blog.iidadesign.eu
Täiendan jooksvalt augusti jooksul
23.-26. august “Fileekangaste kudumine” see oli viimane suvekooli kursus 2012 aastal Velisel
2.-5. august “Sisustuskangaste kudumine”
26.-29. juuli “Sisustuskangaste kudumine”
21. ja 22. juuli “Ketramise töötuba”
12.-15. juuli “Suurräti ja sõba kudumine”
5.-8. juuli “Kangakudumise algõpetus”
28.juuni – 1.juuli “Kangakudumise algõpetus”
Alates 23. maist 2012. aaastal on Vana-Vastseliinas, Piiri kõrtsi teisel korrusel avatud näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”. 2011. aasta sügis-talvel said Tsiistre Linamuuseumi ettevõtmisel Tsiistre külakojas kokku 14 inimest, et õppida kangastelgedel kuduma. Õpiti nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, krepptehnikat ja kõladega kudumist; materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmis kursuse lõpuks sõba, mida nüüd näitusel näha saab.
Näitusel saab uudistada ka Siksälä sõba, mis on kootud Misso lähistelt Siksälä kalmetemäelt pärit 12.-15. sajandi tekstiilileidude eeskujul.
Sõbade autorid on Aire Perk, Ele Raha, Eve Karu, Kadri Rutov, Kaire Uder, Krista Raud, Liia Pant, Marge Ojastu, Peep Raud, Piibe Pant, Pille Kaarsalu, Reet Lõiv, Selve Ringmaa ja Valentina Gomozova.
Kangakudumise õpitubasid juhendas MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis ja toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Näitus on avatud 10. augustini 2012. aastal.
30. juuni algusega kell 11.00
Grupi suurus kuni 15 inimest. Palume registreeruda! sillaotsa@velise.ee
Pilet: 3 EUR
http://www.velise.ee/saurus/index.php?id=222316
2012. aasta sügisel saab Tsiistre Linamuuseumi ja MTÜ Iida Kursused koostöös Tsiistres taas õppida kangakudumist. Sel korral võtame ette sisutuskangad: vaibad, kardinad, mööblikanga ja tekid. Õppekavas on täiskoekirja, lõim- ja koekiririps tehnikad, pitsisidus ja pikee.
Õpitoad toimuvad Tsiistre külakojas neljal nädalavahetusel (laup. 10.00-18.00, pühap. 10.00-14.00) septembris-novembris; kuupäevad on hetkel veel täpsustamisel.
Õpitubasid juhendab MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis. Eva-Liisa on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor, kangakudumise suvekooli käivitaja ja läbiviija ning käsitöönäituste kuraator.
Õpitubade maksumus on á 29 eurot, kursus kokku 116 eurot.
Õpitubadele registreerumiseks, lisainfo ja täpsema õppekava saamiseks võta palun hiljemalt 15. augustiks ühendust e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee.
Õpitoad toimuvad juhul, kui registreerub kümme inimest.
Lisainfo: www.linamuuseum.ee
Vaata ka: http://suvekool.iidadesign.eu/; http://blog.iidadesign.eu
Kaksiklinnas Valgas ja Valkas on tulemas 07. – 11.06.2012 suured
pidustused. Nimelt tähistatakse linna 428 sünnipäeva. Antud ürituse raames toimub 09. juunil Valga
kesklinnas LIIVIMAA LAAT.
Laada informatsioon:
09. juuni 2012 Valga – Valka kaksiklinnade festivali “Helisev Liivimaa”
raames LIIVIMAA LAAT Valga kesklinnas. Müügikohtade registreerimine kuni
08. juunini telefonil 766 9970, e-post:info@valgakultuurikeskus.ee.
Müügiplats tasuta, kauplejatelt oodatakse kaubavalikust annetust
suurele loteriile. Kogunenud rahaga toetatakse Valga linna ühe
kultuuriobjekti arengut. Müüma oodatakse kauplejaid erinevate
kaubaartiklitega.
Valga – Valka kaksiklinnade festivali “Helisev Liivimaa” üldinfo
www.valga.ee või telefonil 5345 3457
http://kersletiateljee.wordpress.com
Peagi avatakse Vormsi saarel põnev paik, kus hakkavad lisaks õpitubadele toimuvad ka kontserdid, seminarid, laagrid, näitused, etendused ja palju muud põnevat.
21.aprill “Aiakujunduse algkursus”
2. ja 16. juuni “Uued kuued mööblile”
28.juuni – 1.juuli “Kangakudumise algõpetus”
5.-8. juuli “Kangakudumise algõpetus”
12.-15. juuli “Suurräti ja sõba kudumine”
21. juuli “Ketramise töötuba”
26.-29. juuli “Sisustuskangaste kudumine”
17.-19. august “Õlimaali kursus” UUS
2.-5. august “Sisustuskangaste kudumine”
23.-26. august “Fileekangaste kudumine”
Kursuste õppekavad leiad siit>
Kõik kursused toimuvad Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas.
Info ja registreerimine 53467366 või eva(at)iidadesign.eu
Märjamaa nädalaleht kirjutab: “Disainer Eva-Liisa Kriisi puhul on märksõnadeks „visioon“ ja „visadus“. Ta algatas Velisel tänuväärt ettevõtmise, IIDA Suvekooli, mis korraldab kangakudumise ja mööbli taastamise kursusi. Seal saab suviti õpetust umbes poolsada huvilist. Eva-Liisa uurib kohalikku ajaloo- ning kultuuripärandit, talletab ja mis eriti oluline – kasutab seda. Tema vahendusel levib ja elab meie kultuuripärand edasi uute meistrite loomingus. ”
Tänan siinkohal heade sõnade eest Märjamaa valda ja toetuse eest kohalikke inimesi.
Pikemalt saab lugeda Märjamaa nädalalehest
Raplamaa Aasta Tegu 2011 Rahvapärimustraditsioonide eripreemia pälvis IIDA Suvekooli korraldamise eest- Eva-Liisa Kriis ja MTÜ IIDA Kursused.
IIDA suvekool on Eva-Liisa Kriisi ja MTÜ IIDA Kursused tänuväärt ettevõtmine Märjamaa vallas. Tegevust alustati 2010. aastal kangakudumise kursuste korraldamisega. Aastal 2010 osales suvekoolis 50 ja 2011. aastal 100 huvilist, kelle hulgas on ka palju õpetajaid. Oluline iseloomulik joon Eva-Liisa Kriisi tegemistes on tihe side ümbritseva kogukonnaga, ajaloo- ning kultuuripärandi uurimine, talletamine ja oma töös kasutamine.
Raplamaa Aasta Tegu 2011 peapreemiaid anti sel aastal välja kaks:
MTÜ Saagu Valgus Fond tegevus- fondi juhataja Siiri Sisask http://www.saaguvalgus.ee/
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus – Riin Pallon ja Kairi Orgusaar. http://raplakunst.onepagefree.com/
Tänase pika koolituspäeva pildid on allpool. Aitäh osalejatele meeldiva seltskonna eest ja Ailele heade söökide eest.
Arvan, et järgnev info on uudiseks paljudele…
Ots Puutöökoda OÜ Võrumaal valmistab lauatelgesid, kerilaudu, käärpuusid ja kedervarsi. Toodetega saab tutvuda kodulehel http://www.otspuu.ee/tarvikud.html. Lisan ka ise mõned pildid.
MTÜ Prastuli Seltsi ja MTÜ IIDA Kursused koostöös toimunud koolitus lõppes sõbakangaste valmimisega. Paljud osalejatest jõudsid teha sõbadele ka kaunistused. Umbes pooled kudusid valged sõbakangad, teine pool valis Siksälä kalmeteleidudel põhineva sini-valge mustri. Peep ja Krista valmistasid aga täiesti enda kujundatud kanga, mille kudumiseks Peebu sõnul kaks tallalauda olid labased ja ülejäänud käisid omasoodu… ; ). Kevadel on plaanis nendest eri-ilmelistest sõbadest väike näitus teha. Info selle kohta leiad loomulikult siit blogist.
Tsiistre Linamuuseumi õpitubades saab praegu õppida ka võru keelt. See on eriti vajalik Võrumaale mujalt tulnutele, et ei tekiks asjatuid segadusi. Näiteks kui naaber helistab ja ütleb, et on sinu maa vallale kaevanud ei tähenda see probleeme vallavalitsusega vaid, et on kaevatud kraav. Meie pere laps arvabki, et Võrumaa on eraldi riik, seal on oma keel ja võib juhtuda nii, et Võrumaal on talv aga Eestis sajab samal ajal hoopis vihma.
Kangakudumiskoolituse ellukutsujast Prastuli Seltsist ning Tsiistre Linamuuseumi tegemistest kuulete kindlasti edaspidigi. (Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.)
Täna oli pikk koolituspäev Raplamaal Märjamaa vallas Sulu külamajas, kus minu juhendada oli kümmekond inimest. Hoone ise on ümber ehitatud kunagine Sulu karjamõisa rehi. Kolmed kangasteljed töötoa sisustamiseks saadi ümbruskonnast. Töömeeleolu on näha piltidel.
IIDA raamatukokku kogun lisaks raamatutele ka kangakudumisteemalisi konspekte ja koolivihikuid. Kahjuks ei ole ühegi puhul teada, millises koolis või seltsis õppimise jooksul need on tehtud. Kahel neist on õnneks teada autor.
_____________________________________________________
_____________________________________________________
Koopia Raplamaalt pärit kangakudumiskonspektist.
_____________________________________________________
____________________________________________________
IIDA raamatukogu, mida saab kasutada Kangakudumise Suvekoolis on vahepeal täiendust saanud. Seekordsed asukad on paraku küll digikoopiad aga materjal, mis nendes sisaldub selle tõttu ei kahane.
____________________________________________________________
Kõigepealt siis vanim asukas aastast 1896 Mathilde Tammelanderi poolt välja antud “Kangaste seletusi”. Raamatus on kaheksal leheküljel saja mustri lühikesed seletused. Kahjuks ei viita raamat eraldi mustri või rakenduste vihikule, mis justkui peaks kaasnema. Mathilde Tammelander (1837-1928) oli naiskäsitöökooli juhataja alguses Hämeenlinnas, hiljem Turus Soomes. Raamatut “Kangaste seletused” on välja antud soome, rootsi ja eesti keeles. Kannan kahtlust, et puuduolev rakenduste kogumik on mul siiski olemas, kuigi kirjeldused päris täpselt kokku ei lähe. Seletus võib olla selles, et raamatut on vahepeal ümber toimetatud ja mustrite järjestust muudetud. Kahtlusaluse rakenduste kogumiku, kus on samuti sadakond mustrit olen juba varem avaldanud http://blog.iidadesign.eu/lang/et/vaimastvere-kangrute-vald/.
_____________________________________________________________
Lisan siia ka “Eesti naise” kirjastuse välja antud “Kogu kangakudumiskirju” 1932. Kogumikus on rohkesti kangarakendusi ja lõpus veel kirivöökudumise õpetus ja kindkirjad.
Nagu alati olid kursuslased teinud vahepealsel ajal ilusaid töid ja rääkisid sinna juurde huvitavaid lugusid. Peep oli uurinud seoses Siksälä kalmetemäelt leitud sõbadega värvide tähendusi ja matmiskombestikku. Huvitav oli lugu uskumusest, mille kohaselt eluajal maapõue peidetut sai peale surma teispoolsuses kasutada. Selliseid maasse peidetud aarete kogumikke nimetatakse peit- või aardeleidudeks.
…
Rikkalike hauapanustega matuseid keskmisel rauaajal on eriti leitud Põhja-Eestist. Võimalik, et see näitab ühiskondlike suhete suuremat ebastabiilsust sealkandis. Oma staatuse kinnitamiseks oli tarvis näidata oma võimekust panna oma lähedastele kaasa rikkalikult esemeid, mida ta hauataguses elus kasutada saaks.
Lõuna poolt Eestist on seevastu rohkem leitud suuri peitleide. Neid võib tõlgendada kui kõrvale pandud asju hauataguseks eluks.
Peitleiu peitis inimene ilmselt omatarbeks ise ja sel juhul jäi see teistele teadmata. Seega ei saanud olla tegemist oma tähtsuse näitamisega. Skandinaavia mütoloogias on olemas „Odini seadus”, mille järgi saab inimene hauajärgses elus kasutada nii hauda pandud esemeid kui ka elu jooksul maa sisse peidetud asju. Võib oletada, et sarnane uskumus oli ka Eesti elanikel. allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002
…
Hm…tundub, et elu 1500 aasta jooksul ei ole muutunud.
Ma ise jäin pikalt mõttesse, et mida võiksin teispoolsusesse kaasa tahta. Kui välja mõtlen, löön labida maasse. Või, kui eesti rahvas peaks evakueeruma kuule siis mis oleks see üks ese, mille peaks säilitamiseks kaasa võtma?
…
Lisasin mõned pildid ka kursust korraldava Prastuli Seltsi ruumidest, kus meil on olnud au Võrumaa reisidel ööbida.
Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm
Kangakudumise suvekooli kavaga on juba võimalik tutvuda veebilehel suvekool.iidadesign.eu. Uueks kursuseks 2012 aastal on fileekangaste kudumine. Registreeri ennast suvekooli hiljemalt 2012 veebruariks. Endiselt on võimalik osta Kangakudumise Suvekooli kinkekaarte.
Tutvustav video etv saates Terevisioon (kell 07:47) http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=122665
DVD “VÖÖ KUDUMISE ÕPETUS” ON NELJAS OSA IIDA KÄSITÖÖBLOGI KANGAKUDUMISE ÕPPEFILMIDE SARJAST.
KÕLAD on nelinurksed plaadikesed, mille nurkades on augud lõimelõngade jaoks. Kõlavöö kiri sõltub erinevat värvi lõimelõngade paigutusest kõlades. Vöö moodustub kõlade keeramisel keerdunud lõngasid koelõngaga ühendades. Kõlavöö laius sõltub kõlade arvust ja materjali jämedusest. Arhailist kõlavööd iseloomustavad äärekõlad ja mustrikõlad. Äärekõlades on neli lõnga ja mustrikõlades kaks lõnga. Mustrikõladega on võimalik kududa keerukamaid ornamente.
KIRIVÖÖ on tuntud rahvarõivaste peamise aksessuaarina. Vööd kootakse vööraamil või umbse ringina üles loodud lõimedega. Kui kõlavöö lõim on villane siis kirivöö lõimes on taustalõngad linased ning mustrilõngad villased. Koelõng on mõlemal juhul linane. Kirivöö üldrakendus on labane kuid villased mustrilõngad korjatakse vastavalt mustrile vöösse käsitsi. Labane rakendus kirivöö lõimes saadakse vahelikupulga ja niite või tihva abil.
DVD sisu:
1) kõlavöö ja arhailise kõlavöö kudumine
2) kirivöö kudumine vööraamil ja umbselt loodud lõimega
3) tihvaga kudumine
4) tutid ja narmad vöö otstesse
Tellimusi ootan e-maili teel eva@iidadesign.eu. Kirjale lisa postiaadress ja täisnimi.
