kindlasti abiks. Olen küll varem telgedel kudunud, aga mitte ise kokku pannud ega seadistanud. Ka nüüd ei julgenud üksi asja ette võtta ja kutsusin ema abiks, kes on kõik ise läbi teinud. Minu 78 aastane ema kiitis DVD-d väga, sest ka temal oli hea meelde tuletada. Mina “asjas rohelisena” sain kõrval boonusena kommenteeritud vaatamise osaliseks. Ema oleks tahtnud küsida, et kui laiade vahedega suga peaks kasutama, et kas on mingi kuldreegel ja kui tihedalt peaks lõime panema. DVD-l pandi vist üle
vahe. Ja minul tekkis küsimus, miks pandi tallalaudadel nöörid läbi nii, et esimene auk jäi tühjaks ja teisel ei jäänud jne. Ilmselt kui ma asja üles panen ja rohkem süüvin, siis ehk saan ka vastuse. Aga sellele juhtis ema tähelepanu, ise ei oleks ma seda üldse osanud märgata ja ilmselt oleksin ka valesti teinud. Olen filmi juba mitu korda vaadanud ja oma telgede üles panekul ja seadistamisel (mis on veel pooleli) otsest abi saanud.

Aga vaatamata tekkinud ja ilmselt veel tekkivatele küsimustele olen tohutult tänulik, et sellise asja ära tegite.

Tänulik Merle

………………………………….

Ma olen selle DVD küll ise läbi vaadanud, aga pole veel õpilastega seda teinud (pole momendil sellist ainet). Arvan, et see aitab, sest minu
abikaasa (täielik võihik) vaatas ka minuga koos ja ütles, et sellejärgi saab küll teljed kokku ja üleskääritud.

Kui nüüd teemadest rääkida siis võiks olla siduste tegimist(sidumist)ja kudumist(kuidas tekivad hambad jne), et saaks kududa rahvuslikke mustreid
– mõnede piirkondade rahvariide seelikud, vaibad jne.

Tuuliki

………………………………………….

Tänud arvamuse avaldajatele ja jõudu kõikidele kanagkudumisega alustajatele.

Nautige lund ja juba veidi pikenevaid päevi. Varsti tuleb kevad!

PS! Mina tundsin ennast täna hommikul küll Muumina, sest kohati oli lumi aknad poolest saadik täis tuisanud ja olin põnevil välisust avades, et kas ikka pääseb välja.

Valmis on saanud teine film kangakudumise õppefilmide seeriast.

Esimeses õppefilmis juhendasin, kuidas kangastelge kokku panna, lõime käärida, labasele kangale sidust teha ja kudumist alustada.

Teine film õpetab suurrätiku kudumist. Suurrätt oli külma aja kehakate ja seepärast ajastasin selle talveperioodile. Filmis tutvustan vanu suurrätte Sillaotsa Talumuuseumi kogudest ning koostan ise ühe suurrätimustri, mille järgi käärin lõnga, teen rakenduse ja näitan viimistlusvõtteid.

Lõime käärimisel kasutan nn. kehasid, mis olid kasutusel tänapäevaste lõngakoonuste asemel.

Uues filmis õpetan taas põhjalikult siduse tegemist, kuna paljud kudumisega alustajad jäävad just selles osas hätta. Näitan kuidas teha sidust nelja niiekepiga ja nelja tallalauaga rakenduse puhul.

Õppefilmid on DVD-del ja neid saab vaadata arvuti ja televiisori vahendusel.
Üks õppefilm maksab 180.- krooni. Postitasu on hinna sees. Tellimiseks helista või saada e-kiri- eva(at)iidadesign.eu | +372 53467366

“Suurräti kudumine” õppefilmi tutvustus from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

SUURRÄTT TULI  TALUNAISTE RÕIVASTUSSE 19. SAJANDI II POOLEL NING OLI ALGSELT  KASUTUSES PÕHJA- JA LÄÄNE- EESTIS NING SAARTEL.
SUURRÄTT ON RUUDUKUJULINE NARMASÄÄRISTUSEGA VILLANE RÄTIK, MIDA KANTI KOLMNURKSELT KOKKUMURTUNA ÕLGADEL.  ISELOOMULIKUKS ON SELLELE  RUUTMUSTER, TOIMNE TEHNIKA JA TUMEDAD TOONID. DVD-L TUTVUSTATAKSE SUURRÄTTE SILLAOTSA TALUMUUSEUMI KOGUDEST. KÄESOLEVALT PLAADILT LEIAD KASUTUSEL OLNUD SIDUSEID, ÕPETUSED  LÕIME KÄÄRIMISEKS, RAKENDAMISEKS, KUDUMISEKS JA NARMASTE VALMISTAMISEKS. SAADUD OSKUSTEGA ON VÕIMALIK KUDUDA  ERINEVATE SUURUSTEGA  VILLASEID SALLE, PLEEDE VÕI VOODIKATTEID.

Kuna valmistan ette oma järgmist õppefilmi suurrätiku kudumisest, tasub ära tuua üks oktoobris toimunud üritus Läänemaal Martna vallas Rõude külas, kus kooti mitmeid imelisi suurrätte. Kellel huvi võib mustritest ja värvivalikutest šnitti võtta.

Laupäeval, 24. oktoobril toimus Rõude külamajas suurrätiku päev. Huvilisi oli kohale tulnud Haapsalust Lihulani, ka Kuijõelt ja Kasarist.Suurrätikute päeva eel uuriti selle riietuseseme ajalugu Rõudes ja lähiümbruses. Üles kirjutati enam kui viiekümne suurrätiku lugu ning neist tehti ka pildid. Telgedel sai valmis kootud üks suurrätik, teine on veel pooleli.

Näitusel oli väljas üle kolmekümne suurrätiku.

Suurrätiku päeva viis läbi kohaliku Kangrupesa juhataja ja käsitööõpetaja Helve Tellei.

pildid sellest toredast üritusest on siin

MTÜ Rõude Küla Seltsist saab lugeda siit

Kangakudumine edasijõudnutele 32 t, Eva-Liisa Kriis, 1440 krooni
kell 11.00-15.00
13.02, 27.02, 13.03, 27.03, 10.04, 24.04

Hea, kui osaleda soovija on iseseisvalt kudunud algkangaid või mõnda muud lihtsamat kangast.
Kursuse käigus õpime märkima kõvend ja topeltkanga sidust. Tuletame meelde lõime käärimist, kanga rakendamist ja kudumist.
Lõppeesmärgiks on osata moodustada topeltkanga siduseid ja julgustada osalejaid nendega ise edasi katsetama.

Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.
Juhendaja: tekstiilidisainer Eva-Liisa Kriis
Blog.iidadesign.eu

………………………………………………………..

Kangakudumine algajatele 32 t, Hille Ahun-Vaarpuu, 1440 krooni
kell 17.30-20.30
05.01, 12.01, 19.01, 26.01, 09.02, 16.02, 02.03, 09.03.

www.kultuur.ee

Kangakudumise algõpetuse infotunnid Tartus Veeriku Kool-is

12.10.2009 – 09.11.2009

Seoses hea õpetamise kuuga pakub kooli kunsti- ja käsitööring võimalust huvilistel tulla vaatama ja kuulama kangastelgedel kudumise algõpetust ringi lahtistes tundides:

kava saab vaadata siit

Sissejuhatuseks näidatakse DVD-d “Kangakudumise algõpetus”.

Kangakudumise infopäeva korraldajad Veinika Västrik ja Kristel Põldma andsid välja vihiku “Vanaemade vaibad”, mille eesmärk on innustada peale triibuvaipade, kaltsudest kuduma ka kirjalisi vaipu. Vihikus on ära toodud kümne reaalselt olemas olnud vaiba rakendused ja fotod.

Vihikut saab telliida Kristel Põldma käest.
kristel@kangakudumine.ee või tel. 53407776.
Mardilaadal toimub ka raamatu tutvustus ja müük.

Veinika loal avaldan allpool tema muljed kangakudumise DVD-st.

Tere!

Vaatasime täna infopäeva järgsel hommikul Kristeliga koos sinu DVD-d ja
saime väga hõrgu elamuse! Tõeliselt kaunis teostus ja selge sisu!
Helevalge lakooniline ruum mõjub ühtaegu nii põhjamaiselt karge kui ka
jaapanipäraselt askeetlikuna. Ja kui üks malbe naisterahvas graatsilise
kergusega kõik ühendused paika paneb, siis jääbki mulje, et telgedega
toimetamine on nii imelihtne ja mingeid abilisi (nt meesjõudu) pole
vajagi 🙂
Üks ettepanek küll tekkis: kui niietamisel alustatakse tagumisest
niiepuust, siis peaks niiepuude nummerdamisel olema tagumine nr 1 ja
eesmine nr 2.
Mul isiklikult oli nii tuttavlik tunne vaadata, sest mul on kodus
enam-vähem samasugused kangasteljed, mis DVD-l.

Igal juhul suur tänu filmi eest, mis nii kaunil kujul sai teostatud!

Veinika Västrik, Kangakudumise infopäeva üks korraldajatest

04.10.2009

• Kangakudumise algõpetust DVD-l saab tellida kirjutades aadressile eva(at)iidadesign.eu või helistades 53467366, Eva-Liisa
• Ettevõtte või asutuse puhul saatke meile e-kirjaga nimi ja registreerimise aadress,vajadusel ka postiaadress, kui need on erinevad.
• Eraiskiu puhul saatke nimi ja postiaadress.
• DVD saadame kohale postiga (mullikileümbrikus) peale Teile e-postiga saadetud arve tasumist.
  
• DVD on praegu müügil  Tartus Antoniuse Gildi Tekstiilikojas. Mõne aja pärast saab neid osta Raamatukoi ja Apollo raamatupoodidest.
• Kangakudumise algõpetus maksab postiteel tellides ja Tartu Antoniuse Gildis 180 krooni.

Ostja isiku- ja muid andmeid ei avaldata kunagi kolmandatele isikutele ja neid kasutakse vaid tellimuse täitmiseks.

__________________

Kui oled juba muretsenud kangakudumise DVD ja sul on probleeme selle mahamängimisega arvutist, siis on abiks VLC media player. Selle saad alla laadida lehelt http://www.videolan.org/.

Ilmumas on Kangakudumise algõpetus DVD plaadil, mille esitlus toimub 3. oktoobril Tartus  Kangakudumise infopäeva raames.

Toimumispaik: Tartu Kõrgem Kunstikool, aadress Tähe tn 38b, algus 9.00.

DVD Kangakudumise algõpetus from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

DVD “KANGAKUDUMISE ALGÕPETUS” ON PÕHJALIK JUHEND KANGASTELGEDE KOKKUPANEMISEST KUNI LIHTSAIMA (LABASE) SIDUSE RAKENDAMISENI. SAADUD OSKUSTEGA ON VÕIMALIK KUDUDA PÕRANDAVAIPU JA JÄMEDA KOELÕNGAGA KATTEID.

SELLELE JÄRGNEVAD DVD-D SISALDAVAD JUHENDEID EESTI RAHVAKULTUURIS LEVINUD KANGAKUDUMISTEHNIKATEST, MILLEDE JÄRGI VÕIB KUDUDA SEELIKURIIET, VESTIRIIET, SUURRÄTTE, VAIPU JA TEKKE.

DVD autor Eva-Liisa Kriis.

Järjekordne kangakudujate infopäev toimub sel aastal 3. oktoobril Tartu
Kõrgemas Kunstikoolis aadressil Tähe tn 38b.

Päevakava:
9.00-10.00 Saabumine, hommikukohv ja -tee; tarvikute ja raamatute müük
10.00 Liina Veskimägi-Iliste Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu tegemistest
kangakudujate aastal ning tuleviku plaanidest
10.30 Aet Ollisaar TKK tekstiiliosakonna tegevusest
11.00-13.00 Õpitoad:
Eva-Liisa Kriis esitleb DVD-d “Kangakudumise algõpetus” (algajatele*)
Kadi Pajupuu ja Anu Sergo tutvustavad reguleeritavate piivahedega soaga
kudumisvõimalusi (edasijõudnutele*)

13.00-14.00 Lõunasupp Tartu Ülikooli füüsikahoone sööklas, Tähe tn 4;
TKK-s tarvikute, raamatute ja DVD müük

14.00-16.00 Õpitoad:
Kristel Põldma õpetab lõime käärimist (algajatele)
Eva-Liisa Kriis tutvustab Toika firma arvutitelgedel kudumist
(edasijõudnutele)

16.00 Lõpetamine: kangasulase näituse lemmiku väljakuulutamine
16.30 Huvilistele jalutuskäik Antoniuse Gildi tutvuma Eva-Liisa Kriisi AVL
Looms arvutitelgedega

Infopäeval on vaatamiseks väljas valik TKK tekstiiliüliõpilaste poolt
telgedel kootud esemetest.
Ootame igalt osalejalt ühte omakootud eset traditsioonilisele kangasulase
näitusele, kus iga külaline saab valida oma lemmiku!

*Õpitubadesse jagunemine on soovituslik, tule vaata ja proovi kätt kõiges,
mis sind huvitab!
Osavõtutasu 50 kr (selle hulgas lõunasöök).
Info ja registreerimine tel: 58068703 Veinika Västrik, e-mail:
veinika@folklore.ee

Kahjuks magasin maha…

Teisipäeval, 7. juulil kell 12 avati Koigi vallas Sõrandu külamajas VI Järvamaa kangakudujate päevad.

http://www.sorandu.org

Värten

Hasplid

kasutati lõngavihtide saamiseks. Haspeldati värtnalt.  Hasplile keerati 2-3 värtnatäit lõnga. Üks hasplitäis on lõngaviht. Lõngavihti sai pesta ja värvida.

seinahaspel- Haspeldati raudvarda otsa torgatud värtnalt. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Haspel- haspeldati värtnalt. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

……………………………………………………………………………………………………………

Kerilaud

kasutati vihist kera tegemisel. Kerlauale asetatud vihti sai ka otse KEHA-le kerida. Mõlemaid, nii kerasid kui kehasid kasutati lõime käärimisel.

Püstkerilaud- selle abil sai kerida lõngavihist kerad. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Kerijalg- selle abil sai kerida lõngavihist kerad ja sai ka lõnga keha peale kerida. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

……………………………………………………………………………………………………………

Keha

Keha- selle pealt jookseb lõng käärimise ajal käärpuule. Käärimiseks võeti kehad raamilt maha ja asetati püsti põrandale, nagu tänapäeval koonused. Lõng juhatati läbi spetsiaalse lõngasuunaja, mis oli ehitatud pingi külge ja kust edasi sai suunata käe või käärlaua abil lõng käärpuule. Käärimisel võidi kasutada korraga mitut keha. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

……………………………………………………………………………………………………………

Käärpuu

Käärpuud, nimetati ka püür, Haanja vald, Villa küla foto: U.Rips 1953 (Raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Tänapäevased käärpuud (Leclerc)

Käärpuu seinal (Leclerc)

käärpuu laua külge kinnitamiseks (eriti lühikese lõime jaoks)

Müüja Leclerc www.leclarc.ee

…………………………………………………………………………………………………………..

Kanga käärimine

Käärimise joonis:

• Käärimine: Lõimelõngade korrapärane ülesvedamine kangavaheliku saamiseks.
• Käärimiseks on kaks erinevat viisi: seinaraamil või käärpuul (vaata fotod ülal)
• Käärpuu ümbermõõt on sagedamini kas 8-, 10,- või 12,- küünart. (1 küünar=53cm, 1 kangaküünar=55 cm)
• Lõimelõnga saab käärida kas keradelt, kehadelt või  koonustelt.
• Keradelt käärimiseks kasutati käärkasti- igasse vahesse pandi 1 kera ja servale kinnitatud aasadest toodi lõng läbi. Koonuste puhul saab kasutada sarnast süsteemi. Mõte on aga selles, et lõngad käärimise ajal omavahel keerdu ei läheks.
• Töö kiirendamiseks kääritakse mitme lõngaga 4, 6, 8, 10, 12 jne
• 2-4 lõngaga käärides kasutatake lõngade lahus hoidmiseks sõrmi, rohkemate lõngade käärimiseks kasutatakse käärlauda.
• Käärlaud on käepidemaga õhuke laud, milles on tavaliselt 4-12 auku, milledest käivad lõngad läbi.
• Käärpuudel võib lõnga käärimist alustada nii ülevalt, kui alt.
• Kui soovitud lõngade arv on saavutatud, fikseeritakse lõimelõnga ristumiskohad, vahelikuristid, nööriga
• Kangalõime on esimestel kordadel mugavam maha võtta kahekesi, üks hoiab käärpuud kinni ja teine heegeldab kätega lõime palmikuks.

Lõime palmitsemine (Kudumid K.Konsin 1979)

PS! Selleks, et lõim tuleks ühtlane on soovitav, et kogu lõime käärib üks inimene.

……………………………………..

Allolev info on abiks kangastelgede ostmisel ja kokkupanemisel. Siit saate väikse spikri, millised osad ja töövahendid peavad kuuluma kangastelgede juurde. Muidugi ei pruugi kõik osad olla säilinud. Hädavajalikud on need detailid, mis moodustavad põhikonstruktiooni: küljeraamid, rindpuud, põlvpuu, lõimepoom, kangapoom, niieraam, soalaad, mõni suga võiks ka olla. Väiksemaid osi saab kas juurde teha või osta. Kangastelgede osi müüb Kangastelje töötuba. Kui soovid osi juurde tellida puutöö meistrilt võta kidlasti üks originaaldetail kaasa, siis ei pea nuputama, millise mõõduga uut detaili teha. Kui aga ei ole ühtegi originaaali säilinud, saab selle mõõdud ka välja arvestada, kuid, sellest juba hiljem, kangastelgede kokkupanemise juures.

Kuna kangastelgesid valmistasid väga mitmed meistrid siis ühesuguseid telgi on väga raske leida. Erinevad on just poomide küljes olevad hammasrataste süsteemid ehk kanga ja lõime pingutamise süsteemid. Osadel juhtudel saab kangast edasi kerida telje pingist paremal kangidega opereerides. Teisel juhul tuleb kangastelje taga kangist lõim lõdvaks lasta ja seejärel ees (pingi poolt) kangast pingule keerata.

…………………………………

• 1937 aastal registreeriti Eestis 28 kangastelgede tegijat (meistrit)
• Kohtla-Järve Maidla külanõukogu 421 peres oli veel 1960. aastal kokku 300 kangastelge

Allikas: Kudumid, K. Konsin, 1979, Kirjastus „Kunst“

…………………………………

Kirikangasteljed

kangastelje küljeraam ja detailide paiknemise kohad

…………………………………………………………………………………………………………..

vasakult:

1. Pingipakk (pingi jalad asetatakse puus olevatesse aukudesse, et pink kudumise ajal liikuma ei hakkaks)
2. rindpuu
3. põlvpuu
4. selgpuu
5. vipiraam koos selle vahel olevate vippidega
6. kangapoom
7. lõimepoom
8. tallalauapakk (käib telje taha, alla)

…………………………………………………………………………………………………………..

Vasakult:

1. Vaheldajad
2. Tallalauad
3. Niiekepid
4. Vahelikukepid

…………………………………………………………………………………………………………..

ülevalt:

1. Vaheldaja
2. Tallalaud
3. Niiekepp
4. Vahelikukepp

VAHELDAJA on tavaliselt pikem ja peenem, kui TALLALAUD. Mõlemas on auk otsas ja augurida sees.

NIIEKEPIS on augud otstes.

VAHELIKUKEPIS võivad olla augud otstes aga ei pruugi.

…………………………………………………………………………………………………………….

ülevalt:

1. Kanga pingutamise kang
2. TOIKA süstik kahe lõngaga kudumiseks
3. Vana-aegne süstik (mõlemad süstikud on alt rullidega, mis kergendab süstiku liikumist vahelikus)
4. Niiepakk niite valmistamiseks

……………………………………………………………………………………………………………

ülevalt:

1. Kanga pingutaja,
2. Pingutaja TOIKA

…………………………………………………………………………………………………………..

……………………………………………………………………………………………………………

reha, vajalik kanga rakendamiseks

……………………………………………………………………………………………………………

soalaad koos erinevat mõõtu sugadega

soalaadi raam käib lahti sugade vahetamiseks

…………………………………………………………………………………………………………..

Maateljed

Foto on pärit raamatust Kudumid K.Konsin 1979

1. sambad
2. küljed
3. tugipuud
4. istepink
5. lõimepoom
6. kinnituspuu
7. kangapoom
8. rindpuu
9. tallalauad
10. niiekedrad
11. niied
12. soaraam
13. soalaad
14. suga
15. soasulane, soapoiss
16. süstik
17. kangapinguti
18. kangareha
19. pool

……………………………………….

Püstteljed

püstteljed- piltvaipade e. gobeläänide kudumiseks

Lihtteljed, maateljed

sammaskontruktsiooniga, niiekedradega, labase kanga või vaipade kudumiseks, kahe küünra laiused (1 küünar = 53 cm, kangaküünar = 55 cm) , kasutusel 19. saj.

Kirikangasteljed, soometeljed

niieraamiga, keerukamate kangaste jaoks, kolme küünra laiused (1 küünar = 53 cm, kangaküünar = 55 cm), kasutusel alates 19.saj. lõpp

Ülaltoodud kirikangastelgedel on ka lendava süstiku süsteem hästi näha. Soalaadi mõlemas otsas (paremal ja vasakul) on puidust kastikesed. Süstik lendab ühest kastist teise niieraami küljes olevat hooba tõmmates.

…………………………………………………………………………

Arvutiga juhitavad teljed AVL

24 niieraami maksimum + lendava süstiku süsteem

Kudumine arvutitelgedel AVL from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

……………………………………………………………………….

Arvutiga juhitavad teljed TOIKA

……………………………………….

Sõna tõsises mõttes on naise maailm kodu. Suurema aja oma elust veedab ta selles ja selle ümbruses, sellepärast on tema kohus ka seda n.n. oma maailma mugavalt oma maitse järele sisseseadistada, et seal ei oleks mitte igav ega vastik viibida. Peanõue muidugi on puhtus, kuid veel armsam on näha sellises puhtas ruumis korralikku käsitööd. Sellepärast on soovitav, et iga praegusaja naine tutvuneks käsitöödega, et temal oleks võimalik kõiki tarvisminevaid asju ise ära teha ja ei tarvitseks neid kalli hinna eest muretseda.

Lovise Varimõis  “Kangakudumise õpetus ühes 213 mustriga”  1927

Siin on näha perfokaartidega töötavad kangasteljed. Lisaks demontreeritakse kuld- ja hõbelõnga valmistamist.

http://www.varanasiweavers.org/

Enamus kangastelgede tootjatest pakuvad ka poolimis-seadmeid.
Siin on näha Leclerc-i seade.

• Esimene, videos, on lendava süstiku pool- lõnga väljumise ava on süstiku ühes otsas. Selle tõttu tuleb ka poolimist alustades ühest servast. Valmispoolituna sarnaneb pool porgandile. Peenem ots jääb lõnga väljumise ava poole.
• Teine, tavalise süstiku pool- lõng suundub süstiku keskelt välja.
• Kolmas, lõime loomiseks ehk käärimiseks vajalik pool, mis pannakse horisontaalselt spetsiaalsesse hoidikusse.

Poolimisseadmeid võib lasta ka mõnel meistril, kes tunneb elektrimootoreid, teha.

Leclerc Winder from Leclerc Looms on Vimeo.

Sellel teljel on 32 niieraami.

Weavebird 32s 2009 from Leclerc Looms on Vimeo.