IIDA – käsitööblogi ja kursused

Eile õnnestus külastada Kihnu saart, mille eest tänud Sillaotsa Talumuuseumi lahkele pererahvale. Reisi käigus kuulsime palju huvitavat kihnu kultuuri kohta, mida ilmselt ühestki raamatust lugeda nii pea ei ole võimalik. Meie giidi poolt päris elust ja olust räägitud lood kaalusid minu jaoks millegipärast üle maitsekalt ja suurte rahadega muuseumiks korrastatud vana koolimaja. Eriti, et sisekujundustöö autorid on oma käejälje jätnud pea igasse viimastel aastatel avatud või renoveeritud muuseumisse, et kasutatud tapeedimustrid on nähtud ja pähe kulunud ning, et elus tule kolde kasutamise võimalus on muudetud televiisori paigutamise kohaks. Tunduvalt emotsionaalsem oli selle tõttu Metsamoa talu tegutsemise idee ja interjöör, olles oma nö. korratuses palju loomulikum, palju ehedam. Aga vaadake pilte, külastage Kihnut ja otsustage ise.

Paar meeleolukat pilti Kihnu Muuseumist. Loe ka teksti piltide kõrvalt.

Uus ajakiri “Käsitöö” ilmub novembri alguses. Seekord minu poolt mõned kangakudumise õpetused. Fotod: Mark Raidpere.

• Kangakudumise koolitus toimub Velise pastoraadis 30. ja 31. oktoobril kell 10.00-18.00
• Kursuse maksumus on 440 krooni.
• Kursuse sisuks on kangakudumise algõpetus ehk lõime käärimine ja rakendamine kangastelgedele paari lihtsama tehnika näitel.
• Edaspidi on võimalik ka kohapeal kudumas käia. Kududa saab kolmel maateljel ja kolmel kirikangasteljel.
• Lisaks saab õppida tihvavöö ja kõlavöö kudumist.

Registreeru:
eva@iidadesign.eu
gsm: 53467366 (Eva-Liisa Kriis)

Uus kangakudumise õppefilm DVD-l  “Maateljed ja sõbakirikangas” ilmub novembri esimesteks nädalateks.

DVD „MAATELJED JA SÕBAKIRIKANGAS” ON KOLMAS OSA IIDA KÄSITÖÖBLOGI KANGAKUDUMISE ÕPPEFILMIDE SARJAST. SEEKORDNE ÕPE PÕHINEB MAATELGEDEL. VAATAME, KUIDA NEED KOKKU KÄIVAD, KUIDAS KANGAST RAKENDADA JA KUIDAS LIHTSATE VAHENDITEGA MAATELJED KIRIKANGASTELGEDEKS ÜMBER EHITADA.
SIIN ON JUHENDID, KUIDAS ARVESTADA KATTETEKI LÕIME TIHEDUST JA VALIDA RAKENDUST ERINEVATE MUSTRITE SAAMISEKS. ÕPPIDA SAAB MITMEID KUDUMISVÕTTEID- LIHTTRIIBUD, KIRITRIIBUD, PINDPÕIME JA NAASTPÕIME. DVD SISALDAB TUTVUSTUST ETNOGRAAFILISTE KATTETEKKIDE NÄITEL, KUIDAS ANTUD TEHNIKAID KASUTADES TEKSTIILE ON KAVANDATUD.

TALLATUD LIHT- JA KIRITRIIPE KASUTATI KA RAHVARIIDESEELIKU JA PÕLLERIIDE VALMISTAMISEL. PÕIMETEHNIKAID SAAB KASUTADA LISAKS PÕRANDAVAIPADE KUDUMISEL. OLENEVALT OTSTARBEST ON VAID LÕIME TIHEDUS ERINEV.

Kes on huvitet, võib dvd ära tellida, kirjutades aadressile eva(at)iidadesign.eu.

Möödunud nädalavahetusel tabas mind meeldiv üllatus. Nimelt selgus, et endisel Läänemaal (mis ulatus oma piiriga praeguse Raplamaa territooriumile), laialt levinud suurrätimustrit leidub ka meie suguvõsas säilinud tekstiilide hulgas. Väidetavalt on ese pärit meie vana-vanaemalt, kelle eluaeg jäi 1877 ja 1971 aastate vahele. Millal ese täpselt kootud on ja kes selle tegelikult valmistas, pole teada. Vana-vanaemal olid kangasteljed olemas aga kahtlustan, et tegemist oli maatelgedega ja nendega sellist mustrit kududa ei ole võimalik.

Alates tänasest hakkan vaikselt üles sättima IIDA kursuste ja blogi raamatute kogu. Olen aja jooksul kogunud vanu ja uusi kangakudumist ja eesti käsitööd puudutavaid raamatuid. Teen siia jõudumööda täiendusi. Raamatukogu saad edaspidi sirvida kasutades horisontaalmenüüd, kus on selleks omaette link.

VANA-AJA KATTED,
kangakudumise kursus

juhendaja Eva-Liisa Kriis
Aeg:  laupäeviti 02, 09, 16. oktoober ja 6, 20, 27. november
kell 10.30-15.00
36 tundi
1440 krooni
Sisu.
Kanagakudumiskursuse teemaks on seekord vanadelt tekstiilidelt pärit tehnikate kasutamine tänapäevaste materjalidega ja tänapäevases sisustuses või rõivastuses. Õpime kangakirja lugemist vanalt tekstiililt ja valime osalejatega kokkuleppides kaks tehnikat proovitöö tegemiseks, kuid kindlasti jagub ideid ka kodus ise katsetamiseks.
Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.

Kursus toimub Tallinna Rahvaülikoolis

REGISTREERI SIIN

02. oktoobril kella 9.00 – 15.00 Mihkliturg ja pidu Valga kesklinnas.

• Kuni 28. septembrini registreerimine kauplemiseks MIHKLITURUL (müügiplats tasuta),
• Registreerumine koduleiva küpsetamise konkursile ja konkurss-näitusele “Sügis aias, metsas ja purgis” telefonil 5591 5446, e-post: mainorman@hot.ee
• Koduveinide konkursil osalemiseks registreerida telefonil 564 679 46.

Rohkem infot aadressilt www.valga.ee või telefonil 5345 3457 Merce Mäe

Laat toimub Märjamaa vallas 2. oktoobril 2010. a kl. 10-15.00

Velise asub Tallinn-Pärnu maantee keskkohast vaid 6 km kaugusel.

Vaata kaarti

Oodatud on:

• loodustooted ja ravimtaimed
• talukaup ja aiasaadused
• koduloomad ja linnud
• raamatud
• puuskulptuuride tegijad
• käsitöö ja talutooted
• mesi ja maiustused
• kala ja kalatooted
• istikud

Laadaplatsil:

• lõõtsamängijad Märjamaalt
• külakapell Valtust
• rahvatantsijad Valgust
• koduküpsetiste oksjon
• Sillaotsa Talumuuseum keedab seepi
• Velise kiriku ja IIDA kangakudumise töötoa külastamine

TULE SA, JA KUULA VAATA, OSTA, MÜÜ NING PEA LAATA!

INFO: 53444785, 4825710

www.velise.ee

Konrad Mägi Ateljee võtab vastu uusi õpilasi 27. septembril 2010 kell 13.00 aadressil Tartu Raekoja plats 8 IV korrus.

Tunnid toimuvad E-R 10.00-13.oo, muul ajal on ateljee suletud.

Osalemine on tasuline ja kohtade arv on piiratud.

Kõik vanad ja uued oodatud!
(Uutel õpilastel kaasa võtta oma maale ja joonistusi)
Vanad tulijad andke endast kindlasti märku!

Kondrad Mägi Ateljee Facebook-is

Täna lõppenud kursusel kohendasime nõukogudeaegset pehmet mööblit. Peamiselt oli tegemist erinevate tugitoolidega. Kes tegi jõulukingitust emale, kes silmailu enesele. Polsterdamine on nagu juukselõikus, vahe on vaid selles, et kui oled liiga palju ära võtnud saad selle hiljem tagasi panna.

Täna oli ilus päikeseline päev, kus Sillaotsa Talumuuseumit ja IIDA kangakudumise töötuba Velisel külastasid, muidu igapäevaselt taastusraviga tegelevad, inimesed. Muuseumirahvas õpetas külalistele leivaküpsetamist ja ka mina sain kingituseks armsa leivalooma. Omaltpoolt mõtlesin välja toreda mängu, mida saab mängida paaris. Mängijad koovad korraga ühe lõimega ja ühe tihvaga vööd, kuid erinevast otsast. See on põnev, sest pead arvestama kududes ka teise inimesega. Juhtus ka nii, et üks kudus vööd aga teisel hargnes see samal ajal üles. Igatahes väga lõbus oli. Tänan osalejaid toreda seltskonna eest.

VANA-AJA KATTED,
kangakudumise jätkukursus
juhendaja Eva-Liisa Kriis
Aeg L 02, 09, 16.10, 6, 20, 27.11
kell 10.30-15.00
36 tundi
1440 krooni
Sisu.
Kanagakudumiskursuse teemaks on seekord vanadelt tekstiilidelt pärit tehnikate kasutamine tänapäevaste materjalidega ja tänapäevases sisustuses või rõivastuses. Õpime kangakirja lugemist vanalt tekstiililt ja valime osalejatega kokkuleppides kaks tehnikat proovitöö tegemiseks, kuid kindlasti jagub ideid ka kodus ise katsetamiseks.
Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.

UUED KUUED MÖÖBLILE
juhendaja Eva-Liisa Kriis
Aeg L 11 ja 18 september 2010
kell 10.30-15.00
Maht 12 tundi
Hind 660 krooni
12 kursuslast
Esimene kursusepäev:
Praktilised õpetused pehme mööbli värskendamiseks. Mida arvestada kattekanga valimisel ja vahetamisel. Kuidas hinnata polstri seisukorda ja seda väheste vahenditega uuendada (välja arvatud vedrusidumised). Näideteks kušett, 80ndate diivan ja 60ndate väikesemõõduline diivan, nõuka-aegne kontoritool või valik nendest.

Kaasa võtta pilte oma mööbliesemetest, mida uuendada soovitakse. Kodutööks jääb nende lahtivõtmine, uurimine ja dokumenteerimine.
Teine kursusepäev:
Tekkinud küsimuste arutamine. Taastamise juhendamine.

Täpne info siin

küsimuste korral kirjuta eva (at) iidadesign.eu

Tere, head kangakudujad!

Rõõm on kõigile teatada, et tänavune kangakudujate infopäev toimub
laupäeval 2. oktoobril Pärnus. Infopäeva peateema on MAATELJED ja
päevakava sirvides saab aimu, mida me sellel teemal pakume.

Usume, et põnevat ja uut on nii algajatele kui oskajatele. Tore on ka
lihtsalt kõigiga kokku saada ning sõna juttu puhuda, vaadata tehtud töid
ja teha uusi plaane.

Palume soovitavalt kaasa võtta:

1) tekstiil, mis osaleb Kangasulase näitusel kohapeal ja
2) tekstiil, mida saab üles märkida sõbakirja töötoas, olgu ta siis enda
kootud või esiemade pärandus.

Ürituse õnnestumiseks palume valida oma eelistus töötubades:

• käärlauaga käärimine (Kristel Põldma – Kangastelje Töötuba),
• maatelgede rakendamine lühivaheldajatega sõbakirja kudumiseks (Tiina Sutt – Pärnu Tekstiilikoda),
• sõbakirjaliste tekstiilidega tutvumine ja mahamärkimine (Inna Raud – C.R.Jakobsoni Talumuuseumi peavarahoidja).

Kui olete oma eelistuse teinud, palume registreeruda ja tasuda
osalustasu 50 krooni ning soovi korral ka tasu toidu eest 40 krooni.
Nagu päevakavast näha, on meile suppi pakkumas hetkel Pärnu kauneim ja
kutsuvaim kohvik Supelsaksad.

Registreeruda saab aadressil: tiina@tekstiilikoda.ee
Infot saab eelnimetatud e-posti aadressil või telefonil 52 92 744 (Tiina
Sutt).

Osalustasu palume üle kanda: MTÜ Tekstiilikoda, a/a 10220063413019
(SEB-pank).
Ülekandel palume selgitusse märkida osaleja nimi.

Päevakava vaata siit infopaeva_kava_parnus_2010

Tervitades,
Tiina Sutt ja Veinika Västrik

Selle nädala alguses on minuni jõudnud mitmed erinevad suurrätimustrid.

Leidsin hea postituse allolevalt blogiaadressilt. Loodetavasti autor ei pahanda, et selle siin avaldan. Viitan algallikale nagu kord ja kohus.
http://kalletytar.wordpress.com/2010/01/25/koitapp/

Koitapp

Arktiline külmus on kuduja suur sõber, võiks öelda, et isegi võitluskaaslane. Esiteks muidugi seetõttu, et karmi pakasega on kõige mõistlikum toas istuda, ahju kütta ja käsitööd teha. Teiseks on pakasest kasu kõikusugu koledate elajate hävitamisel, kes kallist lõnga purema kipuvad.
Lisaks kõige tuntumale kahjurile – riidekoile, võib ühes tavalises majapidamises leiduda veel kasukakoi, vildikoi, vaibakoi, harilik nahanäkk, täpiline nahanäkk ja veel terve rida väikseid vastikuid olevusi, kes oma elutegevuse käigus tekstiile, lõngu, nahka, puitu ja paberit õgivad.

Praegusel ajal on kõige otstarbekam viia kõik tekstiilid ja looduslikust kiust lõngad-niidid talvituma mõnda varjulisse kohta, kus õhutemperatuur oleks alla -18 kraadi. Järsk külmutamine teeb lõpu enamusele tekstiilikahjuritele. Koivastsete hävitamiseks tuleks tekstiile külmutada vähemalt 10 tunni jooksul. Oluline on, et temperatuuri muutus oleks järsk. Järk-järgulise temperatuuri alanemisega suudavad kahjurputukad kohaneda ning võivad üle elada väga madalaid temperatuure. Toatemperatuurilt -20 kraadise pakase kätte viimine peaks seega piisavalt efektiivne olema. Kindluse mõttes võib külmutamist 3-4 korda korrata.

Samuti teeb koidele lõpu kõrge kuumus, mis toimib oluliselt kiiremini. Koid hukkuvad +40 kraadi juures juba 4 tunniga. Kuumusega koide vastu võitlemiseks võib lõngu ja kangaid aeg-ajalt kütmise ajaks sauna viia. Muidugi tuleb sel juhul jälgida, et kuumus kangastele-lõngadele liiga ei teeks.

Külmutamist ja kuumutamist võib profülaktika mõttes praktiseerida paar korda aastas.
Samuti on palju kasu lihtsalt tekstiilide tuulutamisest. Koimunad on tekstiilile kinnitunud üsna nõrgalt ning kukuvad tuulutamise käigus maha.
Igasugu vängelõhnalistest taimedest (koirohi, lavendel, eukalüpt, sookail, soolikarohi jm) on abi koide peletamisel, kuid kui koiliblikas on munad juba munenud, pole lõhnadest enam mingit abi. Vastseid lõhnad ei häiri, nemad tegelevad oma kõhu täitmisega. Koide looduslike peletajatena on tõhusad ka kastanimunad ja vürtsid – nelk, loorber, kaneel jms.
Igasugu keemiliste koitõrjevahendite kasutamist soovitan vältida. Mürgid, mis peaksid koisid eemale hoidma, jõuavad tekstiilide kaudu inimese organismi ning koos koidega mürgitame ka iseennast.

Igasugu tõrjevahenditest on abi ainult koide tõrjumiseks, aga mitte nende hävitamiseks. Kui on märke koi tegutsemisest, ei piisa lihtsalt mürgise aerosooli piserdamisest. Koinakkuse avastamisel tuleb teha põhjalik puhastus. Kahjustunud tekstiile on edasisest hävingust päästmiseks kõige otstarbekam külmutada või kuumutada. Kahjustusteta kangaid-lõngu võib kindluse mõttes tuulutada ja läbi pesta.
Kindlasti tuleks eelnevalt läbi pesta suveks hoiule pandavad villased riided, sest koivastsed ei tea paremat suutäit kui higine villane kangas.

Koide vastu võitlemisel on abi ka sellest, kui hoida tekstiile kohas, mis pole koile elukohana vastuvõetav. Tänu traditsioonilise eesti majapidamise juurde kuulunud rõivaaitadele on aastasadu koidest puutumatuna säilinud tuhandeid looduslikust kiust valmistatud tekstiile, sest aidad ei pakkunud koidele paljunemiseks soodsaid tingimusi.
Koidele on sobivaim stabiilse temperatuuri ja õhuniiskusega ruum, kus puudub tuuletõmme. Seega peaksid moodsad nn passiivmajad olema tõelised koiparadiisid.

Kasulik lugemine K. Konsa “Konserveerimisbioloogia”.

Suvekoolis osalejatele proovitöid ette valmistades sündis täiesti juhuslikult lõngasid käärides  selline sallimuster. Koelõngad on sisse kootud järgides lõimelõngade järjekorda. Sidus on võetud ühelt Sillaotsa Talumuuseumi suurrätilt, kuid seda võib edukalt kududa ka tasapindses või mõnes muus toimses tehnikas. Lõngade järjekord paremalt alustades on järgmine:

92 halli
24 roosat
40 halli
24 x hall + roosa
26 halli
72 roosat
20 musta
104 halli

Sall on kootud kahekordsest villasest lõngas kasutades suga nr. 37/2

Sillaotsa Talumuuseumis õpetatakse soovikorral taimedega värvimist. Lõnga värvimine kuulus ka Kangakudumise Suvekooli kavasse. Õpetus ise on väga lihtne. Tarvis on värvi andvaid taimi, mis tuleb eelmisel päeval vette likku panna ja millest hommikul keedetakse tõmmis. Keedetud tõmmisesse segatakse maarjajääd, vaskvitrioli või raudvitrioli, asetatakse niiske lõng ja keedetakse madalal kuumusel tund aega. Maarjajää kinnitab taimes oleva värvaine. Vaskvitriol kinnitab ja muudab värvaine rohekaks. Raudvitriol kinnitab ja muudab värvaine pruunikaks. Pildil on taimedega värvimas Raplamaa Käsitööseltsing Süstik.