Raudvoodi uus elu

kommenteeri

I Kaastöö ajakirjale Käsitöö.

valmis voodi

valmis voodi

Mõnikord on kasulikum olemasolev vana voodi korrastada, kui hakata organiseerima uue voodi ostmist. Linnas ei ole näiteks vana voodit võimalik lihtsalt korterist välja tõsta, peab organiseerima transpordi prügimäele. Samuti on tülikas käia poest poodi, et uut leida, sest sobiva hinnaga voodit, millel ka rahuldav välimus on, ei ole lihtne leida. Võibolla seisab teil juba kuskil mõni rudvoodikarkass, millega te pole siiani suurt midagi peale osanud hakata. Või silmitsege maal tähelepanelikumalt oma naabri õueväravat. Nii tavapärane asi nagu kahepoolne värav võib osutuda hoopis raudvoodi kaheks otsaks nagu minul juhtus.

Sobiva kusheti leidmisel raudvoodi pehmeks osaks oli mul lihtsalt õnne ja nii tekkiski idee üks uus mõnus voodi teha. Seekord sai sellest lastetoa voodi: voodikarkassi värvisin valgeks läikiva värviga, puidust jalanupud roheliseks. Roosa kattekangas on suures osas puuvillane, kuid väikese polüestri sisaldusega, mis annab sellele vastupidavuse. Kuna voodi tuli päris kõrge, toob lilleline alläärekant visuaalselt rõhuasetuse madalamale.

Vedrudega pehmet mööblit on mõtekas ise kohendada ainult siis, kui vedrud on terved, see tähendab, et ükski vedru ei turrita mööblikangast välja.

Vajalikud materjalid:

  • metalli krunt
  • värv metallile, kasutasin Master Lux 90 Sadolin (värvi tuleks lasta kuivada kauem, kui tootel märgitud ja kindlasti soojas ruumis)
  • merihein
  • vatiin 9 m
  • kangas 3 m
  • kandikangas

Töövahendid:

  • kõver nõel
  • jämedam niit või tiheda keeruga puuvillane lõng
  • käärid
  • klambripüstol koos klambritega
  • pintsel
  • liivapaber nr 80 või 100

Töö käik:


  1. Hinnake oma aega, eesmärke ja vana mööbli seisukorda.

  2. Kavandage värvid voodiraamile ja kangastele.

  3. Kui raudvoodi on reformiga, siis lõigake reformiosa ära selliselt, et alles jääksid ainult külgrauad.

  4. Puhastage, lihvige, kruntiga ja lõpuks värvige voodikarkassi osad.

  5. Eemaldage vana mööblikangas ning vajadusel ka puuvillase vati kiht (kui polster ei ole vajunud võite uue kanga paigaldada ka vana kanga peale, sellisel juhul lugege edasi alates punktist 10) pilt 1
  6. Tehke jutekanga külge täitematerjali kinnitusaasad (Joonis 1). Aasade vahele toppige kohevaks aetud merehein. Seejärel tõmmake aasad pingule ja kinnitage pinge sõlmega. Seda kõike tuleb teha väha hoolikalt ja ühtlaselt, et ei tekiks muhke. Pilt 2
  7. Laotage meriheinale kolm kihti villasegust või puuvillast vatiini. Vatiini mõõt peab olema voodi igast servast + 5 cm. pilt 2
  8. Lõigake nurgad ja kinnitage vatiin pistetega voodi ülemise serva külge. Pilt 3 ja 4
  9. Laotage üle voodi neljas vatiinikiht, lõigake nurgad ja kinnitage vatiin klambritega voodi alumise välisserva külge või põhja alla. Vatiini tuleb kergelt pingutada. Pilt 5 ja 6
  10. Laotage voodile kattekangas (pilt 7) ning hakake seda kinnitama klambritega voodi põhja alla. Kanga silumine ja kinnitamine algab kõikide servade keskkohast ühtlaste sammudega nurkade poole liikudes. Kui olete kanga voodile asetanud nii, et see ulatuks ühtlaselt kõikidest külgedest voodi alla kinnitamiseks, valige alustamiseks suvaline serv, asetage käelaba voodi keskkohta, siluge kangast kergelt enda poole üle voodi serva ja kinnitage sellele kohale klamber või paar voodi põhja alla. Seejärel minge vastasküljele, siluge jälle voodi keskkohast alates käega kangast enda poole ja kinnitage kanga äär klambriga põhja alla. Tehke samamodi ka kahe teise vastastikuse külje puhul. Nüüd minge tagasi sinna, kuhu kinnitasite esimese klambri, käega voodi keskelt endapoole ja hästi vähe nurga poole siludes kinnitage üks klamber kummalegi poole esimesena kinnitatud klambrit. Jätkake selliselt, kõiki külgi võrdsel tehes, kanga kinnitamist, kuni jõuate nurkadeni.Joonis 2 Peab jälgima, et voodi ülemine serv ei jääks muhklik. Kui nii on juhtunud, peate kontrollima, kas mõned kohad ei ole liiga kõvasti või vastupidi, liiga nõrgalt pingutatud. Vea parandamiseks tõmmake klamber välja, siluge ja kinnitage see koht uuesti.
  11. Vormige kattekanganurgad sissepoole ja kinnitage peitepistetega.

  12. Siluge ja kinnitage nurgad põhja alla.

  13. Lõigake sobiva laiusega kant (näiteks 8,5 cm koos ärapööramistega). Pilt 8-10

  14. Tõstke voodi raamile ja kinnitage võimalusel kruvidega

Veel pilte haabjalaagrist

kommenteeri

Ülle pildid >

Iloni Imedemaa

1 kommentaar

Iloni Imedemaa teemakeskus avatakse 1. juulil 2009.

2004. aastal otsustas kunstnik Ilon Wikland kinkida oma raamatuillustratsioonide originaalid Eesti riigile. Sobiv paik tööde eksponeerimiseks leiti Haapsalus…

…loe lähemalt:

www.ilon.ee

Laelambi uus elu

2 kommentaari

II Kaastöö ajakirjale KÄSITÖÖ.

interjööris

uuskasutuses laevalgusti

Kauplesin selle laelambi ühelt tuttavalt, kes on samuti suur vintage ja üldse vanamööbli austaja. Kahjuks ei oska, ega julge lambi päritoluaastat arvata. Kuskil ei olnud ka ühtegi vihjet, kuigi nõuka-ajal armastati väga seerianumbreid ja aastaarve toodetele märkida.

Selle valgusti juures köitis mind suurus, kuju ja iludetailid. Lambi läbimõõt on 80 cm, mis tähendab, et kui kõik pirnid põlevad, annab ta küllaldase üldvalguse elutuppa või tööruumi. Mina kasutan seda tööruumi valgustamiseks, kuna elutoas eelistan hubasemat õhkkonda. Kroomitud detailid peegelduvad meeldivalt valguses ja annavad mustale põhikarkassile sära. Mulle meeldisid väga ka originaalkuplid, kuid mõned neist olid mõranenud ja kuna pirnipesad on tundmatust, õhukesest, kollasest metallist, mis on ajapikku kõva kätt tunda saanud, polnud pirne võimalik korrektselt pesadesse keerata ja sealt vahetamiseks kätte saada. Nii-siis eemaldasin vanad klaaskuplid, kuid pirnipesad jätsin alles. Nüüd oli neile vaba ligipääs ja ei pidanud kümne küünega pirne vahetama.

Sobivate pirnide valimine osutus väga huvitavaks. Soovisin olla säästlik ja veeretasin mõtet led-pirnidest. Nimelt on led-pirne ka E27 sokliga, mis tähendab seda kõige tavalisemat kasutuses olevat pirnipesa. Led-pirnidel on ka väga huvitavaid kujusid. Osadel on valgusallika taga ribid nagu radiaatoril. Poes spetsialistiga rääkides selgus aga, et led-üldvalgusest võiks rääkida alles kolme aasta pärast. Sain teada, et led valgus muudab veidi värve ja seetõttu võib olla eluruumides harjumatu. Teine võimalus säästvalt läheneda oli kasutada säästupirne. Minu üllatuseks on keeduspiraale meenutavate säästupirnide kõrval müügil ka ilusad valgest piimklaasist pallikujulised säästupirnid. Ja kuna ma ei suutnud led-valgusti ufo-likule väljanägemisele vastu panna, kujundasin laelambi kompromisseks osaliselt säästu- ja osaliselt led-pirnidega. Valgus ei tundunud võõras ja seega võite julgelt katsetada.

Täname Silmani Elekter

laelamp

enne

_mg_0239

nüüd

Haabjalaagri pildid

1 kommentaar

TÄIELIK PILDIKOGU HAABJALAAGRIST ON SIIN >

Lilleoru Mina Koolituskeskus

kommenteeri

Lilleoru arendab välja oma koolituskeskust. Muuda ennast ja maailm muutub.

www.lilleoru.ee

lilleoru

Tipu Looduskool

kommenteeri

Viljandimaal Kõpu vallas Tipu külas asub vana Tipu koolimaja, mis nii Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava kui ka küla, valla ja maakonna planeeringu järgi on kavas renoveerida ümber looduskooliks.

www.tipulooduskool.ee

tipu-looduskool

maja_klassituba_2

maja_kook_1

Riina Tombergi moeetendus

kommenteeri

Eesti Käsitöö Majas oli 25. veebruarist 9. märtsini avatud Riina Tombergi näitus ”Ootan kevadet”, kus võis näha erinevaid kootud kampsuneid ja lillelisi seelikuid.

vaata pilte siit >

IIDA moeshow- Kristina Viirpalu ja Lilli Jahilo

kommenteeri

Järjekordne IIDA moeshow toimus 5. juunil IIDA Galllery-s. Seekord sai näha Kristina Viirpalu ja Lilli Jahilo uut kollektsiooni. Kristina haapsalusallimustrilised kleidid on endiselt hurmavad.

Vaata pilte siit>

kristina

Koolilaste suvine disainistuudio ETDM-is

kommenteeri

PISIPLASTIKA – SEE LÕBUS JA IMELINE MAAILM

Koolilaste suvine disainistuudio Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis

29.-31. juulil kl. 11.30-15.00

Suvepäev linnas võib mõnikord olla pikk, igav ja tolmune. Sõbrad on mööda ilma laiali – kes maal, kes reisil.

On olemas üks sort inimesi, kellel pole kunagi igav. Isegi mitte siis, kui nad on üksi – vastupidi, see meeldib neile. Need inimesed on kunstnikud. Näiteks keraamikud ja skulptorid – võtad tüki savi, hakkad voolima ning vaatad, mis sellest välja tuleb: kas siga, draakon või hoopis keegi kolmas?

Kutsume lapsi kolmepäevasesse linnalaagrisse, kus teeme tutvust keraamik Evi Mardna näitusega ja vaatame keraamikat muuseumi püsiekspositsioonis.

Kunstnik Aigi Orava juhendamisel anname savile erinevaid vorme. Õpime modelleerimist ning laagri lõpus küpsetame uhkemad pisiskulptuurid keraamikaahjus valmis. Veel on laagris osalejatel erakordne võimalus minna ekskursioonile uude Asuurkeraamika ateljeesse Loewenschede tornis.

Osavõtutasu: 200 kr (sisaldab ekskursioone, juhendamist, materjale ja väikest kehakinnitust).

NB! Kohtade arv on piiratud.

Laagrisse saab registreeruda kuni 20. juulini e-maili teel: margis@etdm.ee

Margis Jõeäär

haridusprogrammide koordinaator-pedagoog

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, Tallinn

www.etdm.ee

ROHELISE LINNA DISAINISTUUDIO

kommenteeri

”Rohelise linna pidu”on käesoleva aasta XXVIII Tallinna Vanalinna Päevade pealkiri. Peole kutsub Sind ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum – meie üritused toimuvad 4. ja 5. juunil kell 11.30.-15.00. Kas tead, kui palju aega kulub, et kilekott looduses kõduneks? See aeg on hirmuäratavalt pikk – ligikaudu 20 aastat. Linna ja meid ümbritseva keskkonna puhtana hoidmiseks juhime tähelepanu korduvkasutatavatele riidest kottidele, et vähendada loodust risustavate ja aeglaselt lagunevate kilekottide kasutamist. Kutsume kõiki disainistuudiosse, mille teemaks on trükimustriline loodussõbralik kandekott. Iga osaleja saab valida, kas teeb trükipakuga mustri kangast kotile (30 krooni) või jõupaberist kotile (tasuta).

MUUSEUMIDE ÖÖPÄEV
5. juunil kl. 11-20
SISSEPÄÄS TASUTA!
Vaadata saab näitusi ”Liblikapüüdja Ede Kurrel”, ”Lilleflirt”, ””Nädalad kui päevad”. Klaasikunstnik Gerhard Ribka” ning püsiekspositsiooni ”Ajamustrid 2”.

Lisainfo:

Margis Jõeäär

tel. 627 4607

margis@etdm.ee

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Tekstiili ja keraamika tööpäevad Värskas

2 kommentaari

Tekstiili ja keraamika avatud tööpäevad  Värskas Setu Talumuuseumis 6-15 juuli 2009.

Sel aastal toimub workshop viiendat korda, taas Värskas, Setu Talumuuseumis, 6-15 juuli 2009. Osalejate kasutada on Talumuuseumi hoovil paiknev savikoda ning piirkond selle ümber. Osalema on kutsutud erinevate kunstierialade professionaalid ning käsitöömeistrid.

Sel aastal on tööpäevade teemaks pakutrükk  tekstiili poolelt (juhendaja Hanna Kerman, Soome www.fokusfabrik.fi) ning valukeraamika (juhendaja Setu käsitöömeister ja keraamik Sirje Rump).

Loe edasi ….

varska_058

Lõnga töötlemine ja viimistlemine

kommenteeri

Lõngade kliisterdamine:

Lõimelõngad tuleb kliisterdada siis, kui nad on ühekordsed ja lõdva keeruga. Kliisterdamine teeb lõngad kõvemaks ja libedamaks. Lõimelõngu võib sobiva harjaga kliisterdada kangastelgedel niitest tagapool, kuni tagumise rindpuuni (lõnga pakuni), kuid seda võib teha ka käärimise käigus käärpuul. Lõimed peavad olema ühtlaselt kliisterdatud. Tuleb jälgida, et lõimelõngad selle töö juures ei katkeks.
Linase lõnga kliisterdamise segu (2,5 naela lõnga):

5 liitrit vett

100 gr nisujahu

15 gr steriini

20 gr seepi

Seep ja steariin sulatakse keevas vees ja lisatakse külmas vees segatud jahu. Segu keedetakse 1/2 tundi vahetpidamata segades

Võib veel kliisterdada rõõsa piimaga, millel koor on ära võetud, kuid selle mõju on väiksem.

Villase lõnga kliisterdamine (2,5 naela lõnga):

5 liitrit vett

50 gr. nisujahu

20 gr vahaseepi

10 gr steariini

Kui lõngad on karedad lisatakse juurde klütseriini ehk masina õli.

Lõngade pesemine:

Peale ketramist tuleb lõngu 3-4 korda pesta 45-50° soojuses.

5 naela lõnga:

esimene vesi: 150 g soodat

teine vesi: 110 g soodat ja 200 g seepi

kolmas vesi: 200 g seepi

Sooda sulatatakse ühes nõus, seep teises ja lastakse läbi sõela pesuvee hulka. Pesuvesi segatakse. Lõnga ei tohi pesemise ajal väga segada ja väänata, sest see võib hakata vanuma. Lõnga vihid riputatakse keppide peale, mis omakorda toetatakse nõu servadel. Lõnga tõstetakse keppidel edasi, kuni see tundub puhas.

Valgete lõngade pesemisel ei tohi palju soodat kasutada, see teeb lõngad kollaseks.

Kergelt kedratud lõngade pesemiseks ei ole soovitav seepi lisada, kuna see soodustab vanumist. Loputada ainult külma veega.

Kasutatud kirjandus:

K.Konsin “Kudumid” 1979 kirjastus “Kunst” Tallinn

L.Varimõis “Kangakudumise õpetus ühes 213 mustriga” 1927 Autori kirjastus Tartu


Kanga viimistlemine

3 kommentaari

Üldiselt kanga pesemisest:

Pesemiseks peab vee sisse segama kas seepi, soodaleelist, ammoniaaki või tuhaleelist.  Jämedam ja paksem riie tarvitab rohkem aineid, kui õhem riie. Kareda veega ei ole soovitav pesta, sest see sisaldab palju lupja. Mida karedam vesi seda rohkem peab lisama seepi ja soodat. Kõige parem pesemiseks on vihma või järve vesi.

Lehelisega pesemine

Lehelis ehk puutuhaleotis on väga vana pesemisvahend, mida valmistati peamiselt lehtpuutuhast, parim oli kasepuutuhk. Tuhale valati peale tuline vesi ja segati. Mõne aja pärast lahus selgines ja peale tekkis libeaine. Leelise kangust sai proovida munaga. Kui muna peale jäi oli tuhaleelis tugev, kui aga põhja vajus, oli lahja.

Seebi keetmine

Seebikeetmine on meile tulnud arvatavasti keskajal sakslaste käest, varem tuntud juba Vana-Idas. Enne seepi kasutati leelist. Vanasti tarvitati palju loomarasvast kanges leelises keedetud seepi, kuigi searasv pidi parem olema ja sellest tehtud seep rohkem vahutama.

Seebikeetmise esimeses etapis lahustati rasvu, keetes neid tuhaleelises, hiljem, XIX saj teisel poolel, seebikivi (NaOH) lahuses. Keedeti seni, kuni keedus muutus esialgu piimjaks, siis paksenes ja hakkas mõla külge kinni jääma. Leelist tuli keedusele lisada osade kaupa, mitte korraga. Seebi küpsust prooviti segu taldrikule või muule külmale asjale tilgutades. Kui segu oli kuumalt läbipaistev ja jahtudes tõmbus pisut häguseks, tekkis selle hangunud tilga ümber õrn piirjoon, mis tähendas, et seep on valmis.Väljasoolatud seep tuli nüüd puhtaks ehk klaariks keeta. Liigne vesi auras seebi pinnalt ära. Jahtumise käigus tekkisid seebi pinnale suured mullid, keedeti seni, kuni need kadusid, seejärel jäeti seep patta hanguma. Jahtunud seep lõigati lahti ning pandi kuiva ja sooja kohta vähemalt pooleks aastaks. Pärast sellist seismist oli seep valmis. Keedunõu põhja jäänud seebipära ehk soop kõlbas hästi mustemate riiete ja põranda pesemiseks. Perenaistel oli vanal ajal kombeks saada palju seepi, pööramata tähelepanu seebi headusele.

Parim seep pidavat tulema hülgerasvast, see vahutab hästi. Vaesematel aegadel aga olevat kuulu järgi saartel seepi keedetud ka silgust. Võib arvata, et hästi see ei lõhnanud!

Seebikeetmise retsept:
10 kg rasva (lõpnud loomad, toiduks kõlbmatu liha)
1,0 kg seebikivi (naatriumhüdroksiidi NaOH)
0,5 kg kampolit
0,1–0,2 kg keedusoola
Keeta ühtlasel tulel 4–6 tundi esialgu pidevalt segades. Keemise käigus lisada vett selles osas, mis auruna eraldub. Vältida ülekeetmist!

Linase kanga viimistlemine:

  1. Telgedel maha lõigatud linane kangas pandi paariks päevaks leigesse vette likku.
  2. Kolgiti
  3. Hautati- märg kangas asetati anumasse, mis kaeti pealt takuse kangaga. Kanga peale raputati lehtpuutuhka ja valati üle keeva veega, kuni kogu pestav kangas oli kaetud.  Mõne tunni pärast lasti vesi tõrre põhjas oleva augu kaudu välja. Keevat vett tuli valada mitu korda, sest hautamine kestis terve päeva. (On keedetud ka tuhaleelises, selleks asetati paja põhja õlest rõngas, et kangas põhja ei kõrbeks. Mõnel pool pandi kangas enne keetmist veel kuni nädalaks leelisesse likku)
  4. Loputati
  5. Laotati kuivama
  6. Nädal hiljem korrati hautamist ja nii kolm nädalat järjest.
  7. Pleegitati- pleegitamine toimus viljapuuaias, koplis v heinamaal. Pleekimise ajal piserdati kangaid veega. Pleekimist soodustas kaste. Kanga servadesse tehti lõngast aasad ja kinnitati kangas puupulgakestega maa külge. Kanga külgi tuli vahetada. Pleegitamine kestis kuu aega.
  8. Keedeti veelkord leelisega
  9. Kuivatati
  10. Kolgiti puukurikaga või vaaliti siledaks. Silendamiseks võidi kasutada veel linalõgutit.

Kui taheti puuvillasele või linasele kangale läiget saada triigiti neid paremalt poolt.

Villase kanga viimistlemine:

Villast kangast vanutati seebi ja leelisega. Villase kanga vastupidavaks muutmisel kasutati erinevaid vanutamise võtteid

  • seebitatud kangast nühiti suurema kummuli keeratud puuanuma põhjal, vankriredelite vahel, nööridega mähitud laual, uksel, redelil või karuäkke peal, linalõuguti vahel.
  • Kihnus tallati kangast jalgadega toobris
  • Vanutusrull- puupakust õõnestatud madal küna, mille põhi oli seest sooniline. Küna massiivne kaas oli ka seestpoolt sooniline. Kaane küljes oli kuni 6 puupulka/käepidet, mis võimaldasid kuuel inimesel korraga kaane edasi-tagasi liigutamisest osa võtta. Kokkuvoldidtud kangas asetati molli põhja ja nihutati aegajalt edasi, kuni kogu kangas oli vanutatud

Kui näpu vajutusel jäi kangasse jälg, oli kangas piisavalt vanunud.

Vanutatud kangas loputati, mähiti ümber kaika ja pandi peale leibade väljavõtmist 2-3 tunniks ahju õlgedele kuivama. Kangarulli paremaks pressimiseks asetati sellele laud kividega vajutuseks. Vahel visati ka üle pennipuu või puuoksa, õmmeldi otsad kokku ja asetati õmbluse kohale kividega koormatud laud ning jäeti kangas kuivama ja venima.

Kasutatud kirjandus:

K.Konsin ”Kudumid” 1979 kirjastus ”Kunst” Tallinn

L.Varimõis ”Kangakudumise õpetus ühes 213 mustriga” 1927 Autori kirjastus Tartu

Maaleht

Sissejuhatus sidustesse

kommenteeri

Algsidused: labane, toimne, atlas

algsidused2

Labane:

Labane kangas on kõige lihtsam, selles ristlevad lõngad kõige tihedamini ning selle tulemusena on kangas tugev ja vastupidav. Labast kangast kootakse harilikult kahe niiega (st. niied on jaotatud kahele niiekepile) , kui aga kangas on tihe ja lõimelõngade arv ühel cm-l on rohkem, kui 10 lõnga, soovitatakse kududa nelja niiega (st. niied jaotatakse neljale niiekepile). Kui labast kangast kootakse villasest lõngast peab jälgima lõnga keerdu. Kui lõime- ja koelõng on ühtepidi keeruga, siis ei lähe kude nii tihedalt kokku, sest lõime keerd takistab.  Selline kangas läheb vanutamisel rohkem kokku. Kui koe- ja lõimelõnga keerud on vastupidised, läheb kude tihedamalt kokku ja kangas tuleb pehmem, kangapind ühtlasem ja vanutades on kokkuminek väiksem.

labane sidus

Toimne:

Toimset kangast iseloomustavad diagonaaljooned, mis võivad moodustada ka sakke ja laineid. Kootakse 4-9, kuid ka rohkema niiekepiga.

2. toimne sidus

Atlas:

Atlasi puhul tuleb tähele panna, et lõnga jooksud ei läheks liiga pikaks. Ei ole soovitav kududa rohkem, kui 8 niiekepiga.

3. atlas

Kangad jagunevad siduste põhjal kahte liiki:

  • ühekordsed kangad-neil on üks lõim ja üks kude ja nad võivad koosneda alljärgnevatest sidustest…

…algsidused (labane, toimne, atlas)
…moodustatud sidused (tuletatud algsidustest niietamise v. tallamise muutmisega)
…ühendatud sidused (tarvitatakse mitut sidust korraga,  nii alg- kui moodustatud siduseid)

  • topeltkangad– neil võib olla mitu lõime ja/või mitu kudet, omavahel ristlevad mitu kangast, kangast kootakse topelt laiana või torus

… omavahel võivad ristelda näiteks kaks ühekordset kangast

Rahvarõivakooli moedemonstratsioon.

kommenteeri

Rahvarõivapäeval jagatakse tunnustust meistritele
Laupäeval kell 12 saab Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas alguse
yle-eestilise konkursi «Töö kiidab tegijat» auhindamine ja ERMi juures
tegutsenud rahvarõivakooli kaheaastase kursuse lõputööde
moedemonstratsioon. Pikemalt ajalehes Postimees

raigo-pajula

Labane kangas

kommenteeri

Selleks, et alustada kanga käärimist peame eelnevalt otsustama, mida kududa soovime (vaip, suur-rätt, linik jne.)

Kõige lihtsam on alustada kaltsuvaibast, sest selle lõim on hõre (niietamise töö ja siduse tegemine ei ole väga raske), kudumine läheb kiiresti ja ei ole vaja hankida väga erilisi materjale.

Kaltsuvaiba sidus on tavaliselt kas labane või toimne.

Allpool on mõned pildid labase siduse näitel, mis seletavad veidi lahti kasutuses olevaid mõisteid. Lisan siia varsti ka video.

skeem31

skeem1

roosa ja kollane on lõimelõngad, lilla on koelõng, tallalauale vajutades osad lõimelõngad tõusevad ja osad langevad, nende vahele tekkinud ala nimetatakse vahelikuks, kuhu omakorda süstikuga visatakse koelõng

roosa ja kollane on lõimelõngad, lilla on koelõng, tallalauale vajutades osad lõimelõngad tõusevad ja osad langevad, nende vahele tekkinud ala nimetatakse vahelikuks, kuhu omakorda süstikuga visatakse koelõng

! Jätkub

Arvutitelgedel kudumise video

kommenteeri

Siin on minu kasutuses olevad arvutiteljed:

Weaving from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

Puupäevad „Ühest puust riistad“ ja haabjalaager Soomaal

kommenteeri

11.06-14.06.2009

Seekordsed õppepäevad toimuvad harukordselt ilusal aastaajal, looduslikult mitmekesises ning kaunis Soomaa piirkonnas.

Nelja päeva jooksul toimuvad Karuskose talu territooriumil, Raudna jõe kaldal, meistrite õpipajad ja traditsioonilise puutöö alane seminar. Üritust toetavad Eesti Rahvakultuuri ja Käsitöö Selts (ERKL), TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia (TÜ VKA), Soomaa.com ja Eesti Kultuurkapital.

Puupäevade laagri raames saab tutvuda nii ühepuupaatide valmistamise tehnoloogiaga, kui ka muude ühest puust voolitud tarbeesemete (lusikad, kausid, ummiknõud) valmistamisega.

Laagris avaneb harukordne võimalus osaleda paadi parraste koolutamisel ehk haabja laotamisel. Samuti proovime iidsete anumate valmistamiseks kasutatud põletusvõtet. Juhendajateks on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna õppejõud ja üliõpilased ning teised oma valdkonna meistrid või harrastajad. Nende nimed leiad päevakavast.

kõik ürituse kohta:

www.soomaa.com

Vanast uus ehk uued kuued mööblile (Rahvaülikoolis)

kommenteeri

Praktilised õpetused pehme mööbli värskendamiseks.

Mida arvestada kattekanga valimisel ja vahetamisel?

Kuidas hinnata polstri seisukorda ja seda väheste vahenditega uuendada (välja arvatud vedrusidumised)?

Näideteks kušett, 80ndate diivan ja 60ndate väikesemõõduline diivan, nõuka-aegne kontoritool või valik nendest.

Esimene päev:

Kaasa võtta pilte oma mööbliesemetest, mida uuendada soovitakse.

Kodutööks jääb nende lahtivõtmine, uurimine ja dokumenteerimine.

Teine kursusepäev:

Tekkinud küsimuste arutamine. Taastamise juhendamine.

Aeg L 24. ja 31. oktoober 2009, kell 11.00-14.00

Maht 8 tundi

Hind 440 krooni

12 kursuslast

Toimumiskoht: Tallinna Rahvaülikool

Juhendaja: Eva-Liisa Kriis

……………………………………….