Kangakudumiskursus Craftcenteris

kommenteeri

ALGAJATELE:

12.03 Kangastelje osad, siduseõpetus, tehnikad, materjali arvestus, lõime käärimine
26.03 Toimne, labane, rips. Lõimepalmiku teljele rakendamine, niietamine, soastamine, siduse tegemine
09.04 Täiskoekirja teoreetiline tund
23.09 Täiskoekirja rakendamine
07.05 Lõimerips, teoreetiline tund ja rakendamine
21.05 Vaiba viimistlemine

Tunnid toimuvad nimetatud kuupäevadel kl 14:30-18:30

Osalustasu 89 EUR
Juhendaja Eva-Liisa Kriis

EDASIJÕUDNUTELE ehk neile, kes ei vaja 12.03 ja 26.03 teemade käsitlemist, iga tund eraldi 16,50EUR. Kõik 4 tundi 09.04-21.05 kokku 59EUR.
KOHTADE ARV telje ümber piiratud!

……………………………………………..

Vabaduse pst 128, Tallinn Nõmme/Jannseni Kaubamaja/
tel: 6188 001
GSM: 532 33328
e-mail: post@craftcenter.eu

www.craftcenter.eu

”Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” Sillaotsa Talumuuseumis (vol 2)

kommenteeri

Näitust ”Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” saab märtsi lõpuni imetleda Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal. Rohkem pilte leiad talumuuseumi lehelt http://www.velise.ee/saurus/web/index.php?id=221628

Louise Rebenitz ja kutsehariduse algus 19. sajandi Eestis

1 kommentaar

Louise Rebenitz (1856-1942) asutas 1892 aastal Tallinnasse Tütarlaste kunst kanga kudumise ja näputöö kool-i, mille tegevus kestis teiste sarnaste kõrval pikemalt, 1914 aastani. Selles koolis oli ainult teatud protsent kuulajaskonnast eesti talunaised.

Eesti raamatukogude kataloog ”Ester” annab kolm trükist, mis on seotud L.Rebenitziga:

  1. Õpetuse raamat käsitöö koolidele ja iseõppimiseks / Väljaannud proua Louise Rebenitz. Välja antud 1898 Riias, 22, 2 lk.
  2. Proua Louisa Rebenitz’i kõrge kubermangu valitsuse poolt lubatud Tütarlaste kasuliku kunst-näputöö kooli programm / välja antud Tallinnas 1893, 3 lk.
  3. Proua Louise Rebenitz’i Tütarlaste kunst kanga kudumise ja näputöö kool igasugu naesterahva käsitööde ja Soome kunst kangakudumise õpetamiseks Tallinnas / Prospekt 1901

Tähelepanu väärivad ka 20.saj. algul Louise Rebenitzi käsitöökoolis valmistatud esemed, mis on säilinud Tallinna Linnamuuseumis. Rohkem saad teada kuulates saadet MAAILMAPILT. Käsitöö 20. sajandi alguses. II osa. http://arhiiv.err.ee/vaata/19109. Räägib Tallinna Linnamuuseumi teadur Urve Mankin, küsitleb Silvia Karro.

Louise Rebenitzi koolist varasemad käsitööd õpetavad koolid:

  • 1880. aastal 24.sept. asutatakse Tallinnas esimene eesti naiskäsitöökool, mille juhatajaks on C.R. Jakobsoni õde Natalie Auguste Johanson-Pärn (1843–1915). Kooli õppeaineteks on rätsepatöö, kudumine, tikkimine, heegeldamine, tarbe-, ilu- ja mänguasjade ning kunstlillede valmistamine. Kool lõpetab tegevuse 1885 aastal. Natali Auguste Johanson-Pärn oli naiste eestikeelse kodumajanduskallakuga hariduse ideoloog. Ta on avaldanud kaks raamatut, „Eesti tütarde haridus” ja ”Naesterahva käsitööde raamat”.
  • 1877 jaanuaris asutab Elise Baranius Tartus naiskäsitöökooli, mis jääb tegutsema 1893. aastani.
  • Ants Viires kirjutab väljaandes Tuna 2/2005, et käsitöö õppega koole leidus peale 1870-nendat aastat mujalgi Eestis- 1875  Rõuges, 1876 Rannus, 1878 Rõngus, jne.
  • 1811. aasta  12.detsembril avab Praost J.P.von Roth Kanepis Vaeste Tütarlaste Käsitöökooli, kus 11-14 aastaste tütarlaste käsitööõpingute hulka kuulub õlepunumine, kangakudumine ja Saksamaalt tellitud masinatel õmblemine. Kanepi Gümnaasiumi arengukavast võib lugeda-” 12. detsembrist 1811 alustas Kanepis tööd, tol ajal juba 17 võru-tartukeelse kihelkonna praosti, J.Ph.v. Rothi poolt oma kulu ja kirjadega asutatud vaeste tütarlaste käsitöökool (Armen- und Industrieschule), milline oli samuti oma ajas esimene talutüdrukutele hariduse andmise nähtus.”

Lisakas võib Helene Kuma raamatust ”Eesti rahvavaibad” lugeda, et 19. sajandi lõpuaastatel korraldas proua Reet Kurrik  Enge mõisas uut tüüpi telgedel kudumiskursusi. Samuti, et aastatel 1895-1899 viidi ainuüksi drellkangaste kudumiskursusi läbi Tõstamaal, Hallistes, Karksis, Põltsamaal, Karulas, Kanepis, Vana-Tänassilmas, Räpinas, Viru-Jaagupis ja mujal.

Alma Koskel

kommenteeri

Alma Koskel on sündinud 6. juulil 1886. a. Jõgeva vallas Tartumaal. Alma õppis A. Salomoni tütarlastekoolis Tartus. Kutsehariduse omandas Soome mitmes käsitöö ja kudumiskoolis ning kunstitööstuskoolis Atheneumis. Hiljem Eestis oli ta koduõpetajaks Võrumaal ja Tartu Naisseltsi käsitöö ja kudumiskursuste juhatajaks. Naisühingu käsitöökooli juhataja kohale asus ta alates 1919. aastast. Alma Koskel oli tegev Tartu Naisseltsis, ”Naiste töö ja elu” toimetuses, Tartu Naisühingus, Eesti Naisorganisatsioonide Liidu juhatuses ja mujal. (Postimees Tartu 1936 5. juuni lk 7).

  • Pallase esimesele põhikirjale kirjutasid koos Konrad Mäe, Aleksander Tassa, Ado Vabbe, Mart Pukitsa, Voldemar Kangro-Pooli ja Johannes Einsillaga alla ka neli naist: Clara Holst, Alma Johanson (Koskel), Auguste Pärn ja Marie Reisik.
  • Alma Koskelit loetakse ka esimeseks Eesti tekstiilikunstnikuks.
  • Tartu Naisühingu Käsitöökool (1919–1942) alustas tegevust Alma Koskeli juhtimisel raamatuköitmise ja papitöö töökoja sisseseadega. 1923. aastal lisandus nahatöö osakond. Valmistati käekotte, rahataskuid, suitsutopse jne. 1927–1941 oli keraamika osakonna õpetajaks Hilda Tover kelle käe all valmistati Riigi Kunstitööstuskooliga sarnast laadi keraamikat. Toodangut müüdi OÜ Kodukäsitöö poodides ja iga-aastasel kooli näitusmüügil.

Alma Koskel suri 1942 aastal 56 aastaselt.

Osale laulu ja tantsupeo istumisaluste talgutel

kommenteeri

Suured tänud kõigile, kes osalesid XI noorte laulu- ja tantsupeo ”Ehe maa ja ilm” istumisaluste konkursil. Konkursile esitati palju leidlikke ning eesti rahvakunsti- ja käsitöö traditsioonist lähtuvaid ideid. Teostamiseks valis žürii välja Reimo Riipuse töö, kes pakkus välja kangastelgedel kootud istumisaluse, mida saab kasutada ka kotina.

Kutsume kõiki vabatahtlikke, kes soovivad osaleda laulu- ja tantsupeo ettevalmistamisel, kangastelgedel kuduma istumisaluseid peol kasutamiseks ja kaunistamiseks.

ISTEALUSTE TALGUJUHEND

Abi eest tänab, täiendavatele küsimustele vastab ning osalemisindu soovib
Ehe maa ja ilm korraldustoimkond
ehemaailm@kul.ee

Õitsvate aegade lillealus (ajakirjale Käsitöö)

kommenteeri

Tekst: Eva-Liisa Kriis
Lillealuse kavand: Nigul Espe
renoveerinud: Eva-Liisa Kriis
Foto: Priit Grepp
Joonised ilmunud: Taluperenaine 8/1937

Kevad viib mõtted lilledele, istutamisele ning lillealusele. Teadsin, et pööningul on üks loksuv lillelaud, aga polnud seda varem lähemalt silmitsenud. Ühel päeval tulid aga jutuks ilmasõjaeelsed ajakirjad ning keegi mainis, et pööningul olev lillelaud on Taluprenaine jooniste järgi tehtud. Tõin siis lillealuse valguse kätte ja hakkasin sirvima oma tagasihoidlikku vanade ajakirjade kogu. 1937. aasta augustinumbris oligi see lillealuse joonis ilmunud. Joonise autoriks on Nigul Espe, kes lõpetas Pallases maali ja mööblikunsti eriala 1932. aastal. Ajakirjadele tegi ta kaastööd 1940. aastani. Lisaks oli ta aktiivne maalija ja pidas 1930-nendatel Tartus kultuurirahva kohvikut Ko-Ko-Ko.
Oma artiklis kutsub Nigul Espe lugejaid üles sisustama eluruume praktiliselt ja lihtsalt. Ta tunneb muret lillede liigse arvukuse pärast, eriti kui taimed võtavad enda alla ruumi kõige valgemad ja mugavamad kohad. kavandatud lillealus võimaldab vaadelda võrdselt kõiki seal asuvaid lilli, samas ei ole see liiga kõrge ega varja aknast langevat valgust.
Lillealus on valmistatud 1,5 cm paksustest hööveldatud laudadest. Originaaljuhendis on kinnitusvahendiks naelad. Tänapäeval võiks kasutada liimi ja sobiva mõõduga puidukruvisid. Viimistlusvahendiks oli tol ajal õlivärv või liimvärv ja lakk. Lillealuse kasutusele võtmiseks liimisin kinni murdunud plaadi, eemaldasin mustuse, lihvisin taldlihvijaga krobelised kohad ja värvisin lillealuse mööblivärviga üle.

Kihnu Kauba Maja müüb kangastelgesid

kommenteeri

Kihnu puutöömeister Enno Tšetšin valmistab ERITELLIMUSEL kangastelgesid! Hind kokkuleppel! Kihnu Kaubamaja koduleht www.kihnukaubamaja.ee

Pildil on maatelje tüüpi kangasteljed.

Kaks suurrätti- erinevad või sarnased ?

kommenteeri

Vana-Vigalas nähtud suurrätt

Setu suurrätt (Anna Kõivo erakogust)

Avastasin endale üllatuseks, et Ingrit Kala koostatud vihikus ”Seto suurrätid” on üks rätik väga sarnane Vigalas nähtuga. Ruudustik on mõlemal küll veidi isemoodi kavandatud aga siiski… Kui õnnestub midagi välja uurida, kirjutan siia postitusse juurde.

Ingrit Kala (vihiku ”Seto suurrätt” autor):
”Tõesti huvitav kokkusattumus.
Anna Kõivo suurrätt ei ole õmblusega. Kindlasti ei ole seda kootud kodus vaid soetatud Petseri turult nagu tol ajal ikka tavaks oli.
Väga võimalik, et see on sattunud Setomaale väljastpoolt.
Mõõdud nagu enamuses rättidel 150-160 * 150-160”. (Ingrit on mõelnud ilmselt setu rätte, sest Läänemaal ulatuvad mõõdud kahe meetrini).

Suurrätt- kavandamine ja tehnikad (vol 1)

kommenteeri

Näitus ”Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” Tallinna rahvaülikoolis Estonia pst. 5A 1.veebruar-1.märts 2011 aastal. Sissepääs hoovi poolt. Näituse koostaja ja uute suurrättide autor Eva-Liisa Kriis. Allolevate fotode autor on Jüri Kusmin. Rohkem pilte on võimalik vaadata Sillaotsa Talumuuseumi lehelt.

Märtsi kuus on sama näitus üleval Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal Märjamaa vallas.

2.08-15.08 2011 on näitus taas Tallinnas. Sellel korral Rahvakunsti galeriis Pikk tn. 22.

Näitus ”Suurrätt- kavandamine ja tehnikad”

kommenteeri

Toimumise koht ja aeg: Tallinna rahvaülikoolis Estonia pst. 5A 1.veebruar-1.märts 2011 aastal. Näitus avatakse 31. jaanuaril kell 17.00. Kõik huvilised on oodatud!

Näitusel on eksponeeritud 8-10 eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamus nendest vanad, osad pärit Märjamaa valla Sillaotsa Talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.

Esemete eksponeerimise eesmärgiks on tähelepanu juhtimine suurrättidele, mitte   ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavaid esemeid.

Suurrätt tuli kasutusele naisterahva rõivastuses 19. sjandi alguses ja oli nö. kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest. Ilmastiku suhtes head omadused annab materjaliks kasutatud villane lõng, mis on ka märjaks saades soojapidav. Tänapäeval, kus me oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame lisaks suurema osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnestust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks. Tänu säilinud esemetele ja nende kaudu, juhendan ka kangakudumise suvekoolis suurräti valmistamise kursust. Sealt saadud oskustega on osalejal hiljem võimalik kududa salle, pleede, sisustustekstiile või rõivakangaid.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.

Suurrätid on Rahvaülikooli ruumides eksponeeritud kuu aega. Seejärel liigub näitus veel kuuks ajaks Sillaotsa Talumuuseumisse Märjamaal.

Näituse koostaja: Eva-Liisa Kriis.

Helena Oikkonen

kommenteeri

Lapimaalt pärit Helena Oikkonen omandas käsitööõpetaja kutse Tampere Käsitöö- ja Tarbekunstikoolis 1912 aastal. Aasta pärast  jätkas ta õpinguid Hämeenlinnas Fredrika Wetterhofi koolis, mille lõpetas 1914 aastal. Samal aastal otsiti Hämeenlinnast Pihkva oblasti väikelinnas Oudovas (varem ka Gdov) asuvasse kooli käsitööõpetajat ja Wetterhofist soovitatigi Helena Oikkoneni.

Oudovas olid Helena õpilasteks nii veneleased kui eestlased. Neid oli iga aasta kahekümne ringis. Nelja Oudovas veedetud aasta jooksul õppis Helena hästi ära eesti keele.

Sõjasegaduses sattus ta üle Peipsi asuvasse Tartusse ja veetis seal neli aastat. 1923 pöördus Helena Tallinna Naiskutsekooli poole, et saada õpetaja kohta. Õpetajaametit pidades andis ta 1926 aastal välja esimese eestikeelse kangakudumise õpiku „Kangakudumise õpetus“. Õpiku koostamisel on kasutatud soomlaste Emil J. Simola ja Anna Henriksson kangakudumise raamatuid. Helena Oikkoneni loodud mustreid võib leida ka ajakirjast „Taluperenaine“.


Anni Varma (Warma)

kommenteeri

Anni Varma (1891–1957) neiuna Pulk, oli hilisema Eesti Vabariigi diplomaadi Aleksander Warma esimene abikaasa.

Anni Varma oli väljapaistev kooli- ja seltskonnategelane, igati koloriitne kuju, erialase hariduse omandanud Helsingis, hiljem täiendanud ennast Pariisis. Ta oli Tallinnas Tuvi tänavas asuva Naiskutsekooli juhataja aastail 1922–1941 ja Osaühisuse ”Kodukäsitöö” juhatuses alates 1927-1937 .

Anni Varma küüditati Siberisse 1949 aastal. 1957. aasta kevadel tuli A. Warma asumiselt tagasi, kuid suri samal aastal.

Anni Varma kirjutas koolijuhataja ametis olles kaks õmblustehnikat puudutavat raamatut. Neid oli esmajärjekorras vaja õppevahendiks, kuna enamus vajalikust käsitöö alasest kirjandusest oli prantsuse ja saksa keelne.

Õmblustööde tehnika I ”Pesutöö käsiraamat” välja antud 1930 aastal. Lehekülgi 340. Raamat sisaldab õmbluspistete, tikandite, töövahendite ja materjalide kirjeldust. Sealjuures nimetused on osaliselt toodud ka prantsuskeelsetena.

Õmblustööde tehnika. II, ”Rõivatöö õppe- ja käsiraamat” välja antud 1940 aastal. Lehekülgi 613. Raamat sisaldab erinevate rõivaste ja kodutekstiilide õmblemise kirjeldusi ja mõningaid lõikeid.

Vaimastvere – kangrute vald

kommenteeri

”See, mis Avinurme puunõude alal, on Vaimastvere kudumistöödes”, kirjutab 1934 aasta ”Postimees”.

Vaimastvere pea igas talus olevat kootud kardinakangaid. Tööd tegid nii mehed, kui naised ööpäevläbi vahetustega. Seda eriti talvisel ajal. Kaup viidi suuremate linnade kangakauplustesse, kus seda siis ekslikult välismaise tootena osteti, kuna kardinad olid kootud soome- ehk kirikangastelgedel ja soome mustrite järgi. Kõige selle taga olevat olnud aga üks vaesest perest pärit edasipüüdlik naisterahvas, Marie Kull. Marie õppis kangakudumist Tartu Naisseltsis. Hiljem osales käsitöö näitustel ja messidel, tegi tellimustöid ja õpetas kangakudumist Vaimastvere ümbruskonna noortele.

Marie Kullile kuulunud, soomest pärit, kangamustrite mapp, mille järgi ta ilmselt kardinakangaid kudus. Mapis on säilinud 19 lehte kanga rakenduste ja näidistega.

Jõulupakkumine

kommenteeri

Kuni 12. jaanuarini on võimalik kolm kangakudumise õppefilmi omandada hinnaga 450.- krooni (29.- eurot) komplekt.

Ostmiseks kirjuta e-kiri eva(at)iidadesign.eu, milles on sinu postiaadress.

DVD Maateljed ja sõbakirikangas videotutvustus

kommenteeri

Uue DVD Maateljed ja sõbakirikangas lühikest videotutvustust saab vaadata siit:

Maateljed ja sõbakirikangas DVD tutvustus from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

Tekstiile Raplamaalt

kommenteeri

Anna (Mätas) Parnabase kootud tekstiilid.

Uus kangakudumise õppefilm on valmis

kommenteeri

Laupäeval lõppenud Mardilaadal, Saku Suurhallis Tallinnas, tutvustasin vastvalminud kangakudumise õppefilmi dvd-l. Seekordne dvd on pühendatud maatelgedele ja sõbakiritehnikas tekstiilide kudumisele. DVD-d saad tellida kirjutades eva (at) iidadesign.eu. Tutvustust loe siit.

MTÜ IIDA Kursused Mardilaadal

Kangaspuu e-pood Mardilaadal. Mina koos Veinika Västrikuga.

Kangakudumise suvekool 2011

kommenteeri

Avaldasin kangakudumise suvekooli kava 2011 aasta kohta. Loe lähemalt SIIT >

Suurrätt Raplamaalt Valtust

kommenteeri

Suurräti autoriks on sama mees , kes on kudunud eelmises postituses olevad tekstiilid. Rätt on keskelt õmblusega ja Raplamaal ning Läänemaal laialt levinud krepp tehnikas.

Vanu tekstiile 20. sajandi algusest

kommenteeri

Nädalavahetusel korraldasin Velisel kangakudumise algõpetuse kiirkursuse kohalikele naistele. Õppisime nii kiri- kui maatelgesid rakendama ja lihtsamaid vaibatehnikaid kuduma. Üks osalejatest võttis kaasa oma vanaisa kootud tekstiile. Piltidel olevad tekstiilid on pärit praeguselt Raplamaalt (endiselt Harjumaalt). Kasutatud on puuvilla, lina ja siidi. Need on kootud arvatavalt 20. sajandi alguses. Meeste käsitööst avatakse isadepäeva eel Sillaotsa Talumuuseumis Velisel aga mahukas näitus. Seal on eksponeeritud traditsiooniliste käsitöö liikide hulgas ka meesterahva poolt ristpistes tikitud vaip.