1860. a lõpul asutas kümme Tartu käsitööselli kitsama profiiliga sellide seltsi millele 1861. a veebruaris võeti nimeks Tartu Käsitööliste Selts (Dorpater Handwerker Verein).

Sarnaseid seltse asutati hiljem mujalgi Eestis – 1897. a Viljandi Käsitööliste Vastastikuse Abistamise Selts, 1898. a Tallinna Käsitööliste Selts ja 1901. a Võru Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts.

Tartu seltsi eesmärgiks oli koondada käsitöölisi, parandada nende kutseoskusi ja haridustaset ning hoolitseda liikmete vaba aja sisuka veetmise eest. Seltsil oli oma embleem ja lipp.

Liikmeskonna moodustasid põhiliselt sakslased, kuid seltsi võisid astuda ka saksa keelt oskavad eestlased. 19. saj lõpul kuulus seltsi nii Tartus kui ka väljaspool Tartut tegutsevaid käsitöömeistreid, selle, kaupmehi, literaate, aadlikke-mõisnikke, pastoreid jne. Liikmete kultuuriliseks meelelahutuseks ja ametialaste oskuste tõstmiseks korraldati loenguid ja kursusi. Seltsi juures tegutsesid mitmesugused ringid ja komiteed — laulu- ja muusikaring, kirjanduskomitee, draamasektsioon, huumorikomitee, teatrikomitee e. teatrikonsortsium, puuviljakasvatuse
ja aianduse osakond, uisutee komitee, keegli- ja piljardimängukomitee jt. Seltsi eestvõttel asutati tööndusmuuseum. Õpipoiste erialaste ja üldteadmiste täiendamiseks asutati täienduskool ja joonistuskursused.

Joonistuskursusi juhendas 1883-1908 aastatel Rudolf von zur Mühlen, kelle käe all on kunsti õppinud Mart Pukits, Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa ja eraõpilasena K. Raud.

Tartu Käsitööliste Selts-i juures tegutses ka kohus ning liikmetele majandusliku abi andmiseks  hoiu-, matuse- ja haigete toetuskassa.

Gruss aus Embachstadt (tervitused Emajõelinnast) ,Handwerkerverein (käsitööliste selts), postkaart on 1905 aastast.

19. sajandil oli Tartu majanduslik areng kuni raudtee ehitamiseni aeglane. Hõreda hoonestusega Toometaguse piirkonna linnaehituslikku kujunemist mõjutas 1868. aastal  Tiigi tänavale rajatud Tartu Käsitööliste Seltsi seltsimaja ja suveaed. Nende juurde ehitati 1870 aastal veel varjuandev suveteatrihoone.  Kaunis park asus preaguse Vanemuise väikse maja kõrval oleval haljasalal ja selle juurde viisid linna poolt Aia (Vanemuise) ja Tiigi tänav.

1904. a põles teatrihoone maha, uue ehitamiseks algatati korjandus. Korjandust ja ehitust koordineeris teatriehituskomitee. Uus teatrimaja — Tartu saksa teater — valmis 1910. a (praegu Vanemuise väike maja).

I maailmasõja ajal seltsi tegevus katkes, tegevust jätkati 1918. a. 1939. a ümberasumise käigus lahkus palju liikmeid Saksamaale ja seltsi tegevus praktiliselt hääbus. Selts suleti 1940. a ENSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldusel. 1941 põlesid Tartu Käsitööliste Seltsi hooned maha.

Võrdluseks lisan:

  • Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts (Jurjevi linna Eesti Käsitööliste Avitamise Selts; Tartu Eesti Käsitööliste Ühenduse Selts) asutati Tartus 24.06.1889 Hans Ode eestvedamisel.
    Ametlikult hakkas selts tegutsema 30.08.1891. Seltsi esimene esimees oli Karl August Hermann.
  • Kunstiühing Pallas tegutses Tartus 1918-1940. Ühingu eesmärgiks oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Pallase ühingu asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas.
  • Kõrgem Kunstikool Pallas asutati 1919. aastal Tartus.
  • Tartu Naisühingu Kutsekool asutati 1919. aastal.