Puukoi armastab leppa

kommenteeri

Osalesin paar päeva tagasi Eesti Konservaatorite Ühingu poolt korraldataval täiendkoolitusel. Loenguid viib puidu teemal läbi Mati Raal. Kuigi üritus on suunatud rohkem muuseumitöötajatele ja konservaatoritele, oleks kuuldust palju kasu ka tavainimesele. Puitu leidub ju kõikjal meie ümber tarbeesemetena, mööblina, siseviimistluses ja ehitusmaterjalina. Nagu kõikide looduslike materjalide puhul on ka puidul omad kapriisid, milledega tuleks arvestada ja leppida. Loengusari algas päris rohujuure tasandilt, puitmaterjali üldise kirjelduse, selle kuivamisest/kuivatamisest tulenevate omapäradega ning lõpeb mööbli valmistamise tehnoloogia ajaloo ja kirjeldusega. Teemast ei jää välja ka puidukahjurid, seenhaigused ja viimistlusvahendid.

Esimese päeva loengumaterjalid leiad siit…
Teise päeva loengumaterjalid leiad siit…
Kolmanda päeva loengumaterjalid leiad siit…

Lepapuust soalaad näitusel "Suurrätt- kavandamine ja tehnikad". Puukoi ei ole lasknud ennast häirida ei pidevast transpordist, tuuletõmbusest ega keskküttest. Lepp pidi sisaldama kõige rohkem suhkruid, mida koi väga armastab. Lepp oli talupidamises levinud tarbepuu hea kättesaadavuse ja töötlemisomaduste pärast. Foto: Jüri Kusmin

Õitsvate aegade lillealus (ajakirjale Käsitöö)

kommenteeri

Tekst: Eva-Liisa Kriis
Lillealuse kavand: Nigul Espe
renoveerinud: Eva-Liisa Kriis
Foto: Priit Grepp
Joonised ilmunud: Taluperenaine 8/1937

Kevad viib mõtted lilledele, istutamisele ning lillealusele. Teadsin, et pööningul on üks loksuv lillelaud, aga polnud seda varem lähemalt silmitsenud. Ühel päeval tulid aga jutuks ilmasõjaeelsed ajakirjad ning keegi mainis, et pööningul olev lillelaud on Taluprenaine jooniste järgi tehtud. Tõin siis lillealuse valguse kätte ja hakkasin sirvima oma tagasihoidlikku vanade ajakirjade kogu. 1937. aasta augustinumbris oligi see lillealuse joonis ilmunud. Joonise autoriks on Nigul Espe, kes lõpetas Pallases maali ja mööblikunsti eriala 1932. aastal. Ajakirjadele tegi ta kaastööd 1940. aastani. Lisaks oli ta aktiivne maalija ja pidas 1930-nendatel Tartus kultuurirahva kohvikut Ko-Ko-Ko.
Oma artiklis kutsub Nigul Espe lugejaid üles sisustama eluruume praktiliselt ja lihtsalt. Ta tunneb muret lillede liigse arvukuse pärast, eriti kui taimed võtavad enda alla ruumi kõige valgemad ja mugavamad kohad. kavandatud lillealus võimaldab vaadelda võrdselt kõiki seal asuvaid lilli, samas ei ole see liiga kõrge ega varja aknast langevat valgust.
Lillealus on valmistatud 1,5 cm paksustest hööveldatud laudadest. Originaaljuhendis on kinnitusvahendiks naelad. Tänapäeval võiks kasutada liimi ja sobiva mõõduga puidukruvisid. Viimistlusvahendiks oli tol ajal õlivärv või liimvärv ja lakk. Lillealuse kasutusele võtmiseks liimisin kinni murdunud plaadi, eemaldasin mustuse, lihvisin taldlihvijaga krobelised kohad ja värvisin lillealuse mööblivärviga üle.

Puuga teeb suure linna, käega ka.

kommenteeri

Naudi puud ja Holgeri pilte ning õpi ka  ise midagi tegema ; )

http://fotoorikum.xtreemhost.com/

Naised ummiknõud õõnestamas. (Fotoorikum)

Valmista ise õhuline lillealus.

2 kommentaari

_mg_4622_mg_4604Viies kaastöö ajakirjale Käsitöö.

Õhulised lillealused.
Tihti, nähes mõnda huvitavat tootelahendust, tekib soov sellega ise edasi katsetada. Nii ka seekord, kui käisin oma kindlustaja juures kodus autokindlustust pikendamas ja „kohtasin seal“ ühte lillepostamenti. See hakkas mind kummitama. Postament koosnes kahest puitkettast, mis olid ühendatud umbes meetri pikkuste ümarpulkadega. Pulgad ei asetsenud mitte vertikaalselt vaid diagonaalselt ketaste vahel, moodustades kerge vindi. Mööbliese on ilmselt pärit seitsmekümnendatest ja majapidamisse ise meisterdatud.
Läksin selle ideega edasi puidutöökotta soovides teada saada, kas sarnast eset on võimalik lihtsa vaevaga valmistada. Selgus, et nikerdamist on omajagu, nii, et pidin uue lahenduse leidma samalajal kasvõi osliselt ideed säilitades.
Pildil olevad lillealused ongi minu edasiarendus. Kasutasin kahte puitketast, mis on ühendatud kandilise puitpostiga ja mis moodustab jala. Kinnitasin paelad ühtlaste vahedega diagonaalselt kahe puitkette vahele. Seejärel kinnitasin alla jalad ja peale värvitud plaadi.
Selliselt võib valmistada postamente igasuguste paeltega, vastavalt sisekujundusele. Mind inspireeris just see, et sama tehnilise lahendusega võib valmistada nii minimalistliku, kui ülimalt romantilise toote. Samuti võib teha neid erineva kõrguse ja läbimõõduga. Postament sobib lisaks laualambi aluseks, öökappi või diivanilauakest asendama. Kasutusala sõltubki eseme kõrguse ja läbimõõdu vahekorrast.
Valmistamine
Töövahendid ja materjalid:

  • Kaks 20mm paksusest vineerist ketast läbimõõduga 270mm
  • Üks 50x50x800mm pikkune puitpost
  • Üks mdf-ist või täispuidust ketas, millel on serv faasitud või profiilfreesiga kujundatud, läbimõõt 300mm
  • Umbes 16 meetrit 38mm laia paela
  • Klambrilööja ja klambrid
  • Õhuke kahepoolne teip
  • Kolm tammeklotsi jalgadeks (pikkus 90, laius 35mm ja kõrgus 25mm), võimalusel pealmine välimine pool kaarjalt ära lõigatud.
  • Natuke puiduõli + õlitamiseks puuvillane lapp
  • pealmise plaadi värvimiseks värvi ja värvirull koos vanniga
  • kruvisid montaashiks + akutrell

lillealus-joonis

1. Ühenda kaks vineerist ketast omavahel puitprussiga
2. Kleebi ketta servale kahepoolene teip. Jaga kettapind sektoriteks, näiteks 16-neks ja kinnita klambripüstoliga 16 diagonaalpaela. Mida järsem on diagonaal, seda peenem on postamendi keskkoht.
3. Kui kõik diagonaalpaelad on pandud, kata kettaservad nii üleval kui all paelaga. Kinnita võimalikult märkamatult paari klambriga.
4. Kinnita jalad kruvidega. Kinnita pealmine plaat kruvidega.

Saunapingi idee ja valmistamisõpetus

1 kommentaar

See on novembri kaastöö ajakirjale Käsitöö, mille viisin ellu koostöös Teet Tiits-uga (sisustustehas OÜ)

Vanast ja traditsioonilisest inspireeritud saunapingile kandsime Jämaja meeste rahvarõivapluusi krae tikandimustri- kasutasime selleks tarbeks kummist massi, mida pruugitakse laeva puidust tekkide vuugitäitematerjalina. Nii sai saunapink ühe vooruse juurde- tänu kummist mummudele ei ole see märjaks muutudes libe. Kujundasime pingi veidi laiemaks ja asetasime jalad istmeplaadi otstesse. See lisas modernsust ja pinki on võimalik asetada nõudlikumasse interjööri.

_mg_9557VAJA LÄHEB:

  • laevateki vuugimastiksit
  • pahtlilabidat
  • 4 cm paksust liimpuitkilpi (kask)
  • trellpuuri
  • taldlihvijat
  • viimistlusõli

TÖÖ KÄIK

  1. Kanna saunapingi tasapinnale sulle sobiv muster
  2. Puuri pingi tasapinna sisse 1 cm läbimõõduga ja mitte sügavamad kui 0,5 cm sügavused augud.
  3. Täida augud pahtlilabidat kasutades mastiksiga. Lase korralikult kuivada.
  4. Lihvi taldlihvijaga pind puhtaks ja tasaseks.
  5. Viimistluseks kasuta õli.

PS! Pinki on võimalik näha ja proovida Solaris-es asuva Apollo raamatupoe kohvikus. Pingi nimeks panime ”Estonian Man”

pink3

Eva-Liisa

e e s t i – o m a – puu

kommenteeri

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit kuulutab välja konkursi e e s t i – o m a – puu

Vana traditsiooni uus hingamine!
„Hüä puu äänitseb, paha puu kuhe praksatab“ (Eesti vanasõna)

Kunstnikud, käsitöömeistrid ja ettevõtjad!

Olete oodatud osalema konkursil, mille eesmärgiks on luua rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud uusi ja tänapäevaseid käsitööesemeid. Konkursile on oodatud esemed, millel oleks nähtav seos puude või puiduga, mis kajastuks kas materjalis, tehnikas või legendis.
Toimumise aeg: oktoober 2009 – mai 2010.

TINGIMUSED:

  • Üks autor võib esitada konkursile kuni kolm erinevat tööd
  • Töö ei tohi olla varem eksponeeritud
  • Soovitame toote sidumist paikkondliku legendiga
  • Arvestame töö kvaliteeti
  • Eelistame töid, mille valmistamise juures on kasutatud puitu
  • Suuremõõtmeliste ja raskete puitesemete puhul võib töid konkursile esitada digitaalsel infokandjal või portfoolio kujul

Konkursi edukaks õnnestumiseks soovitame lisalugemist:
A. Viires (1960, 2006) Eesti rahvapärane puutööndus
A. Viires (1975, 2000) Puud ja inimesed
T. Võti (1974) Eesti rahvapärased kirstud ja vakad
T. Võti (1984) Talutoa sisustus
S. Pallo (2005) Eesti peremärgid
R. Piiri (2006) Talulaste mänguasjad
V. Reemann (2007) ERMi aastaraamat. „Küübid Eesti Rahva Muuseumi kogudes“

Tööde esitamise viimane tähtaeg lõppkonkursile on 14. mai 2010.
Maakondade käsitööseltsid/ühendused võivad korraldada oma piirkonna
konkurss-näituse 1.-14. maini 2010.

Konkursi auhinnafond on 50 000 krooni

Konkursitööle tuleb lisada märgusõna (kinnitatud töö külge) ja märgusõnaga kinnine ümbrik, milles on autori nimi, telefon, aadress, e-post, pangarekvisiidid. Lisada ka eseme/idee sündimise lugu.
Lõppkonkursi parimaid töid eksponeeritakse Eesti Käsitöö Majas 26. mai – 14. juuni 2010.
Järgmine konkurss 2011 eesti-oma-ehe

INFO: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Tel. 6 604 772, faks 6 409 087
E-post info@folkart.ee , www.folkart.ee

Meistrikursus ”EESTI TOOL”

kommenteeri

Toimumispaik: Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimaja
Toimumisaeg: 21. november 2009
Kellaaeg: 10:00-16:00
Kursuse tasu: 350 krooni

Veel 19. sajandi esimesel poolel leidus toole eesti taludes vähe,
istumiseks kasutati seinapinke. Tooli kasutati kui eriliselt pidulikku
istet või kingitusesemena (pruuttool, nooriku tool).

Toolide kasutus hakkas levima alles 19. sajandi lõpupoole ja
neid valmistasid osavamad puutöötegijad või toolimeistrid.
Üle-eestiliselt olid levinud raamtoolid, mille põhi oli punutud õlest,
kõrkjatest, nöörist või vitstest, aga ka laudpõhjaga.

Kursuse teoreetilises osas tutvustab muuseumi ekspositsiooni kuraator
A.Heidmets Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes olevaid eriilmelisi toolide
tüüpe ning kõneleb tooliga seotud tõekspidamistest ja kommetest. Kuna
tavaliselt külastajad muuseumi fondidesse ei pääse, on see kindlasti
väga hinnaline võimalus. Puidukonservaator L.Kõrgend räägib toolide
tehnilistest näitajatest-mida tuleks tooli valmistamisel silmas pidada,
kuidas toole viimistleda jpm. Ühe tuntuima Eesti punutiste meistri Ando
Reinola käe all õpime punuma puuraamile takunöörist toolipõhja

Täpsem info ja registreerimine: 6 549 126 või kuiekool@evm.ee

Mööbli restaureerimine

kommenteeri

Pärnu Kutsehariduskekuse mööbli restaureerimise õppematerjalid internetis.

joon30

Materjali on tõlkinud ja kohandanud:
Elmar Kaldmäe
Pärnumaa kutsehariduskeskuse õpetaja

http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/moobel/index.html

Viljandimaa meeskäsitöömeistrite andmestik

kommenteeri

Siin on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna meeskäsitöömeistrite andmestik. Selle eesmärgiks on anda huvilistele infot väga erinevate Viljandi maakonnas tegutsevate meeskäsitööliste-pärandoskajate kohta, olgu siis tegemist katusemeistri, pottsepa, korvipunujaga…

http://rahvuslik.kultuur.edu.ee/

Veel pilte haabjalaagrist

kommenteeri

Ülle pildid >

Haabjalaagri pildid

1 kommentaar

TÄIELIK PILDIKOGU HAABJALAAGRIST ON SIIN >

Puupäevad „Ühest puust riistad“ ja haabjalaager Soomaal

kommenteeri

11.06-14.06.2009

Seekordsed õppepäevad toimuvad harukordselt ilusal aastaajal, looduslikult mitmekesises ning kaunis Soomaa piirkonnas.

Nelja päeva jooksul toimuvad Karuskose talu territooriumil, Raudna jõe kaldal, meistrite õpipajad ja traditsioonilise puutöö alane seminar. Üritust toetavad Eesti Rahvakultuuri ja Käsitöö Selts (ERKL), TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia (TÜ VKA), Soomaa.com ja Eesti Kultuurkapital.

Puupäevade laagri raames saab tutvuda nii ühepuupaatide valmistamise tehnoloogiaga, kui ka muude ühest puust voolitud tarbeesemete (lusikad, kausid, ummiknõud) valmistamisega.

Laagris avaneb harukordne võimalus osaleda paadi parraste koolutamisel ehk haabja laotamisel. Samuti proovime iidsete anumate valmistamiseks kasutatud põletusvõtet. Juhendajateks on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna õppejõud ja üliõpilased ning teised oma valdkonna meistrid või harrastajad. Nende nimed leiad päevakavast.

kõik ürituse kohta:

www.soomaa.com