Puukoi armastab leppa

kommenteeri

Osalesin paar päeva tagasi Eesti Konservaatorite Ühingu poolt korraldataval täiendkoolitusel. Loenguid viib puidu teemal läbi Mati Raal. Kuigi üritus on suunatud rohkem muuseumitöötajatele ja konservaatoritele, oleks kuuldust palju kasu ka tavainimesele. Puitu leidub ju kõikjal meie ümber tarbeesemetena, mööblina, siseviimistluses ja ehitusmaterjalina. Nagu kõikide looduslike materjalide puhul on ka puidul omad kapriisid, milledega tuleks arvestada ja leppida. Loengusari algas päris rohujuure tasandilt, puitmaterjali üldise kirjelduse, selle kuivamisest/kuivatamisest tulenevate omapäradega ning lõpeb mööbli valmistamise tehnoloogia ajaloo ja kirjeldusega. Teemast ei jää välja ka puidukahjurid, seenhaigused ja viimistlusvahendid.

Esimese päeva loengumaterjalid leiad siit…
Teise päeva loengumaterjalid leiad siit…
Kolmanda päeva loengumaterjalid leiad siit…

Lepapuust soalaad näitusel "Suurrätt- kavandamine ja tehnikad". Puukoi ei ole lasknud ennast häirida ei pidevast transpordist, tuuletõmbusest ega keskküttest. Lepp pidi sisaldama kõige rohkem suhkruid, mida koi väga armastab. Lepp oli talupidamises levinud tarbepuu hea kättesaadavuse ja töötlemisomaduste pärast. Foto: Jüri Kusmin

Vanad emailnõud taaskasutusse

kommenteeri

Talupidamises tuleb ikka siit-sealt lagedale vanu kasutamiskõlbmatuid emailnõusid. Eelmisel suvel võtsin osad neist lillepottidena kasutusele, kuid sügisel leidsin nõusid kuurist veelgi -ämbreid, potte ja isegi ühe veekannu. Esemeid sai kokku kena hulk, erinevas värvitoonis ja seisundis. Tekkis mõte anda nõudele selline väljanägemise, et domineerida saaks sinna istutatud taim mitte anum ise. Osad neist soovisin paigutada paekivist ja betoonist treppidele, osad pruuniks peitsitud puidust trepile ja ülejäänud siia-sinna muru sisse. Seda kõike arvestades valisin toonideks halli, pruuni ja musta. Rohkete roosteplekkidega esemed värvisin tumedates toonides ja paremini säilinud heledas ehk halliga. Pildid korrastatud esemetest postitan suvepoole, kui taimed istutatud.

Kunstikombinaadi ARS dobby-tüüpi vöökudumisetelg

kommenteeri

Minu kangastelgede kogusse on toreda juhuse läbi jõudnud Pärnu ARS-ist pärit vöökudumise telg. Arvatavalt on see kasutusel olnud 60-ndatel aastatel. Seade on poolautomaatne, mis tähendab, et soalaadi enda poole tõmmates vahetab ta automaatselt mustrikorduse uue vastu ja kerib valmis töö edasi. Kuduja ülesandeks on vaid koelõnga vahelikku pista. Teljel oleva soa ja kangapõlle laius on 26 cm-t, kuid need võivad olla ka veidi laiemad. Kõrvuti saab olemasoleva soaga kududa kahte või kolme vööd. Piltidel on niieraamid ära võetud ja dobby-süsteem ei ole paigaldatud, kuna vajalikke detaile on liiga vähe säilinud.  Teljel on 16 niieraami ning dobby-süsteemis on olnud umbes 24 mustririda.  Kui saan uued detailid suveks tellitud siis on võimalik sellel teljel kudumist proovida kõikidel kangakudumise suvekoolis osalejatel.

Siia on lisatud pilt ka tänapäevasest dobby-süsteemist. Teljetüüpi iseloomustab küljelt alla rippuv kett. Iga lüli ehk pulk ahelikus kannab ühte mustrikordust. Mida pikem on kett, seda suurem on mustrikordus.

Maa-tüüpi kangasteljed

kommenteeri

Maateljed ehk lihtteljed olid levinud töövahendiks enne kiritelgede ehk soometelgede kasutuselevõttu.

Viimased kohad kangakudumise suvekoolis

1 kommentaar

Kangakudumise suvekoolis on tänase seisuga vabu kohti veel kahes grupis:

  • 21.-24. juuli Suurräti kudumine ja topeltkanga tehnikad
  • 28.-31. juuli Sisustustekstiilide kudumine- õhulised kardinad ja koekiritehnikas põrandavaibad

Registreerimiseks kirjutage e-kiri, eva@iidadesign.eu, milles on Teie nimi, telefoninumber ja kursuse kuupäevad.
suvekool.iidadesign.eu

Palju põnevat Urvaste seltsimajas

kommenteeri

Urvaste seltsimaja avapidu toimus 16. jaanuril käesoleval aastal. Kes elavad sealkandis on ilmselt paremini kõigega kursis, kuid lugedes seltsimaja tegevusest facebookis tekkis kange soov ka oma blogis see tore ettevõtmine ära märkida. Tänaseks on toimunud seal juba mitmeid põnevaid töötubasid -lätilapilise vöö õpituba, kirivöö õpituba, roomakardinate õmblemise õpituba, suurräti kudumise õpituba, kõlatehnika õpituba… tundub, et ideedest/tegevustest puudu ei tule. Ahjaa, ja siis veel Urvaste kama ; ).

Vaata lähemalt www.urvasteseltsimaja.ee

Tartu Käsitööliste Selts 1860-1940

kommenteeri

1860. a lõpul asutas kümme Tartu käsitööselli kitsama profiiliga sellide seltsi millele 1861. a veebruaris võeti nimeks Tartu Käsitööliste Selts (Dorpater Handwerker Verein).

Sarnaseid seltse asutati hiljem mujalgi Eestis – 1897. a Viljandi Käsitööliste Vastastikuse Abistamise Selts, 1898. a Tallinna Käsitööliste Selts ja 1901. a Võru Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts.

Tartu seltsi eesmärgiks oli koondada käsitöölisi, parandada nende kutseoskusi ja haridustaset ning hoolitseda liikmete vaba aja sisuka veetmise eest. Seltsil oli oma embleem ja lipp.

Liikmeskonna moodustasid põhiliselt sakslased, kuid seltsi võisid astuda ka saksa keelt oskavad eestlased. 19. saj lõpul kuulus seltsi nii Tartus kui ka väljaspool Tartut tegutsevaid käsitöömeistreid, selle, kaupmehi, literaate, aadlikke-mõisnikke, pastoreid jne. Liikmete kultuuriliseks meelelahutuseks ja ametialaste oskuste tõstmiseks korraldati loenguid ja kursusi. Seltsi juures tegutsesid mitmesugused ringid ja komiteed — laulu- ja muusikaring, kirjanduskomitee, draamasektsioon, huumorikomitee, teatrikomitee e. teatrikonsortsium, puuviljakasvatuse
ja aianduse osakond, uisutee komitee, keegli- ja piljardimängukomitee jt. Seltsi eestvõttel asutati tööndusmuuseum. Õpipoiste erialaste ja üldteadmiste täiendamiseks asutati täienduskool ja joonistuskursused.

Joonistuskursusi juhendas 1883-1908 aastatel Rudolf von zur Mühlen, kelle käe all on kunsti õppinud Mart Pukits, Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa ja eraõpilasena K. Raud.

Tartu Käsitööliste Selts-i juures tegutses ka kohus ning liikmetele majandusliku abi andmiseks  hoiu-, matuse- ja haigete toetuskassa.

Gruss aus Embachstadt (tervitused Emajõelinnast) ,Handwerkerverein (käsitööliste selts), postkaart on 1905 aastast.

19. sajandil oli Tartu majanduslik areng kuni raudtee ehitamiseni aeglane. Hõreda hoonestusega Toometaguse piirkonna linnaehituslikku kujunemist mõjutas 1868. aastal  Tiigi tänavale rajatud Tartu Käsitööliste Seltsi seltsimaja ja suveaed. Nende juurde ehitati 1870 aastal veel varjuandev suveteatrihoone.  Kaunis park asus preaguse Vanemuise väikse maja kõrval oleval haljasalal ja selle juurde viisid linna poolt Aia (Vanemuise) ja Tiigi tänav.

1904. a põles teatrihoone maha, uue ehitamiseks algatati korjandus. Korjandust ja ehitust koordineeris teatriehituskomitee. Uus teatrimaja — Tartu saksa teater — valmis 1910. a (praegu Vanemuise väike maja).

I maailmasõja ajal seltsi tegevus katkes, tegevust jätkati 1918. a. 1939. a ümberasumise käigus lahkus palju liikmeid Saksamaale ja seltsi tegevus praktiliselt hääbus. Selts suleti 1940. a ENSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldusel. 1941 põlesid Tartu Käsitööliste Seltsi hooned maha.

Võrdluseks lisan:

  • Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts (Jurjevi linna Eesti Käsitööliste Avitamise Selts; Tartu Eesti Käsitööliste Ühenduse Selts) asutati Tartus 24.06.1889 Hans Ode eestvedamisel.
    Ametlikult hakkas selts tegutsema 30.08.1891. Seltsi esimene esimees oli Karl August Hermann.
  • Kunstiühing Pallas tegutses Tartus 1918-1940. Ühingu eesmärgiks oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Pallase ühingu asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas.
  • Kõrgem Kunstikool Pallas asutati 1919. aastal Tartus.
  • Tartu Naisühingu Kutsekool asutati 1919. aastal.

Kangakudumiskursus Craftcenteris

kommenteeri

ALGAJATELE:

12.03 Kangastelje osad, siduseõpetus, tehnikad, materjali arvestus, lõime käärimine
26.03 Toimne, labane, rips. Lõimepalmiku teljele rakendamine, niietamine, soastamine, siduse tegemine
09.04 Täiskoekirja teoreetiline tund
23.09 Täiskoekirja rakendamine
07.05 Lõimerips, teoreetiline tund ja rakendamine
21.05 Vaiba viimistlemine

Tunnid toimuvad nimetatud kuupäevadel kl 14:30-18:30

Osalustasu 89 EUR
Juhendaja Eva-Liisa Kriis

EDASIJÕUDNUTELE ehk neile, kes ei vaja 12.03 ja 26.03 teemade käsitlemist, iga tund eraldi 16,50EUR. Kõik 4 tundi 09.04-21.05 kokku 59EUR.
KOHTADE ARV telje ümber piiratud!

……………………………………………..

Vabaduse pst 128, Tallinn Nõmme/Jannseni Kaubamaja/
tel: 6188 001
GSM: 532 33328
e-mail: post@craftcenter.eu

www.craftcenter.eu

”Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” Sillaotsa Talumuuseumis (vol 2)

kommenteeri

Näitust ”Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” saab märtsi lõpuni imetleda Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal. Rohkem pilte leiad talumuuseumi lehelt http://www.velise.ee/saurus/web/index.php?id=221628