IIDA – käsitööblogi ja kursused

http://dl.dropbox.com/u/24069149/Toika_kangasteljed_Liisa.pdf

Raplamaa Aasta Tegu 2011 Rahvapärimustraditsioonide eripreemia pälvis IIDA Suvekooli korraldamise eest- Eva-Liisa Kriis ja MTÜ IIDA Kursused.

IIDA suvekool on Eva-Liisa Kriisi ja MTÜ  IIDA Kursused tänuväärt ettevõtmine Märjamaa vallas. Tegevust alustati 2010. aastal kangakudumise kursuste korraldamisega. Aastal 2010 osales suvekoolis 50 ja 2011. aastal 100 huvilist, kelle hulgas on ka palju õpetajaid. Oluline iseloomulik joon Eva-Liisa Kriisi tegemistes on tihe side ümbritseva kogukonnaga, ajaloo- ning kultuuripärandi uurimine, talletamine ja oma töös kasutamine.

Raplamaa Aasta Tegu 2011 peapreemiaid anti sel aastal välja kaks:
MTÜ Saagu Valgus Fond tegevus- fondi juhataja Siiri Sisask http://www.saaguvalgus.ee/
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus – Riin Pallon ja Kairi Orgusaar. http://raplakunst.onepagefree.com/

Rohkem infot leiad siit

Tänase pika koolituspäeva pildid on allpool. Aitäh osalejatele meeldiva seltskonna eest ja Ailele heade söökide eest.

Arvan, et järgnev info on uudiseks paljudele…

Ots Puutöökoda OÜ Võrumaal valmistab lauatelgesid, kerilaudu, käärpuusid ja kedervarsi. Toodetega saab tutvuda kodulehel http://www.otspuu.ee/tarvikud.html. Lisan ka ise mõned pildid.

MTÜ Prastuli Seltsi ja MTÜ IIDA Kursused koostöös toimunud koolitus lõppes sõbakangaste valmimisega. Paljud osalejatest  jõudsid teha sõbadele ka kaunistused. Umbes pooled kudusid valged sõbakangad, teine pool valis Siksälä kalmeteleidudel põhineva sini-valge mustri. Peep ja Krista valmistasid aga täiesti enda kujundatud kanga, mille kudumiseks Peebu sõnul kaks tallalauda olid labased ja ülejäänud käisid omasoodu… ; ). Kevadel on plaanis nendest eri-ilmelistest sõbadest väike näitus teha. Info selle kohta leiad loomulikult siit blogist.

Tsiistre Linamuuseumi õpitubades saab praegu õppida ka võru keelt. See on eriti vajalik Võrumaale mujalt tulnutele, et ei tekiks asjatuid segadusi. Näiteks kui naaber helistab ja ütleb, et on sinu maa vallale kaevanud ei tähenda see probleeme vallavalitsusega vaid, et on kaevatud kraav. Meie pere laps arvabki, et Võrumaa on eraldi riik, seal on oma keel ja võib juhtuda nii, et Võrumaal on talv aga Eestis sajab samal ajal hoopis vihma.

Kangakudumiskoolituse ellukutsujast  Prastuli Seltsist ning Tsiistre Linamuuseumi tegemistest kuulete kindlasti edaspidigi. (Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.)

Täna oli pikk koolituspäev Raplamaal Märjamaa vallas Sulu külamajas, kus minu juhendada oli kümmekond inimest. Hoone ise on ümber ehitatud kunagine Sulu karjamõisa rehi. Kolmed kangasteljed töötoa sisustamiseks saadi ümbruskonnast.  Töömeeleolu on näha piltidel.

IIDA raamatukokku kogun lisaks raamatutele ka kangakudumisteemalisi konspekte ja koolivihikuid. Kahjuks ei ole ühegi puhul teada, millises koolis või seltsis õppimise jooksul need on tehtud. Kahel neist on õnneks teada autor.

_____________________________________________________

_____________________________________________________

Koopia Raplamaalt pärit kangakudumiskonspektist.

_____________________________________________________

____________________________________________________

IIDA raamatukogu, mida saab kasutada Kangakudumise Suvekoolis on vahepeal täiendust saanud. Seekordsed asukad on paraku küll digikoopiad aga materjal, mis nendes sisaldub selle tõttu ei kahane.
____________________________________________________________

Kõigepealt siis  vanim asukas aastast 1896 Mathilde Tammelanderi poolt välja antud “Kangaste seletusi”. Raamatus on kaheksal leheküljel saja mustri lühikesed seletused. Kahjuks ei viita raamat eraldi mustri või rakenduste vihikule, mis justkui peaks kaasnema. Mathilde Tammelander (1837-1928) oli naiskäsitöökooli juhataja alguses Hämeenlinnas, hiljem Turus Soomes. Raamatut “Kangaste seletused” on välja antud soome, rootsi ja eesti keeles. Kannan kahtlust, et puuduolev rakenduste kogumik on mul siiski olemas, kuigi kirjeldused päris täpselt kokku ei lähe. Seletus võib olla selles, et raamatut on vahepeal ümber toimetatud ja mustrite järjestust muudetud. Kahtlusaluse rakenduste kogumiku, kus on samuti sadakond mustrit olen juba varem avaldanud http://blog.iidadesign.eu/lang/et/vaimastvere-kangrute-vald/.
_____________________________________________________________

Nagu alati olid kursuslased teinud vahepealsel ajal ilusaid töid ja rääkisid sinna juurde huvitavaid lugusid. Peep oli uurinud seoses Siksälä kalmetemäelt leitud sõbadega värvide tähendusi ja matmiskombestikku. Huvitav oli lugu uskumusest, mille kohaselt eluajal maapõue peidetut sai peale surma teispoolsuses kasutada. Selliseid maasse peidetud aarete kogumikke nimetatakse peit- või aardeleidudeks.
…
Rikkalike hauapanustega matuseid keskmisel rauaajal on eriti leitud Põhja-Eestist. Võimalik, et see näitab ühiskondlike suhete suuremat ebastabiilsust sealkandis. Oma staatuse kinnitamiseks oli tarvis näidata oma võimekust panna oma lähedastele kaasa rikkalikult esemeid, mida ta hauataguses elus kasutada saaks.
Lõuna poolt Eestist on seevastu rohkem leitud suuri peitleide. Neid võib tõlgendada kui kõrvale pandud asju hauataguseks eluks.
Peitleiu peitis inimene ilmselt omatarbeks ise ja sel juhul jäi see teistele teadmata. Seega ei saanud olla tegemist oma tähtsuse näitamisega. Skandinaavia mütoloogias on olemas „Odini seadus”, mille järgi saab inimene hauajärgses elus kasutada nii hauda pandud esemeid kui ka elu jooksul maa sisse peidetud asju. Võib oletada, et sarnane uskumus oli ka Eesti elanikel. allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002
…
Hm…tundub, et elu 1500 aasta jooksul ei ole muutunud.
Ma ise jäin pikalt mõttesse, et mida võiksin teispoolsusesse kaasa tahta. Kui välja mõtlen, löön labida maasse. Või, kui eesti rahvas peaks evakueeruma kuule siis mis oleks see üks ese, mille peaks säilitamiseks kaasa võtma?
…
Lisasin mõned pildid ka kursust korraldava Prastuli Seltsi ruumidest, kus meil on olnud au Võrumaa reisidel ööbida.

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

Kangakudumise suvekooli kavaga on juba võimalik tutvuda veebilehel suvekool.iidadesign.eu. Uueks kursuseks 2012 aastal on fileekangaste kudumine. Registreeri ennast suvekooli hiljemalt 2012 veebruariks. Endiselt on võimalik osta Kangakudumise Suvekooli kinkekaarte.

Tutvustav video etv saates Terevisioon (kell 07:47) http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=122665

DVD “VÖÖ KUDUMISE ÕPETUS” ON NELJAS OSA IIDA KÄSITÖÖBLOGI KANGAKUDUMISE ÕPPEFILMIDE SARJAST.
KÕLAD on nelinurksed plaadikesed, mille nurkades on augud lõimelõngade jaoks. Kõlavöö kiri sõltub erinevat värvi lõimelõngade paigutusest kõlades. Vöö moodustub kõlade keeramisel keerdunud lõngasid koelõngaga ühendades. Kõlavöö laius sõltub kõlade arvust ja materjali jämedusest. Arhailist kõlavööd iseloomustavad äärekõlad ja mustrikõlad. Äärekõlades on neli lõnga ja mustrikõlades kaks lõnga. Mustrikõladega on võimalik kududa keerukamaid ornamente.
KIRIVÖÖ on tuntud rahvarõivaste peamise aksessuaarina. Vööd kootakse vööraamil või umbse ringina üles loodud lõimedega. Kui kõlavöö lõim on villane siis kirivöö lõimes on taustalõngad linased ning mustrilõngad villased. Koelõng on mõlemal juhul linane. Kirivöö üldrakendus on labane kuid villased mustrilõngad korjatakse vastavalt mustrile vöösse käsitsi. Labane rakendus kirivöö lõimes saadakse vahelikupulga ja niite või tihva abil.

DVD sisu:

1) kõlavöö ja arhailise kõlavöö kudumine
2) kirivöö kudumine vööraamil ja umbselt loodud lõimega
3) tihvaga kudumine
4) tutid ja narmad vöö otstesse

Tellimusi ootan e-maili teel eva@iidadesign.eu. Kirjale lisa postiaadress ja täisnimi.

Ilm on olnud nendel Võrumaa reisidel imeline. Üldse on seekord sügis inimesesõbralik – vesi ei lenda ja tuul ei torma. Ilm on täpselt nii kehv, et kala näkkaks. Kangakudumisel ei ole ilmast aga midagi, peaasi, et lastel naeru jaguks. Üks kursuslane rääkis, et vanal ajal kutsuti lapsed kanga rakendamise juurde naerma, siis pidi kangavahelik hästi hea ja avar tulema…. Ei tea, kas Peebu kõrvitsapeenras käis ka keegi naermas, et neid lisaks endale ka teistele jagamiseks jagus?

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

Möödunud nädalavahetusel saime Võrumaal valmis sõbakirjalised kanga- ja vaibaproovid ning alustasime suurrätiproovide rakendamist. Töömeeleolu näed allolevatelt piltidelt.

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

Juba sel laupäeval 22. oktoobril 2011, kell 9.30-12.00 toimub Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubade avatud uste päev. Avatud uste päeval peab kangakudumise õpitubade koolitaja Eva-Liisa Kriis loengu suurräti kavandamisest ja tehnikatest. Suurrätt tuli kasutusele naisterahva rõivastuses 19. sajandi alguses ja oli nö. kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest. Ilmastiku suhtes head omadused annab villane lõng, mis on ka märjaks saades soojapidav. See vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnetust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks.

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitoad on esimene muuseumi õpitubade sarjast ja toimuvad septembrist-detsembrini 2011 Tsiistre Külakojas. Õpitakse nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist.

Avatud uste päeval osalemine on tasuta; registreerumiseks saada meil e-posti aadressil kristina@lingua.ee või helista 503 1514.

Teisel kohtumisel Tsiistres Võrumaal õppisime kõlavööd kuduma.  Samal ajal lõpetasime ka sõbakiritehnikas kanga- ja vaibaproove.

Laupäeval olime kutsutud Nopri Talumeiereisse iga-aastasele lõikuspeole. Tiit Niilo, Nopri talu peremees, tutvustas 2011 aasta Tsiistre nuka põllumajanduslikke saavutusi. Raul Auksmann, Tsiistre nuka külavanem, rääkis piirkonna rõõmudest ja muredest ning tutvustas üsna pea avatavat  Tsiistre uut kodulehte. Peol pöörati tähelepanu kaasatoodud söökidele, taludes tehtud ehitustöödele, uutele elanikele ja tegusatele inimestele. Pidu oli omamoodi infolevitajaks, kui sul oli vaja midagi müüa või osta.  Mängu tulid nii kitsed kui kinnistud.

Tsiistre Selts andis eelmisel aastal välja Lui Niilo käsikirjadega raamatu “Tsiistre nuka värvid”

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

Minu jaoks oli kõige huvitavam Anne Ossi ettekanne Mikkelis asuvast Kenkävero käsitöökeskusest. Käsitöökeskus on asutatud vana pastoraadi hoonete kompleksi, kus asuvad nüüd käsitööpood, restoran, meistrite töötoad, dendropark/aed jne. Pastoraadihoone on ehitatud 1860 aastal. Aiast saab taimi ka restorani köök. Kenkäveros küpsetatakse leiba selleks spetsiaalselt kasvatatud rukkist. Seal toimuvad laadad, käsitöö-öö  ja muudki põnevat. Tekkis paratamatult seos minu enda valduses oleva preestrimaja ja sellega seotud unistustega, milledel ilmselt nii suurejoonilist täitumis oodata ei ole. Vaata videot sellest põnevast kohast siit > http://www.kenkavero.fi/content.php?pg=1&id=17

Aitäh piltide eest Tuuliki Vuks.

Seekord avanes võimalus suurrätte eksponeerida Rapla Haldushoones, kus toimus täna  IV käsitööettevõtjate foorum. Näitust saab vaadate kuni 17.oktoober (välja arvatud).

Täna käisin Oisus vöökudumist õpetamas. Kutsujaks oli käsitööringi “Käbedad” eestvedaja Vaike. Naisi oli kokku tulnud üllatuseks kümmekond. Ja samuti üllatuseks sattusin kohe alguses sünnipäevalauda. Sealt algas minujaoks hoopis  hoidiste koolitus. Ma ei ole isegi julgenud mõelda sellistest kooslustest nagu jõhvikas+küüslauk+mesi, mustsõstar+sinep ja punapeet+kabatšok !? Lisaks sellele on “Käbedad” ka kõvad suhtlejad. Neil on külas käinud pea kogu “Õnne 13″ näitlejategrupp ja mitte ainult…

Kuna mul oli endal ka hiljuti juubel siis mõtlesin seoses oma varakult alanud keskea kriisiga Oisust tagasi sõites, et see on hoopis millegi huvitavama algus. Ühesõnaga olge rõõmasad, käige jala ja sööge küüslauku.

Kangakudumise infopäev toimus sellel aastal üheksandat korda. Osalejaid oli 90-100 ringis nagu varasematelgi aastatel. Seekord saadi kokku Särevere mõisas, kus olid selleks head võimalused just töötuba läbiviimiseks. Särevere mõisa teisel korrusel on üleval üle kümne kangastelje, mis viimastel aastatel on kahjuks alakasutuses. Päeva alguses tutvustas muuseumi tekstiile Järvamaa Muuseumi varahoidja. Teisena tegin mina ettekande Sillaotsa Talumuuseumi ja minu valduses olevate eraisikute suurrättidest. Tutvustasin suurräti kirjamise viise ja rääkisin nende kudumiseks kasutatavatest sidustes. Pikemalt peatusin krepp sidusel ja selle moodustamisel. Peale lõunapausi olid mõned töötoad, kus osalemine ei olnud nii aktiivne, kuna paljud kiirustasid pika kodutee tõttu äraminekule.  Valiti ka “Kangasulase” vääriline suurrätt, milleks oli Ingrid Kala kootud setu aineline ese. Allpool ka mõned pildid. Kahjuks ei jõudnud töötubadest pilte teha. Järgmisel aastal on infopäeva juubeliaasta, millega seoses ootame uuendusi tulevikuks ja meeldivaid tagasivaated minevikku.