Eesti Rahva Muuseum pakub võimaluse teha ise oma näitus. Ootame näituseideid eraisikutelt ja kodanikuühendustelt – kõigilt neilt, kes igapäevaselt muuseumitööga ei tegele. Näituseidee peaks keskenduma argielule või selle erinevatele tahkudele nii eilsest kui ka tänasest Eesti elust.

Pane tähele: ideede esitamise tähtaeg on 31. märts 2010!

Oma Näituse ideid saab esitada kahes kategoorias:

1) näitus, mis põhineb teie endi esemetel, fotodel või muudel materjalide;
2) näitus, mis põhineb Eesti Rahva Muuseumi kogudes leiduvatel esemetel ning arhiividel.

Loe täpsemalt siit

Ühenda meeldivalt puhkus ja hobitegevus.

Nõelapatjade õpitubade toimumisajad:

teisipäeval, 16.02, kell 10.00 ja kell 18.00
kolmapäeval, 17.02, kell 10.00 ja kell 18.00
neljapäeval, 18.02, kell 10.00 ja kell 18.00
reedel, 19.02, kell kell 10.00 ja kell 18.00
laupäeval, 20.02, kell 12.00 ja kell 15.00

Gruppidele (suurusega kuni 12 inimest) on võimalik korraldada nõelaptajade tegemist kokkulepitud ajal 16.-20.veebruarini.

Registreerumiseks kirjuta: tulehoidja@hot.ee või helista 56 730 852

Rohkem infot
www.52.ee
kasitooriik.blogspot.com

blog.iidadesign.eu on viimase poole aasta jooksul välja andnud kaks kangakudumise õppefilmi dvd-l. Märtsis on valmimas ka kolmas.

1. „Kangakudumise algõpetus“ 2009 oktoober
2. „Suurräti kudumine“ 2009 detsember
3. „Sõbakirja, pindpõime ja naastpõime kudumine“ 2010 märts

Aasta lõpus alustasime dvd-de tõlkimist soome keelde ja nüüd on sarja esimene plaat „Kangakudumise algõpetus“ jõudnud müügile ka Soomes. Meie esindajaks on seal kangastelgesid valmistav ettevõte Toika Ky (veebipoodi saad külastada siin). Järgmine dvd- “Suurräti kudumine” ilmub soome keeles sügisel.

Kuues kaastöö ajakirjale Käsitöö.
Juba igatsen kevadet, kus soe päike läbi pitskardinate tuppa nõriseb. Millegipärast on romantilisi naturaalseid kardinaid aina raskem leida. Ikka aina sirged libedad pinnad või mitmeid turundusosakondi läbinud mustrid. Puuvillane pitskardin on osake tagaigatsetud lapsepõlvemälestusest, nüüd katsetangi, kas suudan seda emotsiooni taasluua.
Kanga omaduse määrab suuresti ristlevate lõngade materjal. Väike erinevus lõnga jämeduses võib anda suure erinevuse kangas tervikuna. Tavaliselt valin lõimeks puuvillase lõnga, sest sellega on vähem muret töötades ja kangas tuleb hästi langev puuvilla pehmuse tõttu. Koeks meeldib mulle linast kasutada selle jäikuse pärast. Linane annab kangale vormi. Linane võib olla erineva jäikusega olenevalt tema viimistlusest (naturaalne hall linane on jäigem, kui värvitud linane lõng).
Selleks, et saada õhulist pitsilist kardinakangast, ei piisa tihti lihtsalt hõredalt kudumisest, sest lõngad võivad hakata omavahel kokku vajuma. Hõredaid pindasid saab kududa fileetehnikas ja pikksilmniitega. Mina kasutasin seekord kardina kudumiseks topeltkangast.
Kui olen kangatehnika välja valinud, mõtlen ka sellele, millises mahus kardinaid soovin. Kõige vähem kangast kulub rooma ja rullkardinale. Seekord vajan külgkardinaid ja arvestan kardinakangast isegi 25 cm rohkem, kui põrandani, sest mulle meeldib, kui need maha toetuvad ja seal voldimaastikke moodustavad. See ei ole ehk igas ruumis praktiline aga magamistoas võiks kindlasti katsetada.
………………………..
Suga 50/1
6 niiekeppi ja 8 tallalauda
Lõim Türi puuvillane vaibalõim.
Kude ühekordne või kahekordne linane.
Ühe kangapaani suurus on 1,5 x 2,7 m koos õmblusvarudega.
Kangapaan kaalub 1 kg (umbes 2/3 kaalust on lõimeosa ja ülejäänud koematerjal).
Kanga servad tuleb jätta korralikud, sest sinna õmblusi ette nähtud ei ole. Selleks soasta mõlema ääre 6 lõnga kahekaupa piivahesse. Kudumise ajal jälgi kangaääri, et sinna ei jääks aasasid ja lõnga takerdumisel süstikus, krookeid.
Kardina alumine äär pööra laialt, 10+10 cm.
Ülemisse äärde õmble kardinapael (ärapööramiseks arvesta 2 cm).
Soovitav on hiljme kardinaid vaid keemilises puhastuses hooldada.

Joonise kommentaar:
Joonisel on erinevalt ristlevatele lõngadele antud erinevad toonid. Lõime käärimisel kasuta ikka ühte materjali (puuvill) ja koeks koo teine materjal (linane) .
Tumedam hall tähistab pealmise kanga lõime ja kudet ning heledam hall alumise kanga lõime ja kudet.

Mustrikordusi võib pikendada või lühendada vastavalt soovile.

Viies kaastöö ajakirjale Käsitöö.

Õhulised lillealused.
Tihti, nähes mõnda huvitavat tootelahendust, tekib soov sellega ise edasi katsetada. Nii ka seekord, kui käisin oma kindlustaja juures kodus autokindlustust pikendamas ja „kohtasin seal“ ühte lillepostamenti. See hakkas mind kummitama. Postament koosnes kahest puitkettast, mis olid ühendatud umbes meetri pikkuste ümarpulkadega. Pulgad ei asetsenud mitte vertikaalselt vaid diagonaalselt ketaste vahel, moodustades kerge vindi. Mööbliese on ilmselt pärit seitsmekümnendatest ja majapidamisse ise meisterdatud.
Läksin selle ideega edasi puidutöökotta soovides teada saada, kas sarnast eset on võimalik lihtsa vaevaga valmistada. Selgus, et nikerdamist on omajagu, nii, et pidin uue lahenduse leidma samalajal kasvõi osliselt ideed säilitades.
Pildil olevad lillealused ongi minu edasiarendus. Kasutasin kahte puitketast, mis on ühendatud kandilise puitpostiga ja mis moodustab jala. Kinnitasin paelad ühtlaste vahedega diagonaalselt kahe puitkette vahele. Seejärel kinnitasin alla jalad ja peale värvitud plaadi.
Selliselt võib valmistada postamente igasuguste paeltega, vastavalt sisekujundusele. Mind inspireeris just see, et sama tehnilise lahendusega võib valmistada nii minimalistliku, kui ülimalt romantilise toote. Samuti võib teha neid erineva kõrguse ja läbimõõduga. Postament sobib lisaks laualambi aluseks, öökappi või diivanilauakest asendama. Kasutusala sõltubki eseme kõrguse ja läbimõõdu vahekorrast.
Valmistamine
Töövahendid ja materjalid:

• Kaks 20mm paksusest vineerist ketast läbimõõduga 270mm
• Üks 50×50x800mm pikkune puitpost
• Üks mdf-ist või täispuidust ketas, millel on serv faasitud või profiilfreesiga kujundatud, läbimõõt 300mm
• Umbes 16 meetrit 38mm laia paela
• Klambrilööja ja klambrid
• Õhuke kahepoolne teip
• Kolm tammeklotsi jalgadeks (pikkus 90, laius 35mm ja kõrgus 25mm), võimalusel pealmine välimine pool kaarjalt ära lõigatud.
• Natuke puiduõli + õlitamiseks puuvillane lapp
• pealmise plaadi värvimiseks värvi ja värvirull koos vanniga
• kruvisid montaashiks + akutrell

1. Ühenda kaks vineerist ketast omavahel puitprussiga
2. Kleebi ketta servale kahepoolene teip. Jaga kettapind sektoriteks, näiteks 16-neks ja kinnita klambripüstoliga 16 diagonaalpaela. Mida järsem on diagonaal, seda peenem on postamendi keskkoht.
3. Kui kõik diagonaalpaelad on pandud, kata kettaservad nii üleval kui all paelaga. Kinnita võimalikult märkamatult paari klambriga.
4. Kinnita jalad kruvidega. Kinnita pealmine plaat kruvidega.

pildil: kõvendkangas pikee

Veel on kohti Tallinna Rahvaülikoolis veebruaris algavatele kangakudumise kursustele. Kursused on mõeldud nendele, kes on juba kangakudumisega kokku puutunud.

kestvus kokku 32 akadeemilist tundi

juhendaja Eva-Liisa Kriis,

hind: 1440 krooni

kell 11.00-15.00

kuupäevad: 13.02, 27.02, 13.03, 27.03, 10.04, 24.04 + iseseisev kudumine kursusepäevade vahelisel ajal.

Hea, kui osaleda soovija on iseseisvalt kudunud algkangaid või mõnda muud lihtsamat kangast.
Kursuse käigus õpime märkima kõvend ja topeltkanga sidust. Tuletame meelde lõime käärimist, kanga rakendamist ja kudumist.
Lõppeesmärgiks on osata moodustada topeltkanga siduseid ja julgustada osalejaid nendega ise edasi katsetama.

pildil: pitskardin

Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.
Juhendaja: tekstiilidisainer Eva-Liisa Kriis
Blog.iidadesign.eu

Vaata pitskardina kudumisõpetust siit.

Leidsin huvitava artikli setu vooditekstiilidest. Autoriks on Kadri Vissel, kes kaitses hiljuti Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias diplomitöö teemal «Setu sängünulk ja põktriibulised villased vooditekid».

Artiklis on kirjeldatud setu talu ruumijaotust, magamisasemete paiknemist selles ning vooditekstiile. Minule pakkus huvi just tekstiilide osa, kuna plaanin kolmanda kangakudumise dvd teha sõbakirjaliste ja drelltehnikas kattevaipade kudumisest.

Kadri Vissel on jaotanud sõbakirjalised tekid kolme ossa.

• Lihttriibulised, milles on kasutatud ka keerulõnga.
• Sõbakirjalised.  Kirjatriipe on erinevalt rühmitatud, kasutatud on keerulõnga.
• Sõbakiri ja pindpõime koos.

Loe kogu artiklit siit.

Kui tunned, et soovid enda andmeid seal näha ning ka teistele vaadata anda, anna meile sellest palun märku!

Enne võib igaks juhuks kontrollida, äkki on Sinu nimi seal juba olemas! Oleme kogunud inimeste, asutuste ja kollektiivide kohta informatsiooni juba paar aastat ja päris hulgaliselt käsitöötegijaid on meie andmebaasis juba kirjas.

Vaata siis kindlasti palun üle, kas kõik andmed on õiged! Kui soovid midagi muuta, või oma nime sealt hoopis kustutada, palun anna meile kiiresti teada!
Igasugune koostöö ja tagasiside on teretulnud!

Heli Kallasmaa,

andmebaasi administrator,

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

heli.kallasmaa@rahvakultuur.ee

www.rahvakultuur.ee

19. – 21. jaanuar saavad huvilised tuua meile ketruse korda seadmist vajavaid vokke.
Vokkide korrastamine toimub õpikojas.

22.jaanuar – Ketrustööd vanade meetoditega.

kl 15.00 – 17.00 Eeltööd ketruseks: villa noppimine, kraasimine. Ketramine algajatele traditsioonilistel eesti vokkidel.
kl 17.00 – 19.00 Eeltööd ketruseks: villa noppimine, kraasimine. Ketramine algajatele traditsioonilistel eesti vokkidel.

Õpetajateks Olivia Till ja Lilian Freiberg, Võrumaalt. MTÜ Maavillane.
Võimalus osta taimedega värvitud lõngu: helekollasest punase ja lillani !!!

23.jaanuar – Ketrustööd eriti vanade ja hoopis kaasaegsemate meetoditega.
12.00 – 14.00 Mis on vahet villa kraasimisel ja kammimisel? Ketramine algajatele. Saab tutvuda firma Louet` töövahenditega.
Juhendajaks Julika Roos, Pärnumaalt. MTÜ Hea Villa Selts.
12.00 – 14.00 Lõnga tekitamine iidsel moel – ketrus kedervarrega.
Juhendajaks Riina, Raplamaalt. MTÜ Hea Villa Selts
12.00 – 14.00 „ Talupoja wokiroog” – kursus wokiroogade huvilistele
Koostöös Tartu Kutsehariduskeskuse restoraniga valmib osalejatele maitsev lõuna.
14.00 – 15.00 Lõuna wokiroogadega. Lõngade ja villa müük.
15.00 – 17.00 Lõnga korrutamise võlud ja nipid.
Juhendaja Monika „Savitaks” Plaser, Tallinnast.
15.00 – 17.00 Mis on vahet villa kraasimisel ja kammimisel? Ketramine algajatele. Saab tutvuda firma Louet` töövahenditega.
Juhendajaks Julika Roos, Pärnumaalt. MTÜ Hea Villa Selts.
15.00 – 17.00 Lõnga tekitamine iidsel moel – ketrus kedervarrega.
Juhendajaks Riina, Raplamaalt. MTÜ Hea Villa Selts

Ühe õpitoa hind 55,- .Kohtade arv grupis piiratud.

Õpituppa vajalik eelregistreerimine kristel.poldma(ätt)epm.ee või 742 1928

Vokinädala läbiviimist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kutsehariduskeskus.
Täname koostöö eest MTÜ Maavillane ja MTÜ Hea Villa Selts.

ERKL kangakudujate alaliit kuulutab välja konkursi Minu vana(ema) põrandavaip.

Kallid kangakudumishuvilised!
Kutsume teid osalema konkursil, mille eesmärgiks on väärtustada endisaegsete põrandavaipade mustreid. Ootame konkursile vaipu, mis on kootud mõne kaua aega kasutusel olnud lemmiku eeskujul. Iga vaibaga võiks kaasas olla foto inspiratsiooni andnud vanast vaibast koos andmetega (kuduja nimi, vanus, elukoht, vaiba valmimise aeg) ja mustrirakenduse skeem.

Toimumise aeg: november 2009 – aprill 2010

Tööde esitamise tähtaeg: 5. aprill 2010

Ootame vaipu ERKL-i aadressil Estonia pst 5a,Tallinn

Konkursitöö külge tuleb kinnitada märgusõnaga kinnine ümbrik, milles on autori nimi, telefon, aadress, e-post.

Laekunud töid eksponeeritakse näitusel.

Info: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, tel. 6 604 772

Veinika Västrik tel. 58068703, veinika@kangaspuu.ee

NB! Kangakudumishuvilisel on võimalik käia kudumas ja käärimas uues töötoas Eesti Käsitöö Majas, Pikk 22. Seal ootavad teid tuliuued
Soomes valmistatud kirikangasteljed Toika. Infot saab käsitöömaja telefonil 6 314 076 või kohapealt.

Olge valvsad, uus number ilmub veebruari alguses!

Soome kangasteljed Tartu linna tööstuskooli täiendustega

Leidsin ühest 1928 aasta “Taluperenaisest” kangakudumise teemalise artikli, kus ka joonis juures. Pööran siinjuures tähelepanu vanadele väljenditele:

sõkkelaud=tallalaud, mustrilaud=vaheldaja, automaat sualaad= süstik lennutatakse kastikesest kastikesse, lipid (sikutid)=vipid.

Pildilolev kangastelg on tolleaegne moeasi, kuna arvati, et robustsed maateljed enam uuenenud eluruumidesse ei sobi. Sooviti muidugi ka keerukamaid kangaid kududa, mida soometeljed võimaldasid ja mida ka soomlastelt endilt püüti õppida, sest Soome oli arenenum maa kodukäsitöö alal, kui Eesti.

Soometelgede maaleoojaks võib selle artikli põhjal pidada  Ebba Saral-i, kelle näpunäidete järgi neid Tartu Tööstuskoolis valmistati.

Soometelgi soovitatakse lahtivõetuna hoida kuivas ruumis, mitte räästa all või aida esisel, nagu maatelgedega tavaks oli. Ilmselt sellisel moel meie maateljed ongi hävinud.

Soometelgede hinnad vastavalt kanga laiusele:

2 küünart 90.- krooni või 9000.- marka

2 1/2 küünart 100.- krooni või 10000.- marka

3 küünart 105.- krooni või 10500.- marka

3 1/2 küünart 115.- krooni või 11500.- marka

4 küünart 120.- krooni või 12000.- marka

**1 kangaküünar = 55 cm (1 tavaline küünar= 53 cm)

…………………………..

Artikkel Ebba Sarali eluloost tema 50.a. juubelil

Rahvaleht 1940, 9.,mai. nr, 106 N - Ebba Saral 50-aastane.

10 mail pühitseb Ebba Saral, meie silmapaistvamaid avaliku elu naistegelasi, oma 50 a. sünnipäeva.

Ebba Saral (sünd. Vimberg) sündis 10.05.1890 Pihuveres Virumaal põllumehe tütrena. Kodukohast on pärit ka ta käsitöö harrastus, mis kujunenud juubilari mitmepalgelise elutöö kesksemaks osaks. Juubilari ema, Liide Vimberg, korraldas juba 1905.a. oma talus kudumiskursusi ja seal valmistatud töödega esines ka Tartu eesti põllumeeste seltsi näitusel. Siit saabki alguse Ebba Saralt peaaegu katkestamatu side nimetatud seltsiga. Kui dr. 0. Kallase õhutusel selts 1907 a. auvel korraldas esimesed käsitöö kursused, millega pandi alus kogu meie kodukäsitöö edasisele arenemisele - siis oli neil kursustel juhatajaks 17 aastane Ebba Vimberg. Kursuste eesmärgiks oli anda uut sisu maitselagedaks jäänud kodukäsitöö harrastusele.

Juubilar on aastate kestel kaasa löönud igal pool, kus on olnud tegemist kodukäsitööga. Nii on ta olnud meie näitustel käsitöö väljapanekute korraldaja ja auhindaja, samuti on vajatud ka tema kaastööd välismaiste näituste korraldamisel. Ja see on sündinud nii, et meie käsitöö on võinud saada parimate asjatundjate kiituse ja tunnustuse osaliseks. Ebba Saral on olnud mitmete ajakirjade kaastööliseks, kudumiskursuste juhatajaks jm.

Kui meie riikliku iseeeisvuse ajal on asutatud rida kutsekoole, mille ülesandeks meie kodukäsitöö arendamine, siis on ka siin osa Ebba Sarali tööst. Kõige selle juures on juubilaril jätkunud jõudu oma kutsealase töö kõrval osa võtta ka paljudest ühiskondlikest üritustest, nagu naiskodukaitse, naisorganiatsioonidest, hoolekandetööst jne ja aega ka veel isiklikuks eluks. Proua Ebba Saral on tuntud Tartu ülikooli õppejõu prof. Karl Saralt abikaasa ning üleskasvatanud kolm last.

……………………………………..

Ebba Marie Saralist sai pärast abiellumist ja Tartusse asumist (1922) Eesti naiskäsitöö tuntumaid korraldajaid ja juhte. Ta käis kodundust ja käsitööd õppimas ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Sveitsis. Ta oli ajakirja Taluperenaine kudumisosakonna juhataja, Tartus juhatas sealse Naisseltsi kudumiskursusi ja käsitöökoda jne. Ta oli ka Tartu Naiskodukaitse rajaja ja juht. Tallinnas oli tal Eesti suurim kodukäsitööäri.
1941. aastal küüditati Siberisse - Ebba, Karl ja kaks poega. Loomaarstist tütrel Viiul õnnestus pääseda ja ta läks ära välismaale. Ebba Saral lasti maha 20. IV 1942 Sverdlovski obl Sosva laagris. Karl Saral hukkus 16. II 1942 Tomski obl Krivoseino raj. Pojad tulid Siberist tagasi.
1991.a. avati Pihuvere taluhoovis mälestuskivi Ebba Marie Saralile

loe rohkem Pihuvere talu ajaloo kohta

……………………..

Tere!
Kangakudumise DVD oli kindlasti abiks. Olen küll varem telgedel kudunud, aga mitte ise kokku pannud ega seadistanud. Ka nüüd ei julgenud üksi asja ette võtta ja kutsusin ema abiks, kes on kõik ise läbi teinud. Minu 78 aastane ema kiitis DVD-d väga, sest ka temal oli hea meelde tuletada. Mina “asjas rohelisena” sain kõrval boonusena kommenteeritud vaatamise osaliseks. Ema oleks tahtnud küsida, et kui laiade vahedega suga peaks kasutama, et kas on mingi kuldreegel ja kui tihedalt peaks lõime panema. DVD-l pandi vist üle
vahe. Ja minul tekkis küsimus, miks pandi tallalaudadel nöörid läbi nii, et esimene auk jäi tühjaks ja teisel ei jäänud jne. Ilmselt kui ma asja üles panen ja rohkem süüvin, siis ehk saan ka vastuse. Aga sellele juhtis ema tähelepanu, ise ei oleks ma seda üldse osanud märgata ja ilmselt oleksin ka valesti teinud. Olen filmi juba mitu korda vaadanud ja oma telgede üles panekul ja seadistamisel (mis on veel pooleli) otsest abi saanud.

Aga vaatamata tekkinud ja ilmselt veel tekkivatele küsimustele olen tohutult tänulik, et sellise asja ära tegite.

Tänulik Merle

………………………………….

Ma olen selle DVD küll ise läbi vaadanud, aga pole veel õpilastega seda teinud (pole momendil sellist ainet). Arvan, et see aitab, sest minu
abikaasa (täielik võihik) vaatas ka minuga koos ja ütles, et sellejärgi saab küll teljed kokku ja üleskääritud.

Kui nüüd teemadest rääkida siis võiks olla siduste tegimist(sidumist)ja kudumist(kuidas tekivad hambad jne), et saaks kududa rahvuslikke mustreid
- mõnede piirkondade rahvariide seelikud, vaibad jne.

Tuuliki

………………………………………….

Tänud arvamuse avaldajatele ja jõudu kõikidele kanagkudumisega alustajatele.

Nautige lund ja juba veidi pikenevaid päevi. Varsti tuleb kevad!

PS! Mina tundsin ennast täna hommikul küll Muumina, sest kohati oli lumi aknad poolest saadik täis tuisanud ja olin põnevil välisust avades, et kas ikka pääseb välja.

Omi jutte vestavad ja mängivad seekord ette Kristiina Ehin ja Edvin Aedma.
Toimub kogumiku “Päevaseiskaja” estilus, kuhu Kristiina on kokku kogunud
ja ümber vestnud vähem ja rohkem tuntud Lõuna-Eesti muinasjutud, mida saab
endale või lähedastele jõulukingiks esitlusel soetada.

Lisaks imedele imejuttudest ja meie sees, imeline üllatus….

Üritus on tasuta!
Kooki saab kümneka eest.
Sissepääs Pärna tn hoovi poolt.

Esimese korruse baariruumis taaskasutusbutiigis Berliin! kauplevad veetlevad
näitlejannad, teisel korruse Fonofoni plaadipoe poisid on ka kohal.

Vinüülisärin! Piparkoogid! Hõõgvein! Üllatusesinejad!

Registreeri müüma: myyrilill@yahoo.com
Päkapikud piiluvad: http://myyrilill.blogspot.com

www.piparkoogimaania.ee

Töötoas õpitakse valmistama šabloonide ja porolooni abil vildist väikevorme.
Vormides villa, luuakse ilma õmblusteta kas väike kott, karp, kannusoojendaja,
prillitoos, jõulukäpikk või -sokk.
Lisaks saab šablooni abil  valmistada ehteid, mis oleks mõnusaks meeleolu
loojaks ruumis või meeli erutavaks kingituseks, sest ehte sisule saab lisada
vürtsikat lõhnaelamust.
Sel korral võiks kaasas olla vanem froteerätik, u 200 grammi viltuvat kraasvilla
(ei pea tingimata olema meriino), kui on siis heiet. Käsitöö vahenditest käärid.

Kursuse hind 230.- eek. Tasumine kohapeal sularahas.
Kursustele palume eelnevalt registreerida e-maili teel - lisakala@hot.ee või tel. 56 636 178.
Meie asukoht on vanalinnas Munga tn 2 (Vene ja Munga tänava nurgal, sissekäik Munga tänavalt).

Kaunist advendiaega ja viltimiseni,
kursuste juhendajad
Liisa Kallam ja Mari Pukk
stuudios FELTin

7. detsembrist 2009 kuni 15. jaanuarini 2010 ootame kõiki huvilisi
nääri- ja jõuluehteid vaatama. Tegemist on Marika Ploomanile kuuluva
erakollektsiooniga. Näitusel on tutvumiseks välja pandud kuuseehted, mis
levisid ajavahemikul 1940-1980 peamiselt Nõukogude Eestis, lisaks väike
kogu enne 1940. aastat Eestis levinud jõuluehteid, mis olid valmistatud
Venemaal, Saksamaal ja koha peal.

Nõukogude Venemaal oli kõige huvitavam periood 1950-1970ndatel aastatel
toodetud kuuseehted, mis paistavad silma kauni kujunduse ja huvitavate
motiivide poolest. Tolleaegsete jõuluehete vastu on juba aastaid suurt
huvi tundnud Eestit külastavad välismaalased - need on nõutud kaup ka
mujal maailmas toimuvatel jõuluehete oksjonitel. Tänaseks on hapraid ja
õrnu kuuseehteid vähe järele jäänud.

Eestis tähistati nõukogude ajal sarnaselt teiste vennasvabariikidega
jõulude asemel aastavahetust. Kuigi jõulupühade pidamine oli keelatud,
tõid enamus eesti peresid jõuluõhtul salaja kuuse tuppa, et seda siis
koos perega ehtida. Kuusepuu kaunistati ehetega, kommidega ja
küünaldega, mille leegi varjasid tihedalt akna ette tõmmatud kardinad.
1960-ndatel lisandusid ehetele elektriküünlad – ehitud jõulukuusk
sümboliseeris rõõmu, hingerahu, lootust ja unistusi.

Käesolevas väljapanekus on üle 100 kuuseehte, mis on vaid osa
kollektsioonist. Ehted on jaotatud teemade kaupa: pärlehted,
muinasjututegelased, olmeehted, loomad ja linnud, köögiviljad ja
puuviljad, abstraktsed kujundid jne. Marika Plooman on
kollektsioneerinud ehteid 5 aastat. Esimene näitus toimus 2007-2008 talvel
koostöös Tallinna Linnamuuseumiga Tallinna Linnakantselei akendel ning
2008-2009 aastavahetusel Turu linna lossis Soome Vabariigis.

Marika Plooman
Kollektsiooni omanik
Tel: 5345 7205

Esimeses õppefilmis juhendasin, kuidas kangastelge kokku panna, lõime käärida, labasele kangale sidust teha ja kudumist alustada.

Teine film õpetab suurrätiku kudumist. Suurrätt oli külma aja kehakate ja seepärast ajastasin selle talveperioodile. Filmis tutvustan vanu suurrätte Sillaotsa Talumuuseumi kogudest ning koostan ise ühe suurrätimustri, mille järgi käärin lõnga, teen rakenduse ja näitan viimistlusvõtteid.

Lõime käärimisel kasutan nn. kehasid, mis olid kasutusel tänapäevaste lõngakoonuste asemel.

Uues filmis õpetan taas põhjalikult siduse tegemist, kuna paljud kudumisega alustajad jäävad just selles osas hätta. Näitan kuidas teha sidust nelja niiekepiga ja nelja tallalauaga rakenduse puhul.

Õppefilmid on DVD-del ja neid saab vaadata arvuti ja televiisori vahendusel.
Üks õppefilm maksab 180.- krooni. Postitasu on hinna sees. Tellimiseks helista või saada e-kiri- eva(at)iidadesign.eu | +372 53467366

“Suurräti kudumine” õppefilmi tutvustus from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

SUURRÄTT TULI  TALUNAISTE RÕIVASTUSSE 19. SAJANDI II POOLEL NING OLI ALGSELT  KASUTUSES PÕHJA- JA LÄÄNE- EESTIS NING SAARTEL.
SUURRÄTT ON RUUDUKUJULINE NARMASÄÄRISTUSEGA VILLANE RÄTIK, MIDA KANTI KOLMNURKSELT KOKKUMURTUNA ÕLGADEL.  ISELOOMULIKUKS ON SELLELE  RUUTMUSTER, TOIMNE TEHNIKA JA TUMEDAD TOONID. DVD-L TUTVUSTATAKSE SUURRÄTTE SILLAOTSA TALUMUUSEUMI KOGUDEST. KÄESOLEVALT PLAADILT LEIAD KASUTUSEL OLNUD SIDUSEID, ÕPETUSED  LÕIME KÄÄRIMISEKS, RAKENDAMISEKS, KUDUMISEKS JA NARMASTE VALMISTAMISEKS. SAADUD OSKUSTEGA ON VÕIMALIK KUDUDA  ERINEVATE SUURUSTEGA  VILLASEID SALLE, PLEEDE VÕI VOODIKATTEID.

Loovala on avatud stuudiote ala Rotermanni kvartalis Kirsimäel. Seal näeb sündimas maale, graafikat, sisustustekstiile ja ehteid. Loovalas on pidev näitusmüük, saab olla tunnistajaks kunsti köögipoolele. Toimuvad õpitoad. Siin töötavatele kunstnikele meeldib inimestega suhelda, oma töid tutvustada ja klientidega nõu pidada.

Loovala on avatud E-L 11-19, P 11-17.

pildigalerii

õpitoad

Esimene tainakergitamine toimub sel laupäeval, 5. Detsembril kell 10.00,
mil toimub KÕRGTRÜKI ÕPITUBA.

Kõrgtrüki õpitoas tutvustatakse kõrgtrükitehnikat, mis hoiab au sees
kvaliteeti ja käeosavust tänapäeva disaini- ja reklaamimaastikul.

Ühepäevase (8 h ) õpitoa käigus saavad külastajad võimaluse ise endale
valmis kujundada ja trükkida, kas postkaarte, jõulukaarte, lendlehti,
visiitkaarte, plakateid või trükkida vastav teadis/ kujund mõnele
riideesemele.

Õpituba toimub OÜ Võluri Tagasituleku juhendamisel, spetsiaalse
atribuutikaga ja loodussõbraliku ideega kasutada ära tööstusülejääke
materjaidena, Tartu Kultuuritehases, sissepääsuga hoovist Pärna tn.

Kui on endal kindel soov oma materjalile trükkimist teostada võib seda
teha, muidu on kõik vajalik koha peal olemas.

Õpituba sobib hästi neile kellel on süvahuvi trükitehnikate vastu ja võiks
sellisel juhul funktsioneerida kui sissejuhatus kõrgtrükki.

Õpituba on tasuta! Kahekümneviiekas tasku, kui soov vahepeal tee- või
kohvipausi teha.

Õpituppa tuleb eelregistreerida! Kohtade arv piiratud!

Info ja registreerimine: kadi@kultuuritehas.ee
Vaata lisaks: www.tartu.kultuuritehas.ee ja muuseum.v6lur.ee

LINGI LEIATE SIIT