Kangakudumise teooria kursus

kommenteeri

Kursuse toimumisaja muudatus…

Kursus toimub:
26.märts
8, ja 9.aprill
22.ja 23.aprill
kell 12.00 – 16.30

Kursuse maksumus 120.- eurot
Kursuse kestvus 20 tundi

Grupi suurus 8 inimest.
Toimumiskoht Tallinn Nõmme

Registreerimiseks ja/või lisainfo saamiseks saada palun kiri eva@iidadesign.eu või helista 53467366

Kursuse kava saadan soovijatele e-mailiga

Kangakudumise suvekooli kava 2013

kommenteeri

• 18.-21.juuli Algõpetus ja sõbakirjaliste tekstiilide kudumine

• 25.-28. juuli Algõpetus ja sõbakirjaliste tekstiilide kudumine

Algõpetuse kursustel õpime nii maatelje, kui kiritelje kokkupanemist, lõime käärimist ja kanga rakendamist telgedele. Rakendustest praktiseerime labast, toimset ja ripsi, milledega on võimalik kududa nii kaltsuvaipasid, kui ka sõbakirjalisi tekstiile. Soovijatel on võimalik omandada kõlavöö, tihvavöö ja kirivöö kudumisvõtteid.

• 1.-4. august Suurräti ja sõba kudumine, topeltkanga tehnikad
Vaatame, kuidas on suurräti ruudustikke kavandatud.  Proovime erinevaid suurrätisiduseid nagu krepp ja toimne ning värvimõju kangas. Koome suurrätti topeltlaia ja seotud topeltkangana. Peseme villast kangast tuhaleelises ja keerutame narmaid. Soovijatel on võimalik omandada kõlavöö, tihvavöö ja kirivöö kudumisvõtteid.

• 8.-11.august Sisustustekstiilide kudumine- kardinad ja vaibad

Õpime leidma tehnikaid ja materjale kardinate ja vaipade kudumiseks. Rakendame erinevaid tehnikaid ja koome proovitööd. Saame teada, kuidas kardinaid õmmelda, sealjuures ka kuidas lihtsa vaevaga ruloo- ja rullkardina süsteeme teha. Soovijatel on võimalik omandada kõlavöö, tihvavöö ja kirivöö kudumisvõtteid.

• 15.-18. august Käteräti- ja laudlinakangad
• 22.-25. august Käteräti- ja laudlinakangad

Kursusel õpime linasest ja puuvillasest materjalist laudlinade ja käterättide kudumist. Kasutame keerukamaid toimseid tehnikaid, vahvelkanga tehnikat, drelltehnikat (sealjuures õpime algrakendusest suurendatud rakendust tegema), vagukanga tehnikat ja korjatud kirjaga kangatehnikat.

………………….

Suvekoolis on kasutada 4 maatelge, 4 kiritelge ja 1 arvutiga juhitav kangastelg, lisaks kõla-, tihva,- ja kirivöö kudumiseks töövahendid. Me ei rakenda kangaid täislaiuses, seega kursustel ei valmi suured asjad, vaid tööproovid erinevate töövõtetega, mida saab hiljem kasutada õppevahendina. Ühe õppegrupi suurus on 10-15 inimest.

Kangakudumise suvekooli hinnad 2013 aastal:

Koolitus:
32 akadeemilist tundi 102.- eurot

Hind sisaldab:
• Kangakudumiskoolitus
• Lõime materjal
• Konspekt
*Kursuste jooksul tehtud tööproovid jäävad autorile
*Ööbimiseks palun kaasa võtta oma voodiriided või magamiskott.

Toitlustus (10 söögikorda):
Hind oli 2012 aastal 32.- eurot 2013 veel lahtine

Toimumise koht:
Raplamaa Märjamaa vald Velise, mis asub Tallinn-Pärnu maantee keskkohast, Päärdust, kuue kilomeetri kaugusel.

Koolitused algavad neljapäeviti kell 13.00-14.00 ning lõpevad pühapäeval kell 15.00

!! Oma osalemissoovist anna märku veebruari lõpuks

Kontakt:
MTÜ IIDA Kursused
telefon: 53467366
e-kiri: eva@iidadesign.eu
blog.iidadesign.eu
suvekool.iidadesign.eu
Eva-Liisa Kriis

 

Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba

kommenteeri

Alates 23. maist 2012. aaastal on Vana-Vastseliinas, Piiri kõrtsi teisel korrusel avatud näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”. 2011. aasta sügis-talvel said Tsiistre Linamuuseumi ettevõtmisel Tsiistre külakojas kokku 14 inimest, et õppida kangastelgedel kuduma. Õpiti nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, krepptehnikat ja kõladega kudumist; materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmis kursuse lõpuks sõba, mida nüüd näitusel näha saab.

Näitusel saab uudistada ka Siksälä sõba, mis on kootud Misso lähistelt Siksälä kalmetemäelt pärit 12.-15. sajandi tekstiilileidude eeskujul.

Sõbade autorid on Aire Perk, Ele Raha, Eve Karu, Kadri Rutov, Kaire Uder, Krista Raud, Liia Pant, Marge Ojastu, Peep Raud, Piibe Pant, Pille Kaarsalu, Reet Lõiv, Selve Ringmaa ja Valentina Gomozova.

Kangakudumise õpitubasid juhendas MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis ja toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Näitus on avatud 10. augustini 2012. aastal.

 

Heinamaarjapäeva tähistamine Sillaotsa Talumuuseumis

kommenteeri

 

 

 

 

30. juuni algusega kell 11.00

  • Taimedega värvimine. Vajalikud lõngad ja kemikaalid on muuseumi poolt. Tulemuseks saadud kordumatut värvitooni lõngavihid saavad osalejad koju kaasa.
  • Kohv ja pirukas hinna sees.

Grupi suurus kuni 15 inimest. Palume registreeruda! sillaotsa@velise.ee
Pilet: 3 EUR
http://www.velise.ee/saurus/index.php?id=222316

Sisustuskangaste kudumise õpituba Tsiistres

kommenteeri

2012. aasta sügisel saab Tsiistre Linamuuseumi ja MTÜ Iida Kursused koostöös Tsiistres taas õppida kangakudumist. Sel korral võtame ette sisutuskangad: vaibad, kardinad, mööblikanga ja tekid. Õppekavas on täiskoekirja, lõim- ja koekiririps tehnikad, pitsisidus ja pikee.
Õpitoad toimuvad Tsiistre külakojas neljal nädalavahetusel (laup. 10.00-18.00, pühap. 10.00-14.00) septembris-novembris; kuupäevad on hetkel veel täpsustamisel.

Õpitubasid juhendab MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis. Eva-Liisa on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor, kangakudumise suvekooli käivitaja ja läbiviija ning käsitöönäituste kuraator.
Õpitubade maksumus on á 29 eurot, kursus kokku 116 eurot.
Õpitubadele registreerumiseks, lisainfo ja täpsema õppekava saamiseks võta palun hiljemalt 15. augustiks ühendust e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee.

Õpitoad toimuvad juhul, kui registreerub kümme inimest.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee

Vaata ka: http://suvekool.iidadesign.eu/http://blog.iidadesign.eu

 

Kangakudumine algajatele Sulu külamajas (vol 2/2)

kommenteeri

Tänase pika koolituspäeva pildid on allpool. Aitäh osalejatele meeldiva seltskonna eest ja Ailele heade söökide eest.

Võrumaal valmistatakse lauatelgesid

kommenteeri

Arvan, et järgnev info on uudiseks paljudele…

Ots Puutöökoda OÜ Võrumaal valmistab lauatelgesid, kerilaudu, käärpuusid ja kedervarsi. Toodetega saab tutvuda kodulehel http://www.otspuu.ee/tarvikud.html. Lisan ka ise mõned pildid.

15 erinevat sõba Tsiistre kangakudumiskursuselt (vol 6/6)

kommenteeri

MTÜ Prastuli Seltsi ja MTÜ IIDA Kursused koostöös toimunud koolitus lõppes sõbakangaste valmimisega. Paljud osalejatest  jõudsid teha sõbadele ka kaunistused. Umbes pooled kudusid valged sõbakangad, teine pool valis Siksälä kalmeteleidudel põhineva sini-valge mustri. Peep ja Krista valmistasid aga täiesti enda kujundatud kanga, mille kudumiseks Peebu sõnul kaks tallalauda olid labased ja ülejäänud käisid omasoodu… ; ). Kevadel on plaanis nendest eri-ilmelistest sõbadest väike näitus teha. Info selle kohta leiad loomulikult siit blogist.

Tsiistre Linamuuseumi õpitubades saab praegu õppida ka võru keelt. See on eriti vajalik Võrumaale mujalt tulnutele, et ei tekiks asjatuid segadusi. Näiteks kui naaber helistab ja ütleb, et on sinu maa vallale kaevanud ei tähenda see probleeme vallavalitsusega vaid, et on kaevatud kraav. Meie pere laps arvabki, et Võrumaa on eraldi riik, seal on oma keel ja võib juhtuda nii, et Võrumaal on talv aga Eestis sajab samal ajal hoopis vihma.

Kangakudumiskoolituse ellukutsujast  Prastuli Seltsist ning Tsiistre Linamuuseumi tegemistest kuulete kindlasti edaspidigi. (Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.)

Kangakudumiskursused Sulu külamajas Märjamaa vallas (vol 1/2)

kommenteeri

Täna oli pikk koolituspäev Raplamaal Märjamaa vallas Sulu külamajas, kus minu juhendada oli kümmekond inimest. Hoone ise on ümber ehitatud kunagine Sulu karjamõisa rehi. Kolmed kangasteljed töötoa sisustamiseks saadi ümbruskonnast.  Töömeeleolu on näha piltidel.

Vanu kangakudumisteemalisi konspekte

kommenteeri

IIDA raamatukokku kogun lisaks raamatutele ka kangakudumisteemalisi konspekte ja koolivihikuid. Kahjuks ei ole ühegi puhul teada, millises koolis või seltsis õppimise jooksul need on tehtud. Kahel neist on õnneks teada autor.

_____________________________________________________

_____________________________________________________

Koopia Raplamaalt pärit kangakudumiskonspektist.


_____________________________________________________

Alina-Lyly 1909 aastast pärinev soomekeelne konspekt. Põnev on siinjuures veel see, et konspekti vahel on kangaproove, mis võivad olla pärit eelmises postituses toodud Mathilde Tammelanderi raamatu puuduvast lisast.

____________________________________________________

Suvekooli õpilase poolt annetatud konspekt

Vanu kangakudumisteemalisi raamatuid 19. sajandi lõpust

kommenteeri

IIDA raamatukogu, mida saab kasutada Kangakudumise Suvekoolis on vahepeal täiendust saanud. Seekordsed asukad on paraku küll digikoopiad aga materjal, mis nendes sisaldub selle tõttu ei kahane.
____________________________________________________________


Kõigepealt siis  vanim asukas aastast 1896 Mathilde Tammelanderi poolt välja antud ”Kangaste seletusi”. Raamatus on kaheksal leheküljel saja mustri lühikesed seletused. Kahjuks ei viita raamat eraldi mustri või rakenduste vihikule, mis justkui peaks kaasnema. Mathilde Tammelander (1837-1928) oli naiskäsitöökooli juhataja alguses Hämeenlinnas, hiljem Turus Soomes. Raamatut ”Kangaste seletused” on välja antud soome, rootsi ja eesti keeles. Kannan kahtlust, et puuduolev rakenduste kogumik on mul siiski olemas, kuigi kirjeldused päris täpselt kokku ei lähe. Seletus võib olla selles, et raamatut on vahepeal ümber toimetatud ja mustrite järjestust muudetud. Kahtlusaluse rakenduste kogumiku, kus on samuti sadakond mustrit olen juba varem avaldanud http://blog.iidadesign.eu/lang/et/vaimastvere-kangrute-vald/.
_____________________________________________________________

Teiseks raamatuks on 1898 aastal välja antud Luise Rebenitz-i ”Õpetuse raamat käsitöökoolidele ja iseõppimiseks”, millega õnneks  käib kaasas lisa- ”Mustre=lehed”. Luise Rebenitz oli ühe esimese käsitöökooli rajaja Eestis. Temast olen varemgi kirjutanud http://blog.iidadesign.eu/lang/et/louise-rebenitz-ja-kasitoooppe-algus-19-sajandi-eestis/. Raamat on välja antud Riias ning see on kolmekeelne, krõvuti tulpades on vene, eesti ja saka keelne tekst.
_____________________________________________________________ 

Lisan siia ka ”Eesti naise” kirjastuse välja antud ”Kogu kangakudumiskirju” 1932. Kogumikus on rohkesti kangarakendusi ja lõpus veel kirivöökudumise õpetus ja kindkirjad.

 

Kangakudumise suvekool 2012

kommenteeri

Kangakudumise suvekooli kavaga on juba võimalik tutvuda veebilehel suvekool.iidadesign.eu. Uueks kursuseks 2012 aastal on fileekangaste kudumine. Registreeri ennast suvekooli hiljemalt 2012 veebruariks. Endiselt on võimalik osta Kangakudumise Suvekooli kinkekaarte.

Tsiistre Linamuuseumi õpitoad – Kangastelgedel kudumine

kommenteeri

TSIISTRE LINAMUUSEUMI ÕPITOAD: KANGASTELGEDEL KUDUMINE
Toimumisaeg: Sügis‐talv 2011
Koht: Tsiistre Külakoda, Tsiistre, Misso vald

Tsiistre Külakoda

Kursusega „Tsiistre Linamuuseumi õpitoad: kangastelgedel kudumine ‐ algõpetus ja sõbakirjalised tekstiilid” käivitub esimene Linamuuseumi õpitubade sarjast. Õpitoad koosnevad kuuest kahepäevasest tsüklist ja toimuvad nädalavahetustel septembri lõpust kuni detsembrini 2011. Õpime kangakudumise erinevaid tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, nii maa‐ kui ka kirikangastelgede rakendamist, erinevaid kangakudumise tehnikaid, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist.

Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned erinevates tehnikates kangaproovid. Õpitubade eesmärk on ka kultuuri‐ ja haridustegevuse edendamine, huvi äratamine ühistegevuse ja koostöö vastu, tingimuste loomine käsitöövõrgustiku tekkimiseks, algupärase rahvakunsti väärtustamine ning selle järjepidevuse säilitamine ja kaasajastamine.

Õpitubade juhendaja, MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva‐Liisa Kriis on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor, kangakudumise suvekooli käivitaja ja läbiviija ning käsitöönäituste kuraator.

Vaata ka:
IIDA suvekool
Iida käsitööblogi ja -kursused

Õpitubade maksumus ühe tsükli kohta on 15 eurot (234,70 krooni); kokku 6 tsüklit x 15 EUR=90 eurot (1408,19 krooni). Õpitubades osalejate arv on piiratud. Koha õpitubades tagab kahe tsükli ettemaks 30 eurot hiljemalt 16. septembriks 2011. Ettemaks palun teha: Prastuli Selts, Swedbank a/a 221049559605.
Õpitubadele registreerumiseks, lisainfo ja täpsema õppekava saamiseks võta palun ühendust meilil kristina@lingua.ee või telefonil +372 503 1514.

Kangakudumise suvekooli külastanud suurrätid

kommenteeri

Kuna olen suurrättidega tegelenud alates samateemalise õppefilmi välja andmisest (2009 aastal) siis inimesed ise on hakanud oma kodudes säilinud suurrätte näha tooma. Allpool mõned pildid sellel suvel nähtud esemetest.

Suurrätt – kavandamine ja tehnikad (vol 3)

kommenteeri

Näitus ”Suurrätt – kavandamine ja tehnikad” oli augustis nähtav avalikkusele kolmandal korral. Seekord siis Eesti käsitöö majasTallinnas (Pikk 22).

Näitus on olnud menukas ja saab neljandat korda eksponeeritud Rapla haldushoones Raplas toimuva IV Ettevõtlusfoorumi raames, mille peakorraldajaks on Eesti Käsitööliit. Üritus toimub 8. oktoobril 2011 aastal ja selle kava riputan mõne aja pärast ka blogisse.

Eesti käsitöömjas toimunud näituse pildid on allpool.

Sõbakirjalised vaibaproovid Craftcenteri kursuselt

kommenteeri

Kunstikombinaadi ARS dobby-tüüpi vöökudumisetelg

kommenteeri

Minu kangastelgede kogusse on toreda juhuse läbi jõudnud Pärnu ARS-ist pärit vöökudumise telg. Arvatavalt on see kasutusel olnud 60-ndatel aastatel. Seade on poolautomaatne, mis tähendab, et soalaadi enda poole tõmmates vahetab ta automaatselt mustrikorduse uue vastu ja kerib valmis töö edasi. Kuduja ülesandeks on vaid koelõnga vahelikku pista. Teljel oleva soa ja kangapõlle laius on 26 cm-t, kuid need võivad olla ka veidi laiemad. Kõrvuti saab olemasoleva soaga kududa kahte või kolme vööd. Piltidel on niieraamid ära võetud ja dobby-süsteem ei ole paigaldatud, kuna vajalikke detaile on liiga vähe säilinud.  Teljel on 16 niieraami ning dobby-süsteemis on olnud umbes 24 mustririda.  Kui saan uued detailid suveks tellitud siis on võimalik sellel teljel kudumist proovida kõikidel kangakudumise suvekoolis osalejatel.

Siia on lisatud pilt ka tänapäevasest dobby-süsteemist. Teljetüüpi iseloomustab küljelt alla rippuv kett. Iga lüli ehk pulk ahelikus kannab ühte mustrikordust. Mida pikem on kett, seda suurem on mustrikordus.

Maa-tüüpi kangasteljed

kommenteeri

Maateljed ehk lihtteljed olid levinud töövahendiks enne kiritelgede ehk soometelgede kasutuselevõttu.

Palju põnevat Urvaste seltsimajas

kommenteeri

Urvaste seltsimaja avapidu toimus 16. jaanuril käesoleval aastal. Kes elavad sealkandis on ilmselt paremini kõigega kursis, kuid lugedes seltsimaja tegevusest facebookis tekkis kange soov ka oma blogis see tore ettevõtmine ära märkida. Tänaseks on toimunud seal juba mitmeid põnevaid töötubasid -lätilapilise vöö õpituba, kirivöö õpituba, roomakardinate õmblemise õpituba, suurräti kudumise õpituba, kõlatehnika õpituba… tundub, et ideedest/tegevustest puudu ei tule. Ahjaa, ja siis veel Urvaste kama ; ).

Vaata lähemalt www.urvasteseltsimaja.ee

Tartu Käsitööliste Selts 1860-1940

kommenteeri

1860. a lõpul asutas kümme Tartu käsitööselli kitsama profiiliga sellide seltsi millele 1861. a veebruaris võeti nimeks Tartu Käsitööliste Selts (Dorpater Handwerker Verein).

Sarnaseid seltse asutati hiljem mujalgi Eestis – 1897. a Viljandi Käsitööliste Vastastikuse Abistamise Selts, 1898. a Tallinna Käsitööliste Selts ja 1901. a Võru Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts.

Tartu seltsi eesmärgiks oli koondada käsitöölisi, parandada nende kutseoskusi ja haridustaset ning hoolitseda liikmete vaba aja sisuka veetmise eest. Seltsil oli oma embleem ja lipp.

Liikmeskonna moodustasid põhiliselt sakslased, kuid seltsi võisid astuda ka saksa keelt oskavad eestlased. 19. saj lõpul kuulus seltsi nii Tartus kui ka väljaspool Tartut tegutsevaid käsitöömeistreid, selle, kaupmehi, literaate, aadlikke-mõisnikke, pastoreid jne. Liikmete kultuuriliseks meelelahutuseks ja ametialaste oskuste tõstmiseks korraldati loenguid ja kursusi. Seltsi juures tegutsesid mitmesugused ringid ja komiteed — laulu- ja muusikaring, kirjanduskomitee, draamasektsioon, huumorikomitee, teatrikomitee e. teatrikonsortsium, puuviljakasvatuse
ja aianduse osakond, uisutee komitee, keegli- ja piljardimängukomitee jt. Seltsi eestvõttel asutati tööndusmuuseum. Õpipoiste erialaste ja üldteadmiste täiendamiseks asutati täienduskool ja joonistuskursused.

Joonistuskursusi juhendas 1883-1908 aastatel Rudolf von zur Mühlen, kelle käe all on kunsti õppinud Mart Pukits, Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa ja eraõpilasena K. Raud.

Tartu Käsitööliste Selts-i juures tegutses ka kohus ning liikmetele majandusliku abi andmiseks  hoiu-, matuse- ja haigete toetuskassa.

Gruss aus Embachstadt (tervitused Emajõelinnast) ,Handwerkerverein (käsitööliste selts), postkaart on 1905 aastast.

19. sajandil oli Tartu majanduslik areng kuni raudtee ehitamiseni aeglane. Hõreda hoonestusega Toometaguse piirkonna linnaehituslikku kujunemist mõjutas 1868. aastal  Tiigi tänavale rajatud Tartu Käsitööliste Seltsi seltsimaja ja suveaed. Nende juurde ehitati 1870 aastal veel varjuandev suveteatrihoone.  Kaunis park asus preaguse Vanemuise väikse maja kõrval oleval haljasalal ja selle juurde viisid linna poolt Aia (Vanemuise) ja Tiigi tänav.

1904. a põles teatrihoone maha, uue ehitamiseks algatati korjandus. Korjandust ja ehitust koordineeris teatriehituskomitee. Uus teatrimaja — Tartu saksa teater — valmis 1910. a (praegu Vanemuise väike maja).

I maailmasõja ajal seltsi tegevus katkes, tegevust jätkati 1918. a. 1939. a ümberasumise käigus lahkus palju liikmeid Saksamaale ja seltsi tegevus praktiliselt hääbus. Selts suleti 1940. a ENSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldusel. 1941 põlesid Tartu Käsitööliste Seltsi hooned maha.

Võrdluseks lisan:

  • Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts (Jurjevi linna Eesti Käsitööliste Avitamise Selts; Tartu Eesti Käsitööliste Ühenduse Selts) asutati Tartus 24.06.1889 Hans Ode eestvedamisel.
    Ametlikult hakkas selts tegutsema 30.08.1891. Seltsi esimene esimees oli Karl August Hermann.
  • Kunstiühing Pallas tegutses Tartus 1918-1940. Ühingu eesmärgiks oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Pallase ühingu asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas.
  • Kõrgem Kunstikool Pallas asutati 1919. aastal Tartus.
  • Tartu Naisühingu Kutsekool asutati 1919. aastal.