Leidlik töövahend vööde kudumiseks.

3 kommentaari

tape-loom-threetape-loom-infinity-plus-one

Kangakudumise kursus veebruaris Tallinna Rahvaülikoolis

kommenteeri

fabric

pildil: kõvendkangas pikee

Veel on kohti Tallinna Rahvaülikoolis veebruaris algavatele kangakudumise kursustele. Kursused on mõeldud nendele, kes on juba kangakudumisega kokku puutunud.

kestvus kokku 32 akadeemilist tundi

juhendaja Eva-Liisa Kriis,

hind: 1440 krooni

kell 11.00-15.00

kuupäevad: 13.02, 27.02, 13.03, 27.03, 10.04, 24.04 + iseseisev kudumine kursusepäevade vahelisel ajal.

Hea, kui osaleda soovija on iseseisvalt kudunud algkangaid või mõnda muud lihtsamat kangast.
Kursuse käigus õpime märkima kõvend ja topeltkanga sidust. Tuletame meelde lõime käärimist, kanga rakendamist ja kudumist.
Lõppeesmärgiks on osata moodustada topeltkanga siduseid ja julgustada osalejaid nendega ise edasi katsetama.

pildil: topeltkangas

pildil: pitskardin

Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.
Juhendaja: tekstiilidisainer Eva-Liisa Kriis
Blog.iidadesign.eu

Vaata pitskardina kudumisõpetust siit.

Voodielu saladused: kuidas vanarahvas end magama sättis

kommenteeri

bzmgax48cda237cda57

Leidsin huvitava artikli setu vooditekstiilidest. Autoriks on Kadri Vissel, kes kaitses hiljuti Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias diplomitöö teemal «Setu sängünulk ja põktriibulised villased vooditekid».

Artiklis on kirjeldatud setu talu ruumijaotust, magamisasemete paiknemist selles ning vooditekstiile. Minule pakkus huvi just tekstiilide osa, kuna plaanin kolmanda kangakudumise dvd teha sõbakirjaliste ja drelltehnikas kattevaipade kudumisest.

Kadri Vissel on jaotanud sõbakirjalised tekid kolme ossa.

  • Lihttriibulised, milles on kasutatud ka keerulõnga.
  • Sõbakirjalised.  Kirjatriipe on erinevalt rühmitatud, kasutatud on keerulõnga.
  • Sõbakiri ja pindpõime koos.

Loe kogu artiklit siit.

Rahvakultuuri andmekogu ootab koostööd käsitöölistelt!

kommenteeri

107_89vRahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse koduleheküljel: http://www.rahvakultuur.ee/?s=107 on avatud rahvakultuuri andmekogu.

Kui tunned, et soovid enda andmeid seal näha ning ka teistele vaadata anda, anna meile sellest palun märku!

Enne võib igaks juhuks kontrollida, äkki on Sinu nimi seal juba olemas! Oleme kogunud inimeste, asutuste ja kollektiivide kohta informatsiooni juba paar aastat ja päris hulgaliselt käsitöötegijaid on meie andmebaasis juba kirjas.

Vaata siis kindlasti palun üle, kas kõik andmed on õiged! Kui soovid midagi muuta, või oma nime sealt hoopis kustutada, palun anna meile kiiresti teada!
Igasugune koostöö ja tagasiside on teretulnud!

Heli Kallasmaa,

andmebaasi administrator,

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

heli.kallasmaa@rahvakultuur.ee

www.rahvakultuur.ee

vokitööd ja wokiroad

2 kommentaari

5294385_ya5fjrVokinädalal aitame töökorda ketrushuviliste vokid ning tutvustada esmaseid töövõtteid.

19. – 21. jaanuar saavad huvilised tuua meile ketruse korda seadmist vajavaid vokke.
Vokkide korrastamine toimub õpikojas.

22.jaanuar – Ketrustööd vanade meetoditega.

kl 15.00 – 17.00 Eeltööd ketruseks: villa noppimine, kraasimine. Ketramine algajatele traditsioonilistel eesti vokkidel.
kl 17.00 – 19.00 Eeltööd ketruseks: villa noppimine, kraasimine. Ketramine algajatele traditsioonilistel eesti vokkidel.

Õpetajateks Olivia Till ja Lilian Freiberg, Võrumaalt. MTÜ Maavillane.
Võimalus osta taimedega värvitud lõngu: helekollasest punase ja lillani !!!

23.jaanuar – Ketrustööd eriti vanade ja hoopis kaasaegsemate meetoditega.
12.00 – 14.00 Mis on vahet villa kraasimisel ja kammimisel? Ketramine algajatele. Saab tutvuda firma Louet` töövahenditega.
Juhendajaks Julika Roos, Pärnumaalt. MTÜ Hea Villa Selts.
12.00 – 14.00 Lõnga tekitamine iidsel moel – ketrus kedervarrega.
Juhendajaks Riina, Raplamaalt. MTÜ Hea Villa Selts
12.00 – 14.00 „ Talupoja wokiroog” – kursus wokiroogade huvilistele
Koostöös Tartu Kutsehariduskeskuse restoraniga valmib osalejatele maitsev lõuna.
14.00 – 15.00 Lõuna wokiroogadega. Lõngade ja villa müük.
15.00 – 17.00 Lõnga korrutamise võlud ja nipid.
Juhendaja Monika „Savitaks” Plaser, Tallinnast.
15.00 – 17.00 Mis on vahet villa kraasimisel ja kammimisel? Ketramine algajatele. Saab tutvuda firma Louet` töövahenditega.
Juhendajaks Julika Roos, Pärnumaalt. MTÜ Hea Villa Selts.
15.00 – 17.00 Lõnga tekitamine iidsel moel – ketrus kedervarrega.
Juhendajaks Riina, Raplamaalt. MTÜ Hea Villa Selts

Ühe õpitoa hind 55,- .Kohtade arv grupis piiratud.

Õpituppa vajalik eelregistreerimine kristel.poldma(ätt)epm.ee või 742 1928

Vokinädala läbiviimist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kutsehariduskeskus.
Täname koostöö eest MTÜ Maavillane ja MTÜ Hea Villa Selts.

Konkurss Minu vana(ema) põrandavaip.

kommenteeri

vanaemade-vaibad2ERKL kangakudujate alaliit kuulutab välja konkursi Minu vana(ema) põrandavaip.

Kallid kangakudumishuvilised!
Kutsume teid osalema konkursil, mille eesmärgiks on väärtustada endisaegsete põrandavaipade mustreid. Ootame konkursile vaipu, mis on kootud mõne kaua aega kasutusel olnud lemmiku eeskujul. Iga vaibaga võiks kaasas olla foto inspiratsiooni andnud vanast vaibast koos andmetega (kuduja nimi, vanus, elukoht, vaiba valmimise aeg) ja mustrirakenduse skeem.

Toimumise aeg: november 2009 – aprill 2010

Tööde esitamise tähtaeg: 5. aprill 2010

Ootame vaipu ERKL-i aadressil Estonia pst 5a,Tallinn

Konkursitöö külge tuleb kinnitada märgusõnaga kinnine ümbrik, milles on autori nimi, telefon, aadress, e-post.

Laekunud töid eksponeeritakse näitusel.

Info: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, tel. 6 604 772

Veinika Västrik tel. 58068703, veinika@kangaspuu.ee

NB! Kangakudumishuvilisel on võimalik käia kudumas ja käärimas uues töötoas Eesti Käsitöö Majas, Pikk 22. Seal ootavad teid tuliuued
Soomes valmistatud kirikangasteljed Toika. Infot saab käsitöömaja telefonil 6 314 076 või kohapealt.

Valmistu kevadeks- õhuline lillelaud ja pitskardin.

kommenteeri

_mg_4604 Uues Käsitöö ajakirja numbris juhendan, kuidas lihtsate vahenditega lillelauda valmistada. Lisaks on minupoolt topeltkangasidusega pitskardinate kudumise õpetus.

Olge valvsad, uus number ilmub veebruari alguses!

Soome- ehk kirikangasteljed ja Ebba Saral

2 kommentaari

kangastelje-joonis

Soome kangasteljed Tartu linna tööstuskooli täiendustega

Leidsin ühest 1928 aasta ”Taluperenaisest” kangakudumise teemalise artikli, kus ka joonis juures. Pööran siinjuures tähelepanu vanadele väljenditele:

sõkkelaud=tallalaud, mustrilaud=vaheldaja, automaat sualaad= süstik lennutatakse kastikesest kastikesse, lipid (sikutid)=vipid.

Pildilolev kangastelg on tolleaegne moeasi, kuna arvati, et robustsed maateljed enam uuenenud eluruumidesse ei sobi. Sooviti muidugi ka keerukamaid kangaid kududa, mida soometeljed võimaldasid ja mida ka soomlastelt endilt püüti õppida, sest Soome oli arenenum maa kodukäsitöö alal, kui Eesti.

Soometelgede maaleoojaks võib selle artikli põhjal pidada  Ebba Saral-i, kelle näpunäidete järgi neid Tartu Tööstuskoolis valmistati.

Soometelgi soovitatakse lahtivõetuna hoida kuivas ruumis, mitte räästa all või aida esisel, nagu maatelgedega tavaks oli. Ilmselt sellisel moel meie maateljed ongi hävinud.

Soometelgede hinnad vastavalt kanga laiusele:

2 küünart 90.- krooni või 9000.- marka

2 1/2 küünart 100.- krooni või 10000.- marka

3 küünart 105.- krooni või 10500.- marka

3 1/2 küünart 115.- krooni või 11500.- marka

4 küünart 120.- krooni või 12000.- marka

**1 kangaküünar = 55 cm (1 tavaline küünar= 53 cm)

…………………………..

ebba-saral

Artikkel Ebba Sarali eluloost tema 50.a. juubelil

Rahvaleht 1940, 9.,mai. nr, 106 N – Ebba Saral 50-aastane.

10 mail pühitseb Ebba Saral, meie silmapaistvamaid avaliku elu naistegelasi, oma 50 a. sünnipäeva.

Ebba Saral (sünd. Vimberg) sündis 10.05.1890 Pihuveres Virumaal põllumehe tütrena. Kodukohast on pärit ka ta käsitöö harrastus, mis kujunenud juubilari mitmepalgelise elutöö kesksemaks osaks. Juubilari ema, Liide Vimberg, korraldas juba 1905.a. oma talus kudumiskursusi ja seal valmistatud töödega esines ka Tartu eesti põllumeeste seltsi näitusel. Siit saabki alguse Ebba Saralt peaaegu katkestamatu side nimetatud seltsiga. Kui dr. 0. Kallase õhutusel selts 1907 a. auvel korraldas esimesed käsitöö kursused, millega pandi alus kogu meie kodukäsitöö edasisele arenemisele – siis oli neil kursustel juhatajaks 17 aastane Ebba Vimberg. Kursuste eesmärgiks oli anda uut sisu maitselagedaks jäänud kodukäsitöö harrastusele.

Juubilar on aastate kestel kaasa löönud igal pool, kus on olnud tegemist kodukäsitööga. Nii on ta olnud meie näitustel käsitöö väljapanekute korraldaja ja auhindaja, samuti on vajatud ka tema kaastööd välismaiste näituste korraldamisel. Ja see on sündinud nii, et meie käsitöö on võinud saada parimate asjatundjate kiituse ja tunnustuse osaliseks. Ebba Saral on olnud mitmete ajakirjade kaastööliseks, kudumiskursuste juhatajaks jm.

Kui meie riikliku iseeeisvuse ajal on asutatud rida kutsekoole, mille ülesandeks meie kodukäsitöö arendamine, siis on ka siin osa Ebba Sarali tööst. Kõige selle juures on juubilaril jätkunud jõudu oma kutsealase töö kõrval osa võtta ka paljudest ühiskondlikest üritustest, nagu naiskodukaitse, naisorganiatsioonidest, hoolekandetööst jne ja aega ka veel isiklikuks eluks. Proua Ebba Saral on tuntud Tartu ülikooli õppejõu prof. Karl Saralt abikaasa ning üleskasvatanud kolm last.

……………………………………..

Ebba Marie Saralist sai pärast abiellumist ja Tartusse asumist (1922) Eesti naiskäsitöö tuntumaid korraldajaid ja juhte. Ta käis kodundust ja käsitööd õppimas ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Sveitsis. Ta oli ajakirja Taluperenaine kudumisosakonna juhataja, Tartus juhatas sealse Naisseltsi kudumiskursusi ja käsitöökoda jne. Ta oli ka Tartu Naiskodukaitse rajaja ja juht. Tallinnas oli tal Eesti suurim kodukäsitööäri.
1941. aastal küüditati Siberisse – Ebba, Karl ja kaks poega. Loomaarstist tütrel Viiul õnnestus pääseda ja ta läks ära välismaale. Ebba Saral lasti maha 20. IV 1942 Sverdlovski obl Sosva laagris. Karl Saral hukkus 16. II 1942 Tomski obl Krivoseino raj. Pojad tulid Siberist tagasi.
1991.a. avati Pihuvere taluhoovis mälestuskivi Ebba Marie Saralile

loe rohkem Pihuvere talu ajaloo kohta

Head uut aastat!

4 kommentaari

Möödunud aasta oli minu jaoks väga tegus just kangakudumise alal. Jõudsin välja anda kaks dvd-d kangakudumise õppefilmide seeriast ja lisaks esimese neist ka soome keelde tõlkida. Esimese dvd kohta olen saanud hulgaliselt tagasisidet ja veidi aimu, millised on komistuskivid kangastelgedega töötades ning milliste teemade vastu on tulevikus suurem huvi. Allpool mõned arvamused ”Kangakudumise algõpetus”  kohta.

……………………..

Tere!
Kangakudumise DVD oli kindlasti abiks. Olen küll varem telgedel kudunud, aga mitte ise kokku pannud ega seadistanud. Ka nüüd ei julgenud üksi asja ette võtta ja kutsusin ema abiks, kes on kõik ise läbi teinud. Minu 78 aastane ema kiitis DVD-d väga, sest ka temal oli hea meelde tuletada. Mina ”asjas rohelisena” sain kõrval boonusena kommenteeritud vaatamise osaliseks. Ema oleks tahtnud küsida, et kui laiade vahedega suga peaks kasutama, et kas on mingi kuldreegel ja kui tihedalt peaks lõime panema. DVD-l pandi vist üle
vahe. Ja minul tekkis küsimus, miks pandi tallalaudadel nöörid läbi nii, et esimene auk jäi tühjaks ja teisel ei jäänud jne. Ilmselt kui ma asja üles panen ja rohkem süüvin, siis ehk saan ka vastuse. Aga sellele juhtis ema tähelepanu, ise ei oleks ma seda üldse osanud märgata ja ilmselt oleksin ka valesti teinud. Olen filmi juba mitu korda vaadanud ja oma telgede üles panekul ja seadistamisel (mis on veel pooleli) otsest abi saanud.

Aga vaatamata tekkinud ja ilmselt veel tekkivatele küsimustele olen tohutult tänulik, et sellise asja ära tegite.

Tänulik Merle

………………………………….

Ma olen selle DVD küll ise läbi vaadanud, aga pole veel õpilastega seda teinud (pole momendil sellist ainet). Arvan, et see aitab, sest minu
abikaasa (täielik võihik) vaatas ka minuga koos ja ütles, et sellejärgi saab küll teljed kokku ja üleskääritud.

Kui nüüd teemadest rääkida siis võiks olla siduste tegimist(sidumist)ja kudumist(kuidas tekivad hambad jne), et saaks kududa rahvuslikke mustreid
– mõnede piirkondade rahvariide seelikud, vaibad jne.

Tuuliki

………………………………………….

Tänud arvamuse avaldajatele ja jõudu kõikidele kanagkudumisega alustajatele.

Nautige lund ja juba veidi pikenevaid päevi. Varsti tuleb kevad!

PS! Mina tundsin ennast täna hommikul küll Muumina, sest kohati oli lumi aknad poolest saadik täis tuisanud ja olin põnevil välisust avades, et kas ikka pääseb välja.