• 18.-21.juuli Algõpetus ja sõbakirjaliste tekstiilide kudumine

• 25.-28. juuli Algõpetus ja sõbakirjaliste tekstiilide kudumine

Algõpetuse kursustel õpime nii maatelje, kui kiritelje kokkupanemist, lõime käärimist ja kanga rakendamist telgedele. Rakendustest praktiseerime labast, toimset ja ripsi, milledega on võimalik kududa nii kaltsuvaipasid, kui ka sõbakirjalisi tekstiile. Soovijatel on võimalik omandada kõlavöö, tihvavöö ja kirivöö kudumisvõtteid.

• 1.-4. august Suurräti ja sõba kudumine, topeltkanga tehnikad
Vaatame, kuidas on suurräti ruudustikke kavandatud.  Proovime erinevaid suurrätisiduseid nagu krepp ja toimne ning värvimõju kangas. Koome suurrätti topeltlaia ja seotud topeltkangana. Peseme villast kangast tuhaleelises ja keerutame narmaid. Soovijatel on võimalik omandada kõlavöö, tihvavöö ja kirivöö kudumisvõtteid.

• 8.-11.august Sisustustekstiilide kudumine- kardinad ja vaibad

Õpime leidma tehnikaid ja materjale kardinate ja vaipade kudumiseks. Rakendame erinevaid tehnikaid ja koome proovitööd. Saame teada, kuidas kardinaid õmmelda, sealjuures ka kuidas lihtsa vaevaga ruloo- ja rullkardina süsteeme teha. Soovijatel on võimalik omandada kõlavöö, tihvavöö ja kirivöö kudumisvõtteid.

• 15.-18. august Käteräti- ja laudlinakangad
• 22.-25. august Käteräti- ja laudlinakangad

Kursusel õpime linasest ja puuvillasest materjalist laudlinade ja käterättide kudumist. Kasutame keerukamaid toimseid tehnikaid, vahvelkanga tehnikat, drelltehnikat (sealjuures õpime algrakendusest suurendatud rakendust tegema), vagukanga tehnikat ja korjatud kirjaga kangatehnikat.

………………….

Suvekoolis on kasutada 4 maatelge, 4 kiritelge ja 1 arvutiga juhitav kangastelg, lisaks kõla-, tihva,- ja kirivöö kudumiseks töövahendid. Me ei rakenda kangaid täislaiuses, seega kursustel ei valmi suured asjad, vaid tööproovid erinevate töövõtetega, mida saab hiljem kasutada õppevahendina. Ühe õppegrupi suurus on 10-15 inimest.

Kangakudumise suvekooli hinnad 2013 aastal:

Koolitus:
32 akadeemilist tundi 102.- eurot

Hind sisaldab:
• Kangakudumiskoolitus
• Lõime materjal
• Konspekt
*Kursuste jooksul tehtud tööproovid jäävad autorile
*Ööbimiseks palun kaasa võtta oma voodiriided või magamiskott.

Toitlustus (10 söögikorda):
Hind oli 2012 aastal 32.- eurot 2013 veel lahtine

Toimumise koht:
Raplamaa Märjamaa vald Velise, mis asub Tallinn-Pärnu maantee keskkohast, Päärdust, kuue kilomeetri kaugusel.

Koolitused algavad neljapäeviti kell 13.00-14.00 ning lõpevad pühapäeval kell 15.00

!! Oma osalemissoovist anna märku veebruari lõpuks

Kontakt:
MTÜ IIDA Kursused
telefon: 53467366
e-kiri: eva@iidadesign.eu
blog.iidadesign.eu
suvekool.iidadesign.eu
Eva-Liisa Kriis

Õpitoad toimuvad Tsiistre külakojas neljal nädalavahetusel:
27.-28. oktoober
3.-4. november
17.-18. november
24.-25. november

Kel huvi, see hüüdku !
eva@iidadesign.eu
vaata ka siia: http://www.linamuuseum.ee/

Müügiplats tasuta, kauplejatelt ootame kaubavalikust annetust loteriile. Kogunenud rahaga toetame Valga Jaani kiriku arengut. Laadale ootame müüma aiasaaduste, taimede ja loomade kasvatajaid, käsitöömeistreid, meemüüjaid, puidust mööbli valmistajaid, erinevate toiduainete müüjaid, ehete valmistajaid jne. Koduleiva- ja saia küpsetamise ning koduveinide konkursile osalemiseks registreerida telefonil 5646 7946.

Täiendav info www.valga.ee

10. kangakudujate infopäev Taimest tulnud Suure-Jaani kultuurimajas 6. oktoobril 2012

9.00 – 10.00

Saabumine, registreerumine, näituse tööde vastuvõtmine
Linase materjali, tarvikute ja raamatute müük

10.00 – 12.30

Avasõnad – Veinika Västrik
Ave Matsin – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastateemast
Taimest tulnud
Tiina Jürgen – linaseid ja puuvillaseid telgedel kootud esemeid
Viljandi Muuseumist

12.30 – 13.30

Lõunapaus:
• näituste vaatamine ja Kangasulase näituse lemmiku valimine
• linase materjali, tarvikute ja raamatute müük
• supi söömine, soovijatele lisaks kohv ja saiakesed

13.30 – 16.30

Töötoad:
Astri Kaljus – taimedest põimevaipade kudumine
Maive Ottas – linase pitskoelise päevateki kudumine
Vitstest punumist õpetab Priit Retsep Abjast, niinega punumist Edu
Kuill Soomaalt

16.30 – 17.00

Infopäeva lõpetamine ja Kangasulase auhinna kätteandmine
Ootame kõigilt osalejatelt Kangasulase näitusele uusi ja vanu
LINASEID telgedel kootud esemeid.
Lisaks saab vaadata Suure-Jaani kultuurimaja käsitööringi näitust.
Osalustasu 5 eur (selle hulgas lõunasupp). Tasumine sularahas kohapeal.
Info ja registreerumine Tiiu Rusi tiiu.rusi@mail.ee , tel 51924237 või Maive Ottas
tel 56122488

23.-26. august “Fileekangaste kudumine” see oli viimane suvekooli kursus 2012 aastal Velisel
2.-5. august “Sisustuskangaste kudumine”
26.-29. juuli “Sisustuskangaste kudumine”
21. ja 22. juuli “Ketramise töötuba”
12.-15. juuli “Suurräti ja sõba kudumine”
5.-8. juuli “Kangakudumise algõpetus”
28.juuni – 1.juuli “Kangakudumise algõpetus”

Alates 23. maist 2012. aaastal on Vana-Vastseliinas, Piiri kõrtsi teisel korrusel avatud näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”. 2011. aasta sügis-talvel said Tsiistre Linamuuseumi ettevõtmisel Tsiistre külakojas kokku 14 inimest, et õppida kangastelgedel kuduma. Õpiti nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, krepptehnikat ja kõladega kudumist; materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmis kursuse lõpuks sõba, mida nüüd näitusel näha saab.

Näitusel saab uudistada ka Siksälä sõba, mis on kootud Misso lähistelt Siksälä kalmetemäelt pärit 12.-15. sajandi tekstiilileidude eeskujul.

Sõbade autorid on Aire Perk, Ele Raha, Eve Karu, Kadri Rutov, Kaire Uder, Krista Raud, Liia Pant, Marge Ojastu, Peep Raud, Piibe Pant, Pille Kaarsalu, Reet Lõiv, Selve Ringmaa ja Valentina Gomozova.

Kangakudumise õpitubasid juhendas MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis ja toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Näitus on avatud 10. augustini 2012. aastal.

30. juuni algusega kell 11.00

• Taimedega värvimine. Vajalikud lõngad ja kemikaalid on muuseumi poolt. Tulemuseks saadud kordumatut värvitooni lõngavihid saavad osalejad koju kaasa.
• Kohv ja pirukas hinna sees.

Grupi suurus kuni 15 inimest. Palume registreeruda! sillaotsa@velise.ee
Pilet: 3 EUR
http://www.velise.ee/saurus/index.php?id=222316

Õpitubasid juhendab MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis. Eva-Liisa on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor, kangakudumise suvekooli käivitaja ja läbiviija ning käsitöönäituste kuraator.
Õpitubade maksumus on á 29 eurot, kursus kokku 116 eurot.
Õpitubadele registreerumiseks, lisainfo ja täpsema õppekava saamiseks võta palun hiljemalt 15. augustiks ühendust e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee.

Õpitoad toimuvad juhul, kui registreerub kümme inimest.

Lisainfo: www.linamuuseum.ee

Vaata ka: http://suvekool.iidadesign.eu/; http://blog.iidadesign.eu

Laada informatsioon:

09. juuni 2012 Valga – Valka kaksiklinnade festivali “Helisev Liivimaa”
raames LIIVIMAA LAAT Valga kesklinnas. Müügikohtade registreerimine kuni
08. juunini telefonil 766 9970, e-post:info@valgakultuurikeskus.ee.

Müügiplats tasuta, kauplejatelt oodatakse kaubavalikust annetust
suurele loteriile. Kogunenud rahaga toetatakse Valga linna ühe
kultuuriobjekti arengut. Müüma oodatakse kauplejaid erinevate
kaubaartiklitega.

Valga – Valka kaksiklinnade festivali “Helisev Liivimaa” üldinfo
www.valga.ee või telefonil 5345 3457

Peagi avatakse Vormsi saarel põnev paik, kus hakkavad lisaks õpitubadele toimuvad ka kontserdid, seminarid, laagrid, näitused, etendused ja palju muud põnevat.

Kursuste õppekavad leiad siit>

Kõik kursused toimuvad Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas.
Info ja registreerimine 53467366 või eva(at)iidadesign.eu

Tänan siinkohal heade sõnade eest Märjamaa valda ja toetuse eest kohalikke inimesi.

Pikemalt saab lugeda Märjamaa nädalalehest

IIDA suvekool on Eva-Liisa Kriisi ja MTÜ  IIDA Kursused tänuväärt ettevõtmine Märjamaa vallas. Tegevust alustati 2010. aastal kangakudumise kursuste korraldamisega. Aastal 2010 osales suvekoolis 50 ja 2011. aastal 100 huvilist, kelle hulgas on ka palju õpetajaid. Oluline iseloomulik joon Eva-Liisa Kriisi tegemistes on tihe side ümbritseva kogukonnaga, ajaloo- ning kultuuripärandi uurimine, talletamine ja oma töös kasutamine.

Raplamaa Aasta Tegu 2011 peapreemiaid anti sel aastal välja kaks:
MTÜ Saagu Valgus Fond tegevus- fondi juhataja Siiri Sisask http://www.saaguvalgus.ee/
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus – Riin Pallon ja Kairi Orgusaar. http://raplakunst.onepagefree.com/

Rohkem infot leiad siit

Ots Puutöökoda OÜ Võrumaal valmistab lauatelgesid, kerilaudu, käärpuusid ja kedervarsi. Toodetega saab tutvuda kodulehel http://www.otspuu.ee/tarvikud.html. Lisan ka ise mõned pildid.

Tsiistre Linamuuseumi õpitubades saab praegu õppida ka võru keelt. See on eriti vajalik Võrumaale mujalt tulnutele, et ei tekiks asjatuid segadusi. Näiteks kui naaber helistab ja ütleb, et on sinu maa vallale kaevanud ei tähenda see probleeme vallavalitsusega vaid, et on kaevatud kraav. Meie pere laps arvabki, et Võrumaa on eraldi riik, seal on oma keel ja võib juhtuda nii, et Võrumaal on talv aga Eestis sajab samal ajal hoopis vihma.

Kangakudumiskoolituse ellukutsujast  Prastuli Seltsist ning Tsiistre Linamuuseumi tegemistest kuulete kindlasti edaspidigi. (Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.)

_____________________________________________________

_____________________________________________________

Koopia Raplamaalt pärit kangakudumiskonspektist.

_____________________________________________________

____________________________________________________

Kõigepealt siis  vanim asukas aastast 1896 Mathilde Tammelanderi poolt välja antud “Kangaste seletusi”. Raamatus on kaheksal leheküljel saja mustri lühikesed seletused. Kahjuks ei viita raamat eraldi mustri või rakenduste vihikule, mis justkui peaks kaasnema. Mathilde Tammelander (1837-1928) oli naiskäsitöökooli juhataja alguses Hämeenlinnas, hiljem Turus Soomes. Raamatut “Kangaste seletused” on välja antud soome, rootsi ja eesti keeles. Kannan kahtlust, et puuduolev rakenduste kogumik on mul siiski olemas, kuigi kirjeldused päris täpselt kokku ei lähe. Seletus võib olla selles, et raamatut on vahepeal ümber toimetatud ja mustrite järjestust muudetud. Kahtlusaluse rakenduste kogumiku, kus on samuti sadakond mustrit olen juba varem avaldanud http://blog.iidadesign.eu/lang/et/vaimastvere-kangrute-vald/.
_____________________________________________________________

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

DVD “VÖÖ KUDUMISE ÕPETUS” ON NELJAS OSA IIDA KÄSITÖÖBLOGI KANGAKUDUMISE ÕPPEFILMIDE SARJAST.
KÕLAD on nelinurksed plaadikesed, mille nurkades on augud lõimelõngade jaoks. Kõlavöö kiri sõltub erinevat värvi lõimelõngade paigutusest kõlades. Vöö moodustub kõlade keeramisel keerdunud lõngasid koelõngaga ühendades. Kõlavöö laius sõltub kõlade arvust ja materjali jämedusest. Arhailist kõlavööd iseloomustavad äärekõlad ja mustrikõlad. Äärekõlades on neli lõnga ja mustrikõlades kaks lõnga. Mustrikõladega on võimalik kududa keerukamaid ornamente.
KIRIVÖÖ on tuntud rahvarõivaste peamise aksessuaarina. Vööd kootakse vööraamil või umbse ringina üles loodud lõimedega. Kui kõlavöö lõim on villane siis kirivöö lõimes on taustalõngad linased ning mustrilõngad villased. Koelõng on mõlemal juhul linane. Kirivöö üldrakendus on labane kuid villased mustrilõngad korjatakse vastavalt mustrile vöösse käsitsi. Labane rakendus kirivöö lõimes saadakse vahelikupulga ja niite või tihva abil.

DVD sisu:

1) kõlavöö ja arhailise kõlavöö kudumine
2) kirivöö kudumine vööraamil ja umbselt loodud lõimega
3) tihvaga kudumine
4) tutid ja narmad vöö otstesse

Tellimusi ootan e-maili teel eva@iidadesign.eu. Kirjale lisa postiaadress ja täisnimi.

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitoad on esimene muuseumi õpitubade sarjast ja toimuvad septembrist-detsembrini 2011 Tsiistre Külakojas. Õpitakse nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist.

Avatud uste päeval osalemine on tasuta; registreerumiseks saada meil e-posti aadressil kristina@lingua.ee või helista 503 1514.

Laupäeval olime kutsutud Nopri Talumeiereisse iga-aastasele lõikuspeole. Tiit Niilo, Nopri talu peremees, tutvustas 2011 aasta Tsiistre nuka põllumajanduslikke saavutusi. Raul Auksmann, Tsiistre nuka külavanem, rääkis piirkonna rõõmudest ja muredest ning tutvustas üsna pea avatavat  Tsiistre uut kodulehte. Peol pöörati tähelepanu kaasatoodud söökidele, taludes tehtud ehitustöödele, uutele elanikele ja tegusatele inimestele. Pidu oli omamoodi infolevitajaks, kui sul oli vaja midagi müüa või osta.  Mängu tulid nii kitsed kui kinnistud.

Tsiistre Selts andis eelmisel aastal välja Lui Niilo käsikirjadega raamatu “Tsiistre nuka värvid”

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

Aitäh piltide eest Tuuliki Vuks.

Kuna mul oli endal ka hiljuti juubel siis mõtlesin seoses oma varakult alanud keskea kriisiga Oisust tagasi sõites, et see on hoopis millegi huvitavama algus. Ühesõnaga olge rõõmasad, käige jala ja sööge küüslauku.

http://blog.iidadesign.eu/lang/et/tsiistre-linamuuseumi-opitoad/

Esimese kohtumise pildid leiadki sellest postitusest. Õppisime kangastelgede kokkupanemist ja rakendamist. Alustuseks koome kangaproove sõbakirjaliste tekkida ja vaipade tundma õppimiseks.

Kursuste ellukutsujaks Tsiistres on Prastuli Selt ja Tsiistre Linamuuseum. Kursusesd toimuvad Tsiistre Külaseltsi ruumes. Maitsvaid piimatooteid lõunalauale saame Nopri Talumeiereist. Lisaks imeline loodus ja erilised inimesed.

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

• Eesti NSV Teenindusministeeriumi Projekteerimis- ja Tehnoloogiabüroo väljaanne “Vaiptoodete valmistamise metoodiline juhend” 1979.  17 lehekülge + 38 joonist. Trükis on mõeldud tasuta jagamiseks.
• Kangakirjade vihik/album 54 lehekülge
• Üks ilmselt vabrikus valmistatud suurrätt
• Mustrileht, mis on arvatavalt ilmunud koos raamatuga “Õpetuse raamat käsitöö koolidele ja ise õppimiseks” Luise Rebenitz 1898 aasta

Esemeid kasutatkse edaspidi kangakudumise suvekoolis õppevahendeina.

Tänan annetajaid  Tähtit, Riinat ja Koidut!

Nii, nagu on alanud uus kooliaasta, võtab hoogu sisse ka uus
kangakudumise hooaeg. Selleks, et koguda mõtteid ja ideid, olete kõik
oodatud 1. oktoobril kangakudujate infopäevale Järvamaale Särevere mõisasse.
Tegemist on üheksandat korda toimuva üritusega, mis igal aastal leiab
aset Eestimaa erinevates paikades.

Täpsema ajakava, ettekannete ja töötubade teemad leiate siit > infopäeva_kava2011

Võtke seekord kaasa omakootud villaseid õlakatteid: sõbasid ja
suurrätte. Teeme neist ühise näituse, jagame ideid, nippe ja valime oma
lemmiku!

Täpsem info tel 56956639 (Imbi Karu, Kesk-Eesti Käsitööselts),
imbi.karu@mail.ee

Tervitades,
Veinika Västrik
ERKL kangakudujate alaliidu nimel

Tsiistre Külakoda

Kursusega „Tsiistre Linamuuseumi õpitoad: kangastelgedel kudumine ‐ algõpetus ja sõbakirjalised tekstiilid” käivitub esimene Linamuuseumi õpitubade sarjast. Õpitoad koosnevad kuuest kahepäevasest tsüklist ja toimuvad nädalavahetustel septembri lõpust kuni detsembrini 2011. Õpime kangakudumise erinevaid tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, nii maa‐ kui ka kirikangastelgede rakendamist, erinevaid kangakudumise tehnikaid, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist.

Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned erinevates tehnikates kangaproovid. Õpitubade eesmärk on ka kultuuri‐ ja haridustegevuse edendamine, huvi äratamine ühistegevuse ja koostöö vastu, tingimuste loomine käsitöövõrgustiku tekkimiseks, algupärase rahvakunsti väärtustamine ning selle järjepidevuse säilitamine ja kaasajastamine.

Õpitubade juhendaja, MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva‐Liisa Kriis on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor, kangakudumise suvekooli käivitaja ja läbiviija ning käsitöönäituste kuraator.

Vaata ka:
IIDA suvekool
Iida käsitööblogi ja -kursused

Õpitubade maksumus ühe tsükli kohta on 15 eurot (234,70 krooni); kokku 6 tsüklit x 15 EUR=90 eurot (1408,19 krooni). Õpitubades osalejate arv on piiratud. Koha õpitubades tagab kahe tsükli ettemaks 30 eurot hiljemalt 16. septembriks 2011. Ettemaks palun teha: Prastuli Selts, Swedbank a/a 221049559605.
Õpitubadele registreerumiseks, lisainfo ja täpsema õppekava saamiseks võta palun ühendust meilil kristina@lingua.ee või telefonil +372 503 1514.

Üks mustrikordus on 240 lõnga. Seda korrata 4 korda.

Näitus on olnud menukas ja saab neljandat korda eksponeeritud Rapla haldushoones Raplas toimuva IV Ettevõtlusfoorumi raames, mille peakorraldajaks on Eesti Käsitööliit. Üritus toimub 8. oktoobril 2011 aastal ja selle kava riputan mõne aja pärast ka blogisse.

Eesti käsitöömjas toimunud näituse pildid on allpool.

Sellel aastal on osalejaid suvekoolis saja ringis.
Täiendan seda postitust jooksvalt augusti lõpuni.
Seniks ilusat suve.

Nüüd üritame tema mõtte teha teoks. Koostame raamatut, kus on sees 150 Eesti paika, mida on kunstnikud jäädvustanud. Püüame teosed paigutada võimalikult täpselt maastikule ning kirjutame iga paiga kohta lühikese loo. Ja muidugi räägime ka kunstnikust ja tema teosest.

Oleme tänulikud, kui aitate meil maalidega täita neid kohti Eestis, mis on veel tühjad. Kunstnikud on käinud palju rannikul, saartel, Haanjas, Mulgimaal ja Otepääl, kuid vähem Kesk-Eestis, Pärnumaal, Alutagusel või Setumaal.

Lisage maale kas veebilehel www.maastikumaal.ee või kirjutage otse meile.

Andres Eilart – andres.eilart@epl.ee
Aavo Kokk – aavokokk@uninet.ee

Töövahendid:

• Värvirull koos alusega
• PVA liim
• Kartong
• Kangatükke (sitsiriie,  linane)
• Õhemat paberit (tapeet või pakkepaber)
• Paela
• Triikraud
• Lõikenuga ja käärid
• Joonlaud
• pliiats

Töö käik:

1. Lõika välja kaks tükki kartongi, mis on dokumendist veidi suurem (näiteks 2 mm igast küljest). Kartongi tükid moodustavad alumise ja pealmise kaane.
2. Kaaned tuleb omavahel ühendada riideribaga. Lõika kaante seljast 2-3 cm pikem riideriba, mis on umbes 5 cm lai ja kata see värvirulli kasutades liimiga. Aseta kaaned kõrvuti ja kleebi  riideriba nende ühenduskohale välimisel poolel. Kui oled käega detaili paika silunud triigi see õrnalt kuuma triikrauaga üle ja pööra otsad sissepoole. Pilt 5 ja 6
3. Kaante neli nurka tuleb samuti riidega kaitsta, sest need kuluvad kõige rutem. Selleks võta iga nurga tarvis umbes 3,5 x 5,5 cm suurune riidetükk ja vormista nurgad nagu näha piltidel 1-5.  Kata riidetükk liimiga,  aseta paika, voldi ümber nurga ja triigi üle.
4. Nüüd lõika välja kaks pealispaberit nagu on näga piltidel  7 ja 8. Ärapööramiseks jäta 1,5 cm. Kata paber liimiga, aseta õigele kohale kaane välisküljel ja silu käega üle. Alles siis võid õrnalt sirgeks triikida. Viimasena pööra äärad sisse ja triigi ka need kinni. Pilt 10
5. Pealmist kaant võid soovikorral veel lisaks dekoreerida. Mina lõikasin tapeedimustrist porte ja paigaldasin selle nagu pealispaberigi. Pilt 11
6. Nüüd vormi triikrauaga dokumendi kinnitusnööri otsad. Need jäävad sisemise kattepaberi alla. Vaata pilte 12 ja 13
7. Üks ots paelast liimi kohe kaane sisse kinni. Pilt 14
8. Mõõda välja sisemine kattepaebr ehk vooder..Sobiv mõõt peab olema 2mm igast servast väiksem, kui kaaned ise. Voodri võid lõigata ka kahes tükis, üks kummagi kaane tarvis. Sellisel juhul kleebi seljajoone katteks eelnevalt kolme cm-i laiune voodripaberist riba, mis on sama kõrgusega nagu voodergi.
9. Kata vooder liimiga, aseta paika, silu kätega üle ja siis triigi õrnalt siledaks. Pilt 15
10. Nüüd liimi kinni kinnituspaela teine ots ja kata  see kolmnurkse voodripaberi tükiga.
11. Triigi kaaned veel mõlemalt poolt  üle ja pane need kohe peale seda raskuse alla umbes pooleks tunniks.
12. Hiljem võid kaanele kleepida veel etiketi ja lisada kinnise (nööbi, paelad v. Muu sellise)

Marie Voolens rahvariietes. Foto E.Leinbock 1925.

Allolev tekst on Elli Küttimi üleskirjutus vestlustest Viiu Piheliga Hiiumaa Kõpu poolsaare rahvariietest 1959. aastal.

…/Kurdus kuub vöis ka mütmet värvi olla. Need kurrutati ahjus leibte pääl. Ma isegi kurrudasin omale ühe kuue sedasi ää. Mina lappisin kurrud sedasi ilusti üksteise körvale ja vajutasin tulised leivad nende pääle ja panin siis koos leibtega ahju kuivama. Need kurrud seisid siis tüki aega sees.

Seda ma nägin küll ka, kuidas Pimmi Aet käiseid kurrudas. Ma oskaks seda järele teha küll. Siis pidi karduli tärklist olema. Senest tehti siis kliister. Sene sees kastis ta siis näpud märjaks ja vedas siis kurrud vastu laua äärd. Tal oli sesune kurrudamise laud, et ühe külje pääl oli vähene äär ühtepidi ja teise külje pääl teistpidi. Sinna vastu ta siis vedas need kurrud. Ühe külje kurrud ühe ääre vastu. Siis keeras laua ümber ja vedas teise külje kurrud teise ääre vasta. Nee kuivadas ahjus ää ja siis pärast kurrudas seljataguse. Laud oli nii lai kui käised./…

Katkend on võetud raamatust “Nad tegid toad tuule pääle, elud ilma ääre pääle…” Lood Hiiumaa Kõpu poolsaare inimestest, paikadest, sündmustest ja igasugustest juhtumustest. Põnevad ja naljakad lood on jutustatud erinevate inimeste poolt. Raamatust võib lugeda Hiiumaa rahvariiete kohta, juhtumusi seoses laevadega, elust Kõpu mõisas, Kõpu kangetest meestest ja naistest ning Kõpu poolsaare priinimedest ja perenimedest. Mahlakd jutud eesti elust tsaariajal.

…………….

Eestis ei ole lapitehnikas tekstiile möödunud aegadest palju säilinud, neist ei ole kirjutatud ega neile erilist tähelepanu pööratud. Tehnikat võime kohata nii rõivastuses kui kodutekstiilides. Rõivastuses on heaks näiteks naiste rahvariiete juurde kuulunud taskud, kuid kangatükkidest valmistati ka sisustuses vajalikke esemeid­- seina-, põranda- ja vooditekke. (Mõnelpool on öeldud, et vaibaks kutsuti kangastelgedel kootud eset. Poeriidest valmistatut nimetati tekiks.)

Põrandateki valmistamiseks võidi rohkem kasutada villaseid kangajääke, seina- ja vooditekid tehti segamaterjalidest ehk sellest, mis parasjagu käepärast oli. Tavaliselt kasutati sitsikanga jääke ja vanu riideid, mis oma aja olid ära elanud. Selles valguses ei ole tänapäeva taaskasutusteema kuidagi uudne mõtteviis, pigem võiks öelda, et meie esiemad olid selles vallas isegi edukamad.

Vatitekkide valmistamiseks kasutati erilisi raame, mille taga istudes sai mugavalt teppimise tööd teha. Riho Saardi raamatust „Luidja – värav Kõpu poolsaarele“ võib lugeda, kuidas Hiiumaal vatitekke valmistati: ” Korraldati ka teki tegemise talguid. Selleks olid tehtud suured raamid, millele laotati riie, tekivooder, vatikiht ja pealisriie. Naised istusid ümber raami kuuekesi. Tugev linane niit hõõruti kriiditükiga üle. Üks hoidis ühest niidi otsast, teine teisest otsast. Niiti riide kohal pingul hoides tõmmati seda, nagu pillikeelt sõrmega ja riidele jäi valge kriidine joon, mis tikiti läbi. Niimoodi töötades said uudised, külajutud ja naljad räägitud ja vatitekk ühe õhtuga valmis.”

Üks ebatraditsioonilisemaid lapitehnikas tekstiile on Kodaverest pärit põrandavaip, mis on õmmeldud justkui tekstiilist soomustest (A530:6 ERM). Üldiselt olid lapid aga ikka ruudukujulised.

Tänan siinkohal Eva Orlova-Palusalut kasulike viidete eest.

Esimese päeva loengumaterjalid leiad siit…
Teise päeva loengumaterjalid leiad siit…
Kolmanda päeva loengumaterjalid leiad siit…

Lepapuust soalaad näitusel "Suurrätt- kavandamine ja tehnikad". Puukoi ei ole lasknud ennast häirida ei pidevast transpordist, tuuletõmbusest ega keskküttest. Lepp pidi sisaldama kõige rohkem suhkruid, mida koi väga armastab. Lepp oli talupidamises levinud tarbepuu hea kättesaadavuse ja töötlemisomaduste pärast. Foto: Jüri Kusmin

Siia on lisatud pilt ka tänapäevasest dobby-süsteemist. Teljetüüpi iseloomustab küljelt alla rippuv kett. Iga lüli ehk pulk ahelikus kannab ühte mustrikordust. Mida pikem on kett, seda suurem on mustrikordus.

Maateljed ehk lihtteljed olid levinud töövahendiks enne kiritelgede ehk soometelgede kasutuselevõttu.

• 21.-24. juuli Suurräti kudumine ja topeltkanga tehnikad
• 28.-31. juuli Sisustustekstiilide kudumine- õhulised kardinad ja koekiritehnikas põrandavaibad

Registreerimiseks kirjutage e-kiri, eva@iidadesign.eu, milles on Teie nimi, telefoninumber ja kursuse kuupäevad.
suvekool.iidadesign.eu

Vaata lähemalt www.urvasteseltsimaja.ee

Sarnaseid seltse asutati hiljem mujalgi Eestis – 1897. a Viljandi Käsitööliste Vastastikuse Abistamise Selts, 1898. a Tallinna Käsitööliste Selts ja 1901. a Võru Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts.

Tartu seltsi eesmärgiks oli koondada käsitöölisi, parandada nende kutseoskusi ja haridustaset ning hoolitseda liikmete vaba aja sisuka veetmise eest. Seltsil oli oma embleem ja lipp.

Liikmeskonna moodustasid põhiliselt sakslased, kuid seltsi võisid astuda ka saksa keelt oskavad eestlased. 19. saj lõpul kuulus seltsi nii Tartus kui ka väljaspool Tartut tegutsevaid käsitöömeistreid, selle, kaupmehi, literaate, aadlikke-mõisnikke, pastoreid jne. Liikmete kultuuriliseks meelelahutuseks ja ametialaste oskuste tõstmiseks korraldati loenguid ja kursusi. Seltsi juures tegutsesid mitmesugused ringid ja komiteed — laulu- ja muusikaring, kirjanduskomitee, draamasektsioon, huumorikomitee, teatrikomitee e. teatrikonsortsium, puuviljakasvatuse
ja aianduse osakond, uisutee komitee, keegli- ja piljardimängukomitee jt. Seltsi eestvõttel asutati tööndusmuuseum. Õpipoiste erialaste ja üldteadmiste täiendamiseks asutati täienduskool ja joonistuskursused.

Joonistuskursusi juhendas 1883-1908 aastatel Rudolf von zur Mühlen, kelle käe all on kunsti õppinud Mart Pukits, Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa ja eraõpilasena K. Raud.

Tartu Käsitööliste Selts-i juures tegutses ka kohus ning liikmetele majandusliku abi andmiseks  hoiu-, matuse- ja haigete toetuskassa.

Gruss aus Embachstadt (tervitused Emajõelinnast) ,Handwerkerverein (käsitööliste selts), postkaart on 1905 aastast.

19. sajandil oli Tartu majanduslik areng kuni raudtee ehitamiseni aeglane. Hõreda hoonestusega Toometaguse piirkonna linnaehituslikku kujunemist mõjutas 1868. aastal  Tiigi tänavale rajatud Tartu Käsitööliste Seltsi seltsimaja ja suveaed. Nende juurde ehitati 1870 aastal veel varjuandev suveteatrihoone.  Kaunis park asus preaguse Vanemuise väikse maja kõrval oleval haljasalal ja selle juurde viisid linna poolt Aia (Vanemuise) ja Tiigi tänav.

1904. a põles teatrihoone maha, uue ehitamiseks algatati korjandus. Korjandust ja ehitust koordineeris teatriehituskomitee. Uus teatrimaja — Tartu saksa teater — valmis 1910. a (praegu Vanemuise väike maja).

I maailmasõja ajal seltsi tegevus katkes, tegevust jätkati 1918. a. 1939. a ümberasumise käigus lahkus palju liikmeid Saksamaale ja seltsi tegevus praktiliselt hääbus. Selts suleti 1940. a ENSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldusel. 1941 põlesid Tartu Käsitööliste Seltsi hooned maha.

Võrdluseks lisan:

• Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts (Jurjevi linna Eesti Käsitööliste Avitamise Selts; Tartu Eesti Käsitööliste Ühenduse Selts) asutati Tartus 24.06.1889 Hans Ode eestvedamisel.
  Ametlikult hakkas selts tegutsema 30.08.1891. Seltsi esimene esimees oli Karl August Hermann.
• Kunstiühing Pallas tegutses Tartus 1918-1940. Ühingu eesmärgiks oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Pallase ühingu asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas.
• Kõrgem Kunstikool Pallas asutati 1919. aastal Tartus.
• Tartu Naisühingu Kutsekool asutati 1919. aastal.

ALGAJATELE:

12.03 Kangastelje osad, siduseõpetus, tehnikad, materjali arvestus, lõime käärimine
26.03 Toimne, labane, rips. Lõimepalmiku teljele rakendamine, niietamine, soastamine, siduse tegemine
09.04 Täiskoekirja teoreetiline tund
23.09 Täiskoekirja rakendamine
07.05 Lõimerips, teoreetiline tund ja rakendamine
21.05 Vaiba viimistlemine

Tunnid toimuvad nimetatud kuupäevadel kl 14:30-18:30

Osalustasu 89 EUR
Juhendaja Eva-Liisa Kriis

EDASIJÕUDNUTELE ehk neile, kes ei vaja 12.03 ja 26.03 teemade käsitlemist, iga tund eraldi 16,50EUR. Kõik 4 tundi 09.04-21.05 kokku 59EUR.
KOHTADE ARV telje ümber piiratud!

……………………………………………..

Vabaduse pst 128, Tallinn Nõmme/Jannseni Kaubamaja/
tel: 6188 001
GSM: 532 33328
e-mail: post@craftcenter.eu

www.craftcenter.eu

Lähemal uurimisel tegin järgnevad tähelepanekud.

Ese on kootud valmislaiusega 72 cm ning pikkusega 166 cm. Ühele küljele on koelõngast jäetud  9 cm-i pikkused narmad ja teisele õmmeldud ilustuseks keerupael, mis moodustab kahte nurka aasa. Kudumisel on kasutatud risttoimset tehnikat, moodustades 8 x 9 cm suuruseid ruute. Need kaks äärt, kus ei ole narmaid ega keerupaela on kahe sentimeetri laiuselt ära pööratud. Pööratav osa, mis jääb kududes tekstiili algusesse ja lõppu on kootud labaselt. See on võimalik rakenduse ümber sidumisega kudumise ajal.

Ornamedid on kangasse kootud naastpõime tehnikas. Küsimuseks jääb vaid, miks osad ornamentidest on kootud nii äärde, et serv need justkui pooleks lõikab. Võibolla on algselt mõeldud valmistada kahest poolest kokku õmmeldud tekk. Võibolla see on ka nii teostatud ja hiljem üks pool eemaldatud ja serv keerupaelaga viimistletud. Pael tundub aga selleks puhuks tekiga liiga ühte karva kulunud olevat. Suurele, kahelaidsele tekile viitab ka kolme serva jäetud ornamentideta ala, justkui mõtteline porte.

Eseme proportsiooni, narmaste ja ilupaelast tekkivate aasade tõttu arvan, et see võis olla saani, ree või seinakaunistus. Tekstiili on valmistanud kohalik.

Tänan siinkohal omanikku vastutulelikkuse eest.

Eesti raamatukogude kataloog “Ester” annab kolm trükist, mis on seotud L.Rebenitziga:

1. Õpetuse raamat käsitöö koolidele ja iseõppimiseks / Väljaannud proua Louise Rebenitz. Välja antud 1898 Riias, 22, 2 lk.
2. Proua Louisa Rebenitz’i kõrge kubermangu valitsuse poolt lubatud Tütarlaste kasuliku kunst-näputöö kooli programm / välja antud Tallinnas 1893, 3 lk.
3. Proua Louise Rebenitz’i Tütarlaste kunst kanga kudumise ja näputöö kool igasugu naesterahva käsitööde ja Soome kunst kangakudumise õpetamiseks Tallinnas / Prospekt 1901

Tähelepanu väärivad ka 20.saj. algul Louise Rebenitzi käsitöökoolis valmistatud esemed, mis on säilinud Tallinna Linnamuuseumis. Rohkem saad teada kuulates saadet MAAILMAPILT. Käsitöö 20. sajandi alguses. II osa. http://arhiiv.err.ee/vaata/19109. Räägib Tallinna Linnamuuseumi teadur Urve Mankin, küsitleb Silvia Karro.

Louise Rebenitzi koolist varasemad käsitööd õpetavad koolid:

• 1880. aastal 24.sept. asutatakse Tallinnas esimene eesti naiskäsitöökool, mille juhatajaks on C.R. Jakobsoni õde Natalie Auguste Johanson-Pärn (1843–1915). Kooli õppeaineteks on rätsepatöö, kudumine, tikkimine, heegeldamine, tarbe-, ilu- ja mänguasjade ning kunstlillede valmistamine. Kool lõpetab tegevuse 1885 aastal. Natali Auguste Johanson-Pärn oli naiste eestikeelse kodumajanduskallakuga hariduse ideoloog. Ta on avaldanud kaks raamatut, „Eesti tütarde haridus” ja “Naesterahva käsitööde raamat”.
• 1877 jaanuaris asutab Elise Baranius Tartus naiskäsitöökooli, mis jääb tegutsema 1893. aastani.
• Ants Viires kirjutab väljaandes Tuna 2/2005, et käsitöö õppega koole leidus peale 1870-nendat aastat mujalgi Eestis- 1875  Rõuges, 1876 Rannus, 1878 Rõngus, jne.
• 1811. aasta  12.detsembril avab Praost J.P.von Roth Kanepis Vaeste Tütarlaste Käsitöökooli, kus 11-14 aastaste tütarlaste käsitööõpingute hulka kuulub õlepunumine, kangakudumine ja Saksamaalt tellitud masinatel õmblemine. Kanepi Gümnaasiumi arengukavast võib lugeda-” 12. detsembrist 1811 alustas Kanepis tööd, tol ajal juba 17 võru-tartukeelse kihelkonna praosti, J.Ph.v. Rothi poolt oma kulu ja kirjadega asutatud vaeste tütarlaste käsitöökool (Armen- und Industrieschule), milline oli samuti oma ajas esimene talutüdrukutele hariduse andmise nähtus.”

Lisakas võib Helene Kuma raamatust “Eesti rahvavaibad” lugeda, et 19. sajandi lõpuaastatel korraldas proua Reet Kurrik  Enge mõisas uut tüüpi telgedel kudumiskursusi. Samuti, et aastatel 1895-1899 viidi ainuüksi drellkangaste kudumiskursusi läbi Tõstamaal, Hallistes, Karksis, Põltsamaal, Karulas, Kanepis, Vana-Tänassilmas, Räpinas, Viru-Jaagupis ja mujal.

Alma Koskel on sündinud 6. juulil 1886. a. Jõgeva vallas Tartumaal. Alma õppis A. Salomoni tütarlastekoolis Tartus. Kutsehariduse omandas Soome mitmes käsitöö ja kudumiskoolis ning kunstitööstuskoolis Atheneumis. Hiljem Eestis oli ta koduõpetajaks Võrumaal ja Tartu Naisseltsi käsitöö ja kudumiskursuste juhatajaks. Naisühingu käsitöökooli juhataja kohale asus ta alates 1919. aastast. Alma Koskel oli tegev Tartu Naisseltsis, “Naiste töö ja elu” toimetuses, Tartu Naisühingus, Eesti Naisorganisatsioonide Liidu juhatuses ja mujal. (Postimees Tartu 1936 5. juuni lk 7).

• Pallase esimesele põhikirjale kirjutasid koos Konrad Mäe, Aleksander Tassa, Ado Vabbe, Mart Pukitsa, Voldemar Kangro-Pooli ja Johannes Einsillaga alla ka neli naist: Clara Holst, Alma Johanson (Koskel), Auguste Pärn ja Marie Reisik.
• Alma Koskelit loetakse ka esimeseks Eesti tekstiilikunstnikuks.
• Tartu Naisühingu Käsitöökool (1919–1942) alustas tegevust Alma Koskeli juhtimisel raamatuköitmise ja papitöö töökoja sisseseadega. 1923. aastal lisandus nahatöö osakond. Valmistati käekotte, rahataskuid, suitsutopse jne. 1927–1941 oli keraamika osakonna õpetajaks Hilda Tover kelle käe all valmistati Riigi Kunstitööstuskooliga sarnast laadi keraamikat. Toodangut müüdi OÜ Kodukäsitöö poodides ja iga-aastasel kooli näitusmüügil.

Alma Koskel suri 1942 aastal 56 aastaselt.

Kutsume kõiki vabatahtlikke, kes soovivad osaleda laulu- ja tantsupeo ettevalmistamisel, kangastelgedel kuduma istumisaluseid peol kasutamiseks ja kaunistamiseks.

ISTEALUSTE TALGUJUHEND

Abi eest tänab, täiendavatele küsimustele vastab ning osalemisindu soovib
Ehe maa ja ilm korraldustoimkond
ehemaailm@kul.ee

Kevad viib mõtted lilledele, istutamisele ning lillealusele. Teadsin, et pööningul on üks loksuv lillelaud, aga polnud seda varem lähemalt silmitsenud. Ühel päeval tulid aga jutuks ilmasõjaeelsed ajakirjad ning keegi mainis, et pööningul olev lillelaud on Taluprenaine jooniste järgi tehtud. Tõin siis lillealuse valguse kätte ja hakkasin sirvima oma tagasihoidlikku vanade ajakirjade kogu. 1937. aasta augustinumbris oligi see lillealuse joonis ilmunud. Joonise autoriks on Nigul Espe, kes lõpetas Pallases maali ja mööblikunsti eriala 1932. aastal. Ajakirjadele tegi ta kaastööd 1940. aastani. Lisaks oli ta aktiivne maalija ja pidas 1930-nendatel Tartus kultuurirahva kohvikut Ko-Ko-Ko.
Oma artiklis kutsub Nigul Espe lugejaid üles sisustama eluruume praktiliselt ja lihtsalt. Ta tunneb muret lillede liigse arvukuse pärast, eriti kui taimed võtavad enda alla ruumi kõige valgemad ja mugavamad kohad. kavandatud lillealus võimaldab vaadelda võrdselt kõiki seal asuvaid lilli, samas ei ole see liiga kõrge ega varja aknast langevat valgust.
Lillealus on valmistatud 1,5 cm paksustest hööveldatud laudadest. Originaaljuhendis on kinnitusvahendiks naelad. Tänapäeval võiks kasutada liimi ja sobiva mõõduga puidukruvisid. Viimistlusvahendiks oli tol ajal õlivärv või liimvärv ja lakk. Lillealuse kasutusele võtmiseks liimisin kinni murdunud plaadi, eemaldasin mustuse, lihvisin taldlihvijaga krobelised kohad ja värvisin lillealuse mööblivärviga üle.

Kihnu puutöömeister Enno Tšetšin valmistab ERITELLIMUSEL kangastelgesid! Hind kokkuleppel! Kihnu Kaubamaja koduleht www.kihnukaubamaja.ee

Pildil on maatelje tüüpi kangasteljed.

Vana-Vigalas nähtud suurrätt

Setu suurrätt (Anna Kõivo erakogust)

Avastasin endale üllatuseks, et Ingrit Kala koostatud vihikus “Seto suurrätid” on üks rätik väga sarnane Vigalas nähtuga. Ruudustik on mõlemal küll veidi isemoodi kavandatud aga siiski… Kui õnnestub midagi välja uurida, kirjutan siia postitusse juurde.

Ingrit Kala (vihiku “Seto suurrätt” autor):
“Tõesti huvitav kokkusattumus.
Anna Kõivo suurrätt ei ole õmblusega. Kindlasti ei ole seda kootud kodus vaid soetatud Petseri turult nagu tol ajal ikka tavaks oli.
Väga võimalik, et see on sattunud Setomaale väljastpoolt.
Mõõdud nagu enamuses rättidel 150-160 * 150-160″. (Ingrit on mõelnud ilmselt setu rätte, sest Läänemaal ulatuvad mõõdud kahe meetrini).

Märtsi kuus on sama näitus üleval Sillaotsa Talumuuseumis Raplamaal Märjamaa vallas.

2.08-15.08 2011 on näitus taas Tallinnas. Sellel korral Rahvakunsti galeriis Pikk tn. 22.

Näitusel on eksponeeritud 8-10 eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamus nendest vanad, osad pärit Märjamaa valla Sillaotsa Talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.

Esemete eksponeerimise eesmärgiks on tähelepanu juhtimine suurrättidele, mitte   ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavaid esemeid.

Suurrätt tuli kasutusele naisterahva rõivastuses 19. sjandi alguses ja oli nö. kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest. Ilmastiku suhtes head omadused annab materjaliks kasutatud villane lõng, mis on ka märjaks saades soojapidav. Tänapäeval, kus me oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame lisaks suurema osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnestust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks. Tänu säilinud esemetele ja nende kaudu, juhendan ka kangakudumise suvekoolis suurräti valmistamise kursust. Sealt saadud oskustega on osalejal hiljem võimalik kududa salle, pleede, sisustustekstiile või rõivakangaid.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.

Suurrätid on Rahvaülikooli ruumides eksponeeritud kuu aega. Seejärel liigub näitus veel kuuks ajaks Sillaotsa Talumuuseumisse Märjamaal.

Näituse koostaja: Eva-Liisa Kriis.

Lapimaalt pärit Helena Oikkonen omandas käsitööõpetaja kutse Tampere Käsitöö- ja Tarbekunstikoolis 1912 aastal. Aasta pärast  jätkas ta õpinguid Hämeenlinnas Fredrika Wetterhofi koolis, mille lõpetas 1914 aastal. Samal aastal otsiti Hämeenlinnast Pihkva oblasti väikelinnas Oudovas (varem ka Gdov) asuvasse kooli käsitööõpetajat ja Wetterhofist soovitatigi Helena Oikkoneni.

Oudovas olid Helena õpilasteks nii veneleased kui eestlased. Neid oli iga aasta kahekümne ringis. Nelja Oudovas veedetud aasta jooksul õppis Helena hästi ära eesti keele.

Sõjasegaduses sattus ta üle Peipsi asuvasse Tartusse ja veetis seal neli aastat. 1923 pöördus Helena Tallinna Naiskutsekooli poole, et saada õpetaja kohta. Õpetajaametit pidades andis ta 1926 aastal välja esimese eestikeelse kangakudumise õpiku „Kangakudumise õpetus“. Õpiku koostamisel on kasutatud soomlaste Emil J. Simola ja Anna Henriksson kangakudumise raamatuid. Helena Oikkoneni loodud mustreid võib leida ka ajakirjast „Taluperenaine“.

Anni Varma küüditati Siberisse 1949 aastal. 1957. aasta kevadel tuli A. Warma asumiselt tagasi, kuid suri samal aastal.

Anni Varma kirjutas koolijuhataja ametis olles kaks õmblustehnikat puudutavat raamatut. Neid oli esmajärjekorras vaja õppevahendiks, kuna enamus vajalikust käsitöö alasest kirjandusest oli prantsuse ja saksa keelne.

Õmblustööde tehnika I “Pesutöö käsiraamat” välja antud 1930 aastal. Lehekülgi 340. Raamat sisaldab õmbluspistete, tikandite, töövahendite ja materjalide kirjeldust. Sealjuures nimetused on osaliselt toodud ka prantsuskeelsetena.

Õmblustööde tehnika. II, “Rõivatöö õppe- ja käsiraamat” välja antud 1940 aastal. Lehekülgi 613. Raamat sisaldab erinevate rõivaste ja kodutekstiilide õmblemise kirjeldusi ja mõningaid lõikeid.

Vaimastvere pea igas talus olevat kootud kardinakangaid. Tööd tegid nii mehed, kui naised ööpäevläbi vahetustega. Seda eriti talvisel ajal. Kaup viidi suuremate linnade kangakauplustesse, kus seda siis ekslikult välismaise tootena osteti, kuna kardinad olid kootud soome- ehk kirikangastelgedel ja soome mustrite järgi. Kõige selle taga olevat olnud aga üks vaesest perest pärit edasipüüdlik naisterahvas, Marie Kull. Marie õppis kangakudumist Tartu Naisseltsis. Hiljem osales käsitöö näitustel ja messidel, tegi tellimustöid ja õpetas kangakudumist Vaimastvere ümbruskonna noortele.

Marie Kullile kuulunud, soomest pärit, kangamustrite mapp, mille järgi ta ilmselt kardinakangaid kudus. Mapis on säilinud 19 lehte kanga rakenduste ja näidistega.

Ostmiseks kirjuta e-kiri eva(at)iidadesign.eu, milles on sinu postiaadress.

Materjalide_hinnad_nov2010_nooridega

Maateljed ja sõbakirikangas DVD tutvustus from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

Ajakirja KÄSITÖÖ kaasautorid. from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

Ruumi säästmiseks IIDA blogis ja suvekooli info paremaks edastamiseks otsustasin luua selleks eraldi veebilehe. Seal on palju pilte eelmise aasta kohta ja sinna laekub kogu värske info tuleva suve sündmustest. Loomulikult on uudised lühidalt ka blogis kirjas, nii, et kes on vanaviisi harjunud, ei jää ka infost ilma. Uuele lehele saab mugavalt blogis paremas servas oleva banneri kaudu.

www.iidadesign.eu lehelt leiad minu jõulupakkumised ja edaspidi müügis olevad tooted. Külastamiseks kliki vasakus servas olevat bannerit- IIDA jõulukingid.

Fotod: Mark Raidpere
Modell: Karin
Meik: Õnne Rudi

Suurrättide jälgi ajamas
Sillaotsa talumuuseum Raplamaal Velisel on reaalselt eksisteerinud ja iseseisvalt majandanud talu läbi aegade. Viimasel ajal kipun sinna lausa igal nädalal asja tegema. Ilmselt on seal õhustik, mis passib hästi väikeseks jalutuskäiguks ja mõtete tuulutamiseks, umbes nagu läheks maale vanaisa ja vanaema juurde. Ikka näed katkematut tööde ja toimetamiste jada, mis sisendab teatavat kindlustunnet ja kutsub üksiti ka oma kätega midagi korda saatma.
Muuseumis käies hakkasid silma ka suurrätid. Küll on neid partel ja üle voodi otsa visatud, siin ja seal. Neid ei ole tohutu kogus, kuid piisavalt, et edasi anda piirkonnas kasutusel olnud tarbeesemete tehnikaid. Muuseumi kogutud suurrätid on suures osas krepptehnikas, kuigi leidub ka toimseid.

Sidused, lõngad ja viimistlus
Kreppsidus annab krobelise ja koheva kangapinna. Samal ajal ei tohi olla pikki lõngajooksusid. Paremaid kreppe saab suuremate sidustega, kuid alati on püütud arvesse võtta ka oma oskusi ja kangastelje võimalusi. Sillaotsale kogutud krepptehnikas suurrätid on kootud kaheksa tallalaua ja kaheksa niieraamiga. Niietama ja tallama peab järjeliste gruppidena. Toimsele ja krepile lisaks on suurrättides vahel kasutatud toimse algrakendusega ühendatud topeltkanga sidust. Kasutati eriti peent lõnga ning ruudustik oli räti ühel poolel erinev teisest poolest.
Omal ajal kanti suurrätti just tuulise ja vihmase ilmaga, kuna villasel materjalil on hea omadus ka niiskena sooja pidada. Et kangas oleks veel ilmastikukindlam, pesti valmis kootud suurrätte tuhaleelises, mis vanutab ja ajab villasel lõngal kiud harali. Vanutamine muudab kanga tihedaks ja tuulekindlaks, karvasus tõrjub eemale veepiisad.

Sallid, sisustus ja ruudustik
Tänapäeval, kui on leiutatud erinevaid ilmastikukindlaid materjale, ei ole täismõõdus suurräti kandmine enam põhjendatud. Küll kasutatakse neid sisustuses, rõivakangana ja väiksemal kujul näiteks sallina. Kanga tiheduse valik on olenevalt otstarbest erinev. Sallikangas peab olema pehmem ja hõredama soaga kootud (suga nr 30–60) ja rõivakangas või sisustustekstiil tihedama soaga kootud (suga nr 60–80) – need soanumbrid on sobivad kahekordse maavillase lõngaga kududes.
Ruudustikku saab moodustada erinevate võtetega. Kindel on ainult see, et samad triiburütmid, mis lõimeks kääritud, kootakse ka sisse. Sisse võib kududa lõngad samades toonides või vastupidistes toonides kääritavaga. Suurrätis võib olla üks ruudustik, kuid olen näinud kuni kolme eri laiusega ja eri heledus-tumedusastmes olevaid ruute ühes suurrätis. Osa ruudustikke on hajutatud ühest servast teise terve mustrikorra ulatuses, tekitades optilisi efekte ja õhulisi üleminekutoone. Suurräti värvid on tavaliselt mahedad ja tumedapoolsed, kuid proovida võib ka värviküllasemaid kooslusi. Üldiselt on suurrätt olnud kokku õmmeldud kahest kangalaiusest, kuid kooti ka laiadel telgedel või topeltlaia kangasidusega.

Suvekool
Kõiki neid kangakudumise tehnikaid proovisime tänavu suvel Velise suvekoolis maa- ja kirikangastelgedel kududa. Ühendatud topeltkanga puhul võtsime appi koguni arvutiga juhitava telje, sest selles siduses on kasutusel 12 niieraami ja 12 tallalauda.
Kangakudumise suvekool, millest võttis osa 50 naist, sai koos suvega läbi. Suve lõpus kudusin maha viimased kursuslastest kangastelgedele jäänud lõimed. Ja milleks siis veel vormida palav, töökas ja uusi tutvusi täis suvi, kui mitte soojaks ja pehmeks salliks! Salle valmistades eirasin etnograafilise suurräti kudumise põhimõtteid ja kasutasin sissekudumiseks lõngasid selliselt, et tulemus oleks tänapäevane, pehme, kukkuv ja lendlev.
Tänavusest suvekoolist saad rohkem lugeda Iida blogist ja täpsema info järgmise suvekooli kohta leiad Käsitöö 2011. aasta mainumbrist.

Sidused leiad ajakirja Käsitöö novembri numbrist. Lisaks saad lugeda minu pikeetehnikas tekstiilide valmistamisõpetusi.

http://fotoorikum.xtreemhost.com/

Naised ummiknõud õõnestamas. (Fotoorikum)

Registreeru:
eva@iidadesign.eu
gsm: 53467366 (Eva-Liisa Kriis)

DVD „MAATELJED JA SÕBAKIRIKANGAS” ON KOLMAS OSA IIDA KÄSITÖÖBLOGI KANGAKUDUMISE ÕPPEFILMIDE SARJAST. SEEKORDNE ÕPE PÕHINEB MAATELGEDEL. VAATAME, KUIDA NEED KOKKU KÄIVAD, KUIDAS KANGAST RAKENDADA JA KUIDAS LIHTSATE VAHENDITEGA MAATELJED KIRIKANGASTELGEDEKS ÜMBER EHITADA.
SIIN ON JUHENDID, KUIDAS ARVESTADA KATTETEKI LÕIME TIHEDUST JA VALIDA RAKENDUST ERINEVATE MUSTRITE SAAMISEKS. ÕPPIDA SAAB MITMEID KUDUMISVÕTTEID- LIHTTRIIBUD, KIRITRIIBUD, PINDPÕIME JA NAASTPÕIME. DVD SISALDAB TUTVUSTUST ETNOGRAAFILISTE KATTETEKKIDE NÄITEL, KUIDAS ANTUD TEHNIKAID KASUTADES TEKSTIILE ON KAVANDATUD.

TALLATUD LIHT- JA KIRITRIIPE KASUTATI KA RAHVARIIDESEELIKU JA PÕLLERIIDE VALMISTAMISEL. PÕIMETEHNIKAID SAAB KASUTADA LISAKS PÕRANDAVAIPADE KUDUMISEL. OLENEVALT OTSTARBEST ON VAID LÕIME TIHEDUS ERINEV.

Kes on huvitet, võib dvd ära tellida, kirjutades aadressile eva(at)iidadesign.eu.

juhendaja Eva-Liisa Kriis
Aeg:  laupäeviti 02, 09, 16. oktoober ja 6, 20, 27. november
kell 10.30-15.00
36 tundi
1440 krooni
Sisu.
Kanagakudumiskursuse teemaks on seekord vanadelt tekstiilidelt pärit tehnikate kasutamine tänapäevaste materjalidega ja tänapäevases sisustuses või rõivastuses. Õpime kangakirja lugemist vanalt tekstiililt ja valime osalejatega kokkuleppides kaks tehnikat proovitöö tegemiseks, kuid kindlasti jagub ideid ka kodus ise katsetamiseks.
Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.

Kursus toimub Tallinna Rahvaülikoolis

REGISTREERI SIIN

• Kuni 28. septembrini registreerimine kauplemiseks MIHKLITURUL (müügiplats tasuta),
• Registreerumine koduleiva küpsetamise konkursile ja konkurss-näitusele “Sügis aias, metsas ja purgis” telefonil 5591 5446, e-post: mainorman@hot.ee
• Koduveinide konkursil osalemiseks registreerida telefonil 564 679 46.

Rohkem infot aadressilt www.valga.ee või telefonil 5345 3457 Merce Mäe

Velise asub Tallinn-Pärnu maantee keskkohast vaid 6 km kaugusel.

Vaata kaarti

Oodatud on:

• loodustooted ja ravimtaimed
• talukaup ja aiasaadused
• koduloomad ja linnud
• raamatud
• puuskulptuuride tegijad
• käsitöö ja talutooted
• mesi ja maiustused
• kala ja kalatooted
• istikud

Laadaplatsil:

• lõõtsamängijad Märjamaalt
• külakapell Valtust
• rahvatantsijad Valgust
• koduküpsetiste oksjon
• Sillaotsa Talumuuseum keedab seepi
• Velise kiriku ja IIDA kangakudumise töötoa külastamine

TULE SA, JA KUULA VAATA, OSTA, MÜÜ NING PEA LAATA!

INFO: 53444785, 4825710

www.velise.ee

Tunnid toimuvad E-R 10.00-13.oo, muul ajal on ateljee suletud.

Osalemine on tasuline ja kohtade arv on piiratud.

Kõik vanad ja uued oodatud!
(Uutel õpilastel kaasa võtta oma maale ja joonistusi)
Vanad tulijad andke endast kindlasti märku!

Kondrad Mägi Ateljee Facebook-is

Täna lõppenud kursusel kohendasime nõukogudeaegset pehmet mööblit. Peamiselt oli tegemist erinevate tugitoolidega. Kes tegi jõulukingitust emale, kes silmailu enesele. Polsterdamine on nagu juukselõikus, vahe on vaid selles, et kui oled liiga palju ära võtnud saad selle hiljem tagasi panna.