Naastpõimes saani- või seinatekk

2 kommentaari

Reede hommikul Raplasse sõites märkasin, et külmade ilmade tõttu oli ühe vana lauda aken silmatorkavalt kollase tekstiiliga kinni kaetud. Tekstiili kaunistas naastpõimes ornament.

Lähemal uurimisel tegin järgnevad tähelepanekud.

Ese on kootud valmislaiusega 72 cm ning pikkusega 166 cm. Ühele küljele on koelõngast jäetud  9 cm-i pikkused narmad ja teisele õmmeldud ilustuseks keerupael, mis moodustab kahte nurka aasa. Kudumisel on kasutatud risttoimset tehnikat, moodustades 8 x 9 cm suuruseid ruute. Need kaks äärt, kus ei ole narmaid ega keerupaela on kahe sentimeetri laiuselt ära pööratud. Pööratav osa, mis jääb kududes tekstiili algusesse ja lõppu on kootud labaselt. See on võimalik rakenduse ümber sidumisega kudumise ajal.

Ornamedid on kangasse kootud naastpõime tehnikas. Küsimuseks jääb vaid, miks osad ornamentidest on kootud nii äärde, et serv need justkui pooleks lõikab. Võibolla on algselt mõeldud valmistada kahest poolest kokku õmmeldud tekk. Võibolla see on ka nii teostatud ja hiljem üks pool eemaldatud ja serv keerupaelaga viimistletud. Pael tundub aga selleks puhuks tekiga liiga ühte karva kulunud olevat. Suurele, kahelaidsele tekile viitab ka kolme serva jäetud ornamentideta ala, justkui mõtteline porte.

Eseme proportsiooni, narmaste ja ilupaelast tekkivate aasade tõttu arvan, et see võis olla saani, ree või seinakaunistus. Tekstiili on valmistanud kohalik.

Tänan siinkohal omanikku vastutulelikkuse eest.

Louise Rebenitz ja kutsehariduse algus 19. sajandi Eestis

1 kommentaar

Louise Rebenitz (1856-1942) asutas 1892 aastal Tallinnasse Tütarlaste kunst kanga kudumise ja näputöö kool-i, mille tegevus kestis teiste sarnaste kõrval pikemalt, 1914 aastani. Selles koolis oli ainult teatud protsent kuulajaskonnast eesti talunaised.

Eesti raamatukogude kataloog ”Ester” annab kolm trükist, mis on seotud L.Rebenitziga:

  1. Õpetuse raamat käsitöö koolidele ja iseõppimiseks / Väljaannud proua Louise Rebenitz. Välja antud 1898 Riias, 22, 2 lk.
  2. Proua Louisa Rebenitz’i kõrge kubermangu valitsuse poolt lubatud Tütarlaste kasuliku kunst-näputöö kooli programm / välja antud Tallinnas 1893, 3 lk.
  3. Proua Louise Rebenitz’i Tütarlaste kunst kanga kudumise ja näputöö kool igasugu naesterahva käsitööde ja Soome kunst kangakudumise õpetamiseks Tallinnas / Prospekt 1901

Tähelepanu väärivad ka 20.saj. algul Louise Rebenitzi käsitöökoolis valmistatud esemed, mis on säilinud Tallinna Linnamuuseumis. Rohkem saad teada kuulates saadet MAAILMAPILT. Käsitöö 20. sajandi alguses. II osa. http://arhiiv.err.ee/vaata/19109. Räägib Tallinna Linnamuuseumi teadur Urve Mankin, küsitleb Silvia Karro.

Louise Rebenitzi koolist varasemad käsitööd õpetavad koolid:

  • 1880. aastal 24.sept. asutatakse Tallinnas esimene eesti naiskäsitöökool, mille juhatajaks on C.R. Jakobsoni õde Natalie Auguste Johanson-Pärn (1843–1915). Kooli õppeaineteks on rätsepatöö, kudumine, tikkimine, heegeldamine, tarbe-, ilu- ja mänguasjade ning kunstlillede valmistamine. Kool lõpetab tegevuse 1885 aastal. Natali Auguste Johanson-Pärn oli naiste eestikeelse kodumajanduskallakuga hariduse ideoloog. Ta on avaldanud kaks raamatut, „Eesti tütarde haridus” ja ”Naesterahva käsitööde raamat”.
  • 1877 jaanuaris asutab Elise Baranius Tartus naiskäsitöökooli, mis jääb tegutsema 1893. aastani.
  • Ants Viires kirjutab väljaandes Tuna 2/2005, et käsitöö õppega koole leidus peale 1870-nendat aastat mujalgi Eestis- 1875  Rõuges, 1876 Rannus, 1878 Rõngus, jne.
  • 1811. aasta  12.detsembril avab Praost J.P.von Roth Kanepis Vaeste Tütarlaste Käsitöökooli, kus 11-14 aastaste tütarlaste käsitööõpingute hulka kuulub õlepunumine, kangakudumine ja Saksamaalt tellitud masinatel õmblemine. Kanepi Gümnaasiumi arengukavast võib lugeda-” 12. detsembrist 1811 alustas Kanepis tööd, tol ajal juba 17 võru-tartukeelse kihelkonna praosti, J.Ph.v. Rothi poolt oma kulu ja kirjadega asutatud vaeste tütarlaste käsitöökool (Armen- und Industrieschule), milline oli samuti oma ajas esimene talutüdrukutele hariduse andmise nähtus.”

Lisakas võib Helene Kuma raamatust ”Eesti rahvavaibad” lugeda, et 19. sajandi lõpuaastatel korraldas proua Reet Kurrik  Enge mõisas uut tüüpi telgedel kudumiskursusi. Samuti, et aastatel 1895-1899 viidi ainuüksi drellkangaste kudumiskursusi läbi Tõstamaal, Hallistes, Karksis, Põltsamaal, Karulas, Kanepis, Vana-Tänassilmas, Räpinas, Viru-Jaagupis ja mujal.

Alma Koskel

kommenteeri

Alma Koskel on sündinud 6. juulil 1886. a. Jõgeva vallas Tartumaal. Alma õppis A. Salomoni tütarlastekoolis Tartus. Kutsehariduse omandas Soome mitmes käsitöö ja kudumiskoolis ning kunstitööstuskoolis Atheneumis. Hiljem Eestis oli ta koduõpetajaks Võrumaal ja Tartu Naisseltsi käsitöö ja kudumiskursuste juhatajaks. Naisühingu käsitöökooli juhataja kohale asus ta alates 1919. aastast. Alma Koskel oli tegev Tartu Naisseltsis, ”Naiste töö ja elu” toimetuses, Tartu Naisühingus, Eesti Naisorganisatsioonide Liidu juhatuses ja mujal. (Postimees Tartu 1936 5. juuni lk 7).

  • Pallase esimesele põhikirjale kirjutasid koos Konrad Mäe, Aleksander Tassa, Ado Vabbe, Mart Pukitsa, Voldemar Kangro-Pooli ja Johannes Einsillaga alla ka neli naist: Clara Holst, Alma Johanson (Koskel), Auguste Pärn ja Marie Reisik.
  • Alma Koskelit loetakse ka esimeseks Eesti tekstiilikunstnikuks.
  • Tartu Naisühingu Käsitöökool (1919–1942) alustas tegevust Alma Koskeli juhtimisel raamatuköitmise ja papitöö töökoja sisseseadega. 1923. aastal lisandus nahatöö osakond. Valmistati käekotte, rahataskuid, suitsutopse jne. 1927–1941 oli keraamika osakonna õpetajaks Hilda Tover kelle käe all valmistati Riigi Kunstitööstuskooliga sarnast laadi keraamikat. Toodangut müüdi OÜ Kodukäsitöö poodides ja iga-aastasel kooli näitusmüügil.

Alma Koskel suri 1942 aastal 56 aastaselt.

Osale laulu ja tantsupeo istumisaluste talgutel

kommenteeri

Suured tänud kõigile, kes osalesid XI noorte laulu- ja tantsupeo ”Ehe maa ja ilm” istumisaluste konkursil. Konkursile esitati palju leidlikke ning eesti rahvakunsti- ja käsitöö traditsioonist lähtuvaid ideid. Teostamiseks valis žürii välja Reimo Riipuse töö, kes pakkus välja kangastelgedel kootud istumisaluse, mida saab kasutada ka kotina.

Kutsume kõiki vabatahtlikke, kes soovivad osaleda laulu- ja tantsupeo ettevalmistamisel, kangastelgedel kuduma istumisaluseid peol kasutamiseks ja kaunistamiseks.

ISTEALUSTE TALGUJUHEND

Abi eest tänab, täiendavatele küsimustele vastab ning osalemisindu soovib
Ehe maa ja ilm korraldustoimkond
ehemaailm@kul.ee

Kursus ”Uued kuued mööblile” IIDA suvekoolis

kommenteeri

Sellel suvel on võimalik lisaks kangakudumisele IIDA suvekoolis õppida ka pehmemööbli kattekanga vahetamist. Kursused on kevadel ja sobivad hästi kokku ajaga, kus tavaliselt teeme kodus suurpuhastust ja sooviksime kindlasti näha, et ka mööbel näeks välja parem. Kursuste ajakava võimaldab korrastada näiteks tugitooli. Kursustel ei ole võimalik õppida vedrude sidumist, kuid kõik muud tööd, kaasaarvatud väiksemas mahus puitdetailide korrastamine on teostatvad. Töövahendid selleks on meie poolt. Siiski võiksid igal osalejal olla oma tangid ja klambripüstol. Täpsema ajakava ja hinnad leiad juba suvekooli lehelt suvekool.iidadesign.eu.

"Kingitus emale" Rahvaülikoolis 2010. aastal toimunud kursuse töö

Õitsvate aegade lillealus (ajakirjale Käsitöö)

kommenteeri

Tekst: Eva-Liisa Kriis
Lillealuse kavand: Nigul Espe
renoveerinud: Eva-Liisa Kriis
Foto: Priit Grepp
Joonised ilmunud: Taluperenaine 8/1937

Kevad viib mõtted lilledele, istutamisele ning lillealusele. Teadsin, et pööningul on üks loksuv lillelaud, aga polnud seda varem lähemalt silmitsenud. Ühel päeval tulid aga jutuks ilmasõjaeelsed ajakirjad ning keegi mainis, et pööningul olev lillelaud on Taluprenaine jooniste järgi tehtud. Tõin siis lillealuse valguse kätte ja hakkasin sirvima oma tagasihoidlikku vanade ajakirjade kogu. 1937. aasta augustinumbris oligi see lillealuse joonis ilmunud. Joonise autoriks on Nigul Espe, kes lõpetas Pallases maali ja mööblikunsti eriala 1932. aastal. Ajakirjadele tegi ta kaastööd 1940. aastani. Lisaks oli ta aktiivne maalija ja pidas 1930-nendatel Tartus kultuurirahva kohvikut Ko-Ko-Ko.
Oma artiklis kutsub Nigul Espe lugejaid üles sisustama eluruume praktiliselt ja lihtsalt. Ta tunneb muret lillede liigse arvukuse pärast, eriti kui taimed võtavad enda alla ruumi kõige valgemad ja mugavamad kohad. kavandatud lillealus võimaldab vaadelda võrdselt kõiki seal asuvaid lilli, samas ei ole see liiga kõrge ega varja aknast langevat valgust.
Lillealus on valmistatud 1,5 cm paksustest hööveldatud laudadest. Originaaljuhendis on kinnitusvahendiks naelad. Tänapäeval võiks kasutada liimi ja sobiva mõõduga puidukruvisid. Viimistlusvahendiks oli tol ajal õlivärv või liimvärv ja lakk. Lillealuse kasutusele võtmiseks liimisin kinni murdunud plaadi, eemaldasin mustuse, lihvisin taldlihvijaga krobelised kohad ja värvisin lillealuse mööblivärviga üle.

Kihnu Kauba Maja müüb kangastelgesid

kommenteeri

Kihnu puutöömeister Enno Tšetšin valmistab ERITELLIMUSEL kangastelgesid! Hind kokkuleppel! Kihnu Kaubamaja koduleht www.kihnukaubamaja.ee

Pildil on maatelje tüüpi kangasteljed.

Kaks suurrätti- erinevad või sarnased ?

kommenteeri

Vana-Vigalas nähtud suurrätt

Setu suurrätt (Anna Kõivo erakogust)

Avastasin endale üllatuseks, et Ingrit Kala koostatud vihikus ”Seto suurrätid” on üks rätik väga sarnane Vigalas nähtuga. Ruudustik on mõlemal küll veidi isemoodi kavandatud aga siiski… Kui õnnestub midagi välja uurida, kirjutan siia postitusse juurde.

Ingrit Kala (vihiku ”Seto suurrätt” autor):
”Tõesti huvitav kokkusattumus.
Anna Kõivo suurrätt ei ole õmblusega. Kindlasti ei ole seda kootud kodus vaid soetatud Petseri turult nagu tol ajal ikka tavaks oli.
Väga võimalik, et see on sattunud Setomaale väljastpoolt.
Mõõdud nagu enamuses rättidel 150-160 * 150-160”. (Ingrit on mõelnud ilmselt setu rätte, sest Läänemaal ulatuvad mõõdud kahe meetrini).

Suurrätt- kavandamine ja tehnikad (vol 1)

kommenteeri

Näitus ”Suurrätt- kavandamine ja tehnikad” Tallinna rahvaülikoolis Estonia pst. 5A 1.veebruar-1.märts 2011 aastal. Sissepääs hoovi poolt. Näituse koostaja ja uute suurrättide autor Eva-Liisa Kriis. Allolevate fotode autor on Jüri Kusmin. Rohkem pilte on võimalik vaadata Sillaotsa Talumuuseumi lehelt.

Märtsi kuus on sama näitus üleval Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal Märjamaa vallas.

2.08-15.08 2011 on näitus taas Tallinnas. Sellel korral Rahvakunsti galeriis Pikk tn. 22.