Koitapp

Arktiline külmus on kuduja suur sõber, võiks öelda, et isegi võitluskaaslane. Esiteks muidugi seetõttu, et karmi pakasega on kõige mõistlikum toas istuda, ahju kütta ja käsitööd teha. Teiseks on pakasest kasu kõikusugu koledate elajate hävitamisel, kes kallist lõnga purema kipuvad.
Lisaks kõige tuntumale kahjurile – riidekoile, võib ühes tavalises majapidamises leiduda veel kasukakoi, vildikoi, vaibakoi, harilik nahanäkk, täpiline nahanäkk ja veel terve rida väikseid vastikuid olevusi, kes oma elutegevuse käigus tekstiile, lõngu, nahka, puitu ja paberit õgivad.

Praegusel ajal on kõige otstarbekam viia kõik tekstiilid ja looduslikust kiust lõngad-niidid talvituma mõnda varjulisse kohta, kus õhutemperatuur oleks alla -18 kraadi. Järsk külmutamine teeb lõpu enamusele tekstiilikahjuritele. Koivastsete hävitamiseks tuleks tekstiile külmutada vähemalt 10 tunni jooksul. Oluline on, et temperatuuri muutus oleks järsk. Järk-järgulise temperatuuri alanemisega suudavad kahjurputukad kohaneda ning võivad üle elada väga madalaid temperatuure. Toatemperatuurilt -20 kraadise pakase kätte viimine peaks seega piisavalt efektiivne olema. Kindluse mõttes võib külmutamist 3-4 korda korrata.

Samuti teeb koidele lõpu kõrge kuumus, mis toimib oluliselt kiiremini. Koid hukkuvad +40 kraadi juures juba 4 tunniga. Kuumusega koide vastu võitlemiseks võib lõngu ja kangaid aeg-ajalt kütmise ajaks sauna viia. Muidugi tuleb sel juhul jälgida, et kuumus kangastele-lõngadele liiga ei teeks.

Külmutamist ja kuumutamist võib profülaktika mõttes praktiseerida paar korda aastas.
Samuti on palju kasu lihtsalt tekstiilide tuulutamisest. Koimunad on tekstiilile kinnitunud üsna nõrgalt ning kukuvad tuulutamise käigus maha.
Igasugu vängelõhnalistest taimedest (koirohi, lavendel, eukalüpt, sookail, soolikarohi jm) on abi koide peletamisel, kuid kui koiliblikas on munad juba munenud, pole lõhnadest enam mingit abi. Vastseid lõhnad ei häiri, nemad tegelevad oma kõhu täitmisega. Koide looduslike peletajatena on tõhusad ka kastanimunad ja vürtsid – nelk, loorber, kaneel jms.
Igasugu keemiliste koitõrjevahendite kasutamist soovitan vältida. Mürgid, mis peaksid koisid eemale hoidma, jõuavad tekstiilide kaudu inimese organismi ning koos koidega mürgitame ka iseennast.

Igasugu tõrjevahenditest on abi ainult koide tõrjumiseks, aga mitte nende hävitamiseks. Kui on märke koi tegutsemisest, ei piisa lihtsalt mürgise aerosooli piserdamisest. Koinakkuse avastamisel tuleb teha põhjalik puhastus. Kahjustunud tekstiile on edasisest hävingust päästmiseks kõige otstarbekam külmutada või kuumutada. Kahjustusteta kangaid-lõngu võib kindluse mõttes tuulutada ja läbi pesta.
Kindlasti tuleks eelnevalt läbi pesta suveks hoiule pandavad villased riided, sest koivastsed ei tea paremat suutäit kui higine villane kangas.

Koide vastu võitlemisel on abi ka sellest, kui hoida tekstiile kohas, mis pole koile elukohana vastuvõetav. Tänu traditsioonilise eesti majapidamise juurde kuulunud rõivaaitadele on aastasadu koidest puutumatuna säilinud tuhandeid looduslikust kiust valmistatud tekstiile, sest aidad ei pakkunud koidele paljunemiseks soodsaid tingimusi.
Koidele on sobivaim stabiilse temperatuuri ja õhuniiskusega ruum, kus puudub tuuletõmme. Seega peaksid moodsad nn passiivmajad olema tõelised koiparadiisid.

Kasulik lugemine K. Konsa “Konserveerimisbioloogia”.

92 halli
24 roosat
40 halli
24 x hall + roosa
26 halli
72 roosat
20 musta
104 halli

Sall on kootud kahekordsest villasest lõngas kasutades suga nr. 37/2

Another great product from Cincopa Send Files. Also read about Cincopa best wordpress plugins for your website.

suga 120
sidus 2+2 toimne ehk neli niit ja neli tallalauda tasapindne toimne

lõngade järjekord alustades paremast servast:
120 helehalli
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng ehk ikatlõng
120 tumehalli
4x 2 oranži ja 2 halli
11x 1 oranž-kollane neolõng ja 3 halli
1 oranž-kollane neolõng
4x 2 halli ja 2 oranži
120 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
edasi helehalli tausta vastavalt suurräti laiusele kuni vastaskülje triibuni.

Suured tänud:
Jüri Kusmin
Maie Kusmin
Ave Kusmin
Liivi Miil
Kalju Idvand
Eve Siimar
Mai Parve
Ingrid Tiits
Perekond Kriis
Kaire Rannik
Veinika Västrik
Teet Tiits
Ilmataat
ja kõik osalenud kursuslased

Õppeprotsess on alati kahepoolne ja ma olen ka ise väga palju õppinud selle suve jooksul. Aitäh Kõigile!

Another great product from Cincopa Send Files. Also read about Cincopa best wordpress plugins for your website.

Pildistas Jüri Kusmin

Another great product from Cincopa Send Files. Also read about Cincopa best wordpress plugins for your website.

Lauad ja riiulid - uus vana

Another great product from Cincopa Send Files. Also read about Cincopa best wordpress plugins for your website.

Mulle meeldib vana mööbel. Oluline on ka säästlikkus, minu jaoks on tähtis kulutatud aja ja materjali ning saadud tulemuse suhe. Kui vajan näiteks lauda, siis esmalt mõtlen, kas mul midagi juhuslikult juba olemas ei ole, sest poode rünnata ja tohutust virvarrist midagi valida on küllaltki piinarikas. Tavaliselt kipuvad mulle meeldivad asjad olema pigem liiga hinnalised. Raha kulutades hakkan tihti mõtlema, kui palju olen teinud tööd, näinud vaeva ja olnud kasin, et seda koguda, ja kas soovitud asi ikka kaalub üles kogu mu nähtud vaeva.

Laua saamise kiirmoodus
Selline laud sobib nii moodsasse kui ka vanamoelisse interjööri. Lihvi kõigepealt lintlihviga lauaplaadi pind puhtaks. Värv ja mustus eemalda jämedama paberiga ja viimistle peenemaga. Enamasti on vanadel lauaplaatidel ilus puidusüümuster ja kasutati hästi laiu planke. Puitpind on käe all soe, võrreldes klaasiga isegi pehme. Kunagi nühkisin puhtaks ühe laua ka tervenisti ja tean, kui palju selleks aega kulub. Seekord otsustasin lauaplaadist järele jäänud mööbliosad üle värvida.
Eemalda vana lahtine värv ja pese laud puhtamaks. Paigalda paberteip lauaplaadi peale, umbes 1 cm kaugusele laua servast, ja värvi kõik allapoole jäävad osad üle. Võimalus on ka lihvida kogu lauaplaat, mille saad jalgadest eraldada.

Sahtlid seinale!
Laudadega tegeledes tulid lagedale ka vanad sahtlid, millel puudus otstarve. Kuna käed olid juba värvised, otsustasin valmistada ka riiulid. Sahtlile saad teha plaadikeste ja liistude abil sobivad jaotused ning kasutada saadud riiulit väiksemate asjade hoidmiseks: köögis säti sellele nõud, maitseained ja muud purgid, toas hoia sellel raamitud pilte, DVD-sid ja muud sarnast kraami. Oled leidlik, säästad aega ja omaaegset korralikku tisleritööd.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes oli 2010. aasta alguses üle 136 000 eseme, mille hulgast vaibad ja rahvarõivad kõige enam tähelepanu ja imetlust on pälvinud. Eesti vaiba kaheksasaja aastane ajalugu algab koos eestlaste looga Läti Henriku „Liivimaa kroonikas“, kus sõjasaagina ka vaipu on nimetamisväärseks peetud. ERMi kogu vanimad vaibad pärinevad 18. sajandist, uuemad on valmistatud 21. sajandil.

Eesti Rahva Muuseumi vaibakogu… http://vaibad.erm.ee andmebaasis on 3000 objekti: saja aasta jooksul muuseumi kogutud eesti, soomeugri ja teiste rahvaste vaipa, tekki, õlakatet ja üks vaipseelik. Iga objekti kohta on esitatud detailseks suurendatav foto koos olemasolevate andmete ja legendiga. Määratletud on tehnika ja materjal, eseme koguja poolt üleskirjutatud lisanimetus täpsustab vaipade otstarvet ja paikkondlikkunimetust.

Infot leiad siit

Kõrvataha sai pandud nii mõndagi huvitavat:

• Kuidas vanutatud narmaid teha
• kuidas kerida käärimiseks lõngakera
• millises suunas lõngakeerdude suhtes suurräti narmaid keerata

Jagatud sai ka midagi:

• Kuidas kolmnurkset rätikut kududa
• huvitavaid suurräti siduseid Sillaotsa Talumuuseumist
• Suurräti ruudustiku planeerimine
• Suurrätt topelt ja kõvendatud kangana

Pildid allpool:

Another great product from Cincopa Send Files. Also read about Cincopa best wordpress plugins for your website.

Ainika kirjutab suvekoolist oma blogis

Another great product from Cincopa Send Files. Also read about Cincopa best wordpress plugins for your website.

Keraamika osa juhendab Keraamik Aivar Rumvold.

Projekti Kõnelev ilm viib läbi maalikunstnik Alide Zvorovski - tema juhendamisel maalitakse suurtele kangastele.

Kuidas aga need kaks tehnikat koos kõneleda saavad?

Vastus ootab sind kohapeal.

Osalustasu 600.- (sisaldab töövahendeid, materjale, juhendamist, töötingimusi)

Osalussoovist anna teada 1. juuliks 2010 monika(at)tekstiilruumis.ee

žürii preemia

Zürii koosseisus tekstiilikunstnikud Eva-Liisa Kriis, Leeda Ots, Monika
Järg, ERM-i teadur Vaike Reemann, kangakudumismeister Aili Liit ja
ERKL-i esindaja Liina Veskimägi-Iliste hindas parimaks Viivi Paimetsa
vaiba “Vanaema II”. Auhinnaks 3000 kr preemia.

publiku preemia

Publiku preemia vääriliseks valisid internetihääletuses osalejad Sirje
Otsa vaiba “Lapsepõlv IV”. Auhinnaks 3000 kr preemia.

ajakirja Käsitöö lemmik "Käpakirjaline"

ajakirja Käsitöö lemmik "Ilmarise III"

Ajakirja Käsitöö toimetuse lemmikuteks said Anu Sergo vaip
“Käpakirjaline” ja Illi Lille vaip “Ilmarise III”. Preemiaks ajakirja
aastatellimused ja vaipade kudumisjuhendite avaldamine augustinumbris.

OÜ Kangaspuu eripreemia

OÜ Kangaspuu eripreemia võitis Merike Freienthal vaibaga “Viljandimaa
tekk”, auhinnaks 1000 kr eest kaupu e-poest.

Hääletuse lehele lisatakse varsti ka tänusõnad koos statistikaga, mis
üllatas korraldajaid positiivselt: hääletajaid oli üle 800, külastusi oli üle 13
000, ka mitmetest välisriikidest.

Vaipu saad imetleda siit

• juhendaja Eva-Liisa Kriis
• Aeg L 02, 09, 16.10, 6, 20, 27.11
• kell 10.30-15.00
• 36 tundi
• 1440 krooni

Sisu.
Kanagakudumiskursuse teemaks on seekord vanadelt tekstiilidelt pärit tehnikate kasutamine tänapäevaste materjalidega ja tänapäevases sisustuses või rõivastuses. Õpima kangakirja lugemist vanalt tekstiililt ja valime osalejatega kokkuleppides kaks  tehnikat proovitöö tegemiseks, kuid kindlasti jagub ideid ka kodus ise katsetamiseks.

Näide eelmisest kursusest- tänapäevased põrandavaibad ja vana saanitekk (sinine), kootud sama sidusega. Muudetud on lõime tihedust, ruudu suurust ja koematerjali.

Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.

Registreeru siin

…………………………………………………………………………………..
UUED KUUED MÖÖBLILE

• juhendaja Eva-Liisa Kriis
• Aeg L 11 ja 18 september 2010
• kell 10.30-15.00
• Maht 12 tundi
• Hind 660 krooni
• 12 kursuslast

Esimene kursusepäev:

Praktilised õpetused pehme mööbli värskendamiseks. Mida arvestada kattekanga valimisel ja vahetamisel. Kuidas hinnata polstri seisukorda ja seda väheste vahenditega uuendada (välja arvatud vedrusidumised). Näideteks kušett, 80ndate diivan ja 60ndate väikesemõõduline diivan, nõuka-aegne kontoritool või valik nendest.

Kaasa võtta pilte oma mööbliesemetest, mida uuendada soovitakse. Kodutööks jääb nende lahtivõtmine, uurimine ja dokumenteerimine.

Teine kursusepäev:

Tekkinud küsimuste arutamine. Taastamise juhendamine.

Registreeru siin

Soovisin suures ruumis tekitada liigendusi ja privaatseid nurki ning mõtlesin, kuidas see sirme kasutades võimalik oleks. Ideede leidmiseks tuhnisin ringi töökojas ja sobrasin kangakuhjades. Otsisin lihtsat ja kiiret lahendust. Lõpuks leidsin, et ei ole midagi lihtsamat kui suur, õmblustega, neljaks taskuks jaotatud kangast kott, mille igasse taskusse käib tihedalt vineerplaat. Nii on võimalik lihtsa vaevaga valmistada väga funktsionaalseid ruumijaotajaid.

Mis on nende sirmide võlu? Katet on võimalik eemaldada ja pesta, sest see on alt suletud takjapaelaga. Katet on võimalik ka vahetada, kui üks ära tüütab või pesus on. Sirmidele on võimalik anda erinevaid kujusid ja lisada erinevaid funktsioone. Mustal sirmil on riputusaasad riidepuu jaoks. Punasel sirmil on riputusaasad, mis ühtlasi vormivad nurkasid ja ühel pool taskud asjade hoidmiseks. Niisiis, kui sul on kiiresti vaja privaatsust, siis kujunda ja loo see endale nelja vineerplaadi ja mõne kangameetri abiga.

VAJA LÄHEB:

• 4 vineerplaati (kõrgus 145, laius 40 ja paksus 0,6 cm)
• tikksaag
• ~ 3,5 m põhikangast
• kandikangast kulub vastavalt kandi laiusele ja sellele, kas kant on lõigatud diagonaalriidest või pikikangast
• tugevat niiti
• 3,5 m takjapaela mõlemat poolt (laiusega 2,5-3 cm)
• kummipaela taskuservadele

Töö käik:

1. Põhikangas tuleb välja lõigata olenevalt selle venivusest. Kui kangas on kergelt veniv siis jäta vähem õmblusvaru. Kangas peab vineeri ümber olema pingul. Mina lõikasin välja kaks 1,68 m pikkust põhikanga tükki.
2. Seejärel õmble kant mõlema tüki pikema ehk alumise serva külge.
3. Siis õmble kandi vastaspoolele takjapaela. Kare osa ühe põhikanga siseküljele ja pehmem teise põhiosa külge.
4. Ühenda takjapaelaga kaks põhikangatükki.
5. Nüüd õmble tekkinud ristküliku ülejäänud servad kandi abil kokku. Nii ühendad põhikangad suureks kotiks, mille suusse jääb takjapaela kinnitus. Riputusaasad kinnita kandiõmbluste vahele. Kui soovid õmmelda ka taskuid, siis ära unusta tasku ülaserva peita kummipaela. Vastasel juhul venivad need kasutamise käigus välja.
6. Voldi saadud kott lehvikuna neljaks ja märgi murdekohad nõeltega.
7. Õmble murdekohad (läbi neljakordse kanga) tugeva niidiga läbi. Keskmine murdekoha õmblus tee teise kahe murdeõmbluse suhtes vastaspoolele, et sirmi sikk-sakk hakkaks toimima.
8. Lõika tikksaega vineertahvlite alumised ääred kaarjalt ära, et moodustada igale tahvlile kaks jalga.
9. Lükka tahvlid taskutesse ja sulge need takjapalaga.

Artikkel on avaldatud ajakirjas KÄSITÖÖ

kontoritool uues kuues

Seekordne mööblitaastamislugu ajakirjas KÄSITÖÖ on nagu muutumismäng. Minu töölaual on tool, mis pealtnäha on täiesti kasutamiskõlbmatu. Kattekangas on katki, poroloon turritab välja ja vahust sisuga käetoed on ära vajunud, kuna keegi on armastanud nendest seda imelikku sisumaterjali välja nokkida. Kuid ma olen õppinud hindama mööblit hoopis teiste märkide järgi. Ma jälgin neid osi, mida ma parandada ei saa või mis on liiga kulukas ja aeganõudev. Näiteks metallist ja kroomitud osi, spoonikahjustusi, vedrude seisukorda. Sellel toolil on üsna hästi säilinud kroomitud keerlev jalg, vedrude asemel on kummiribadest põhi ja polstriks poroloon. Asun ootusärevalt ja hoolikalt lammutama. Hoolikalt lammutamine tähendab, et eemaldan samm‐sammult kanga ja polsterdusmaterjalid. Kasulik on isegi pildistada, kui kahtlustad, et ei suuda täpelt kõike meeles pidada. Mina hoian kõik eemaldatu töö lõpuni alles. Uued kangad ja porolonid lõikan tavaliselt vanade järgi välja. Kui kõik eemaldatu alles hoida siis on meeles uuena need polstriosad ka tagasi panna. Mõnikord on osa polstrist võimalik taaskasutada, siin eemaldasin aga kõik kuni puitraamini. Taastamistöö käigus liimin kinni logiseva puitraami, panen uued poroloonid ja täidan käetugedes olevad augud ehitusvahuga. Lisan siia‐sinna naturaalset vatiini ja katan tooli uue kangaga. Nii saan täiesti masendavast ja kurvast toolist väga positiivse ja modernse istme. Seda vaadates ei suuda isegi uskuda, et pildil olev ese on pärit sügavast nõukogude ajast.

Materjalid ja töövahendid

• 1,5 m mööblikangast
• Põhja alla puuvillast kangast
• 80 x 150×4 cm porolooni
• Pool meetrit vatiini
• Kummiliimi
• Ehitusvahtu
• Klambreid ja klambripüstol
• Õmblusvahendid

Töö käik

1. Eemaldasin käetoed ja jala
2. Noaga mööda õmblusi lõigates eemaldasin kattekangad
3. Eemaldasin vanad poroloonid
4. Kohendasin ja liimisin mööbli puitraami
5. Kinnitasin pitskruvidega mõlemale poole käetuge õhukesed vineerplaadid, mis olid seespoolt kaetud ajalehega
6. Lasin käetoe aukudesse ehitusvahtu, lasin vahul kuivada
7. Eemaldasin vineerid ja lõikasin üleliigse vahu teise terve käetoe järgi ära
8. Liimisin käetugedele tugeva kartongi ja seejärel vatiini
9. Lõikasin välja uued poroloonid ja asetasin need tooli puitkarkassil paika, fikseerisin kummiliimiga
10. Lõikasin ja õmblesin mööblikanga. Kui kasutad suurte kujunditega kangast siis jälgi hoolega, kuidas muster mööblil jooksma hakkab. Mina sättisin lillekujundi nii, et see asetseks keset tooli.
11. Klammerdasin mööblikanga ja põhjakanga
12. Kruvisin tagasi jala ja käetoed

eemaldatud on käetoed

mööda õmblusi noaga lõigates on eemaldatud kattematerjal

käetoes on näha sügav lohk, mis tuleb tasandada. Kasutan selleks ehitusvahtu ja katan käetoe tugeva papiribaga&nbspja naturaalse vatiiniga.

Eemaldatud on käetugede kattekangas, millejärgi saab välja lõigata uue kanga

sarnaselt käetoele eemaldan ka tooli põhiosa katte.

Seljatoekanga üks ots on tavaliselt viidud istumise osa ja seljatoa sisekülje vahelt läbi taha ja seal klambritega puitraami külge kinnitatud. Teine ots on viidud üle seljatoe taha ja kinnitatud tooli tagumise, alumise ääre alla. On näha seljatoe kattekanga kinnitus tooli taga, mille alla on ka istumisosa kattekangas kinnitatud.

Siin on polstrist puhastaud karkass, koos kummiribadega, mis annavad seljatoele ja istumisosale vetruvuse.

Alates 19. aprillist kuni 31. maini toimub vaibakonkursile
“Minu vana(ema) vaip” saabunud vaipade hindamine.
Oma hinded vaipadele saad anda aadressil

www.kangakudumine.ee/vaibakonkurss

Lisaks liiguvad vaibad reaalaja näitusena Tartusse, Pärnusse, Tallinna.
Jälgi infot ülaltoodud aadressil.

Võitjad kuulutatakse välja 1.juunil 2010 Tallinnas!!

Eesti Rahva Muuseum pakub võimaluse teha ise oma näitus. Ootame näituseideid eraisikutelt ja kodanikuühendustelt – kõigilt neilt, kes igapäevaselt muuseumitööga ei tegele. Näituseidee peaks keskenduma argielule või selle erinevatele tahkudele nii eilsest kui ka tänasest Eesti elust.

Pane tähele: ideede esitamise tähtaeg on 31. märts 2010!

Oma Näituse ideid saab esitada kahes kategoorias:

1) näitus, mis põhineb teie endi esemetel, fotodel või muudel materjalide;
2) näitus, mis põhineb Eesti Rahva Muuseumi kogudes leiduvatel esemetel ning arhiividel.

Loe täpsemalt siit

Ühenda meeldivalt puhkus ja hobitegevus.

Nõelapatjade õpitubade toimumisajad:

teisipäeval, 16.02, kell 10.00 ja kell 18.00
kolmapäeval, 17.02, kell 10.00 ja kell 18.00
neljapäeval, 18.02, kell 10.00 ja kell 18.00
reedel, 19.02, kell kell 10.00 ja kell 18.00
laupäeval, 20.02, kell 12.00 ja kell 15.00

Gruppidele (suurusega kuni 12 inimest) on võimalik korraldada nõelaptajade tegemist kokkulepitud ajal 16.-20.veebruarini.

Registreerumiseks kirjuta: tulehoidja@hot.ee või helista 56 730 852

Rohkem infot
www.52.ee
kasitooriik.blogspot.com

blog.iidadesign.eu on viimase poole aasta jooksul välja andnud kaks kangakudumise õppefilmi dvd-l. Märtsis on valmimas ka kolmas.

1. „Kangakudumise algõpetus“ 2009 oktoober
2. „Suurräti kudumine“ 2009 detsember
3. „Sõbakirja, pindpõime ja naastpõime kudumine“ 2010 märts

Aasta lõpus alustasime dvd-de tõlkimist soome keelde ja nüüd on sarja esimene plaat „Kangakudumise algõpetus“ jõudnud müügile ka Soomes. Meie esindajaks on seal kangastelgesid valmistav ettevõte Toika Ky (veebipoodi saad külastada siin). Järgmine dvd- “Suurräti kudumine” ilmub soome keeles sügisel.

Kuues kaastöö ajakirjale Käsitöö.
Juba igatsen kevadet, kus soe päike läbi pitskardinate tuppa nõriseb. Millegipärast on romantilisi naturaalseid kardinaid aina raskem leida. Ikka aina sirged libedad pinnad või mitmeid turundusosakondi läbinud mustrid. Puuvillane pitskardin on osake tagaigatsetud lapsepõlvemälestusest, nüüd katsetangi, kas suudan seda emotsiooni taasluua.
Kanga omaduse määrab suuresti ristlevate lõngade materjal. Väike erinevus lõnga jämeduses võib anda suure erinevuse kangas tervikuna. Tavaliselt valin lõimeks puuvillase lõnga, sest sellega on vähem muret töötades ja kangas tuleb hästi langev puuvilla pehmuse tõttu. Koeks meeldib mulle linast kasutada selle jäikuse pärast. Linane annab kangale vormi. Linane võib olla erineva jäikusega olenevalt tema viimistlusest (naturaalne hall linane on jäigem, kui värvitud linane lõng).
Selleks, et saada õhulist pitsilist kardinakangast, ei piisa tihti lihtsalt hõredalt kudumisest, sest lõngad võivad hakata omavahel kokku vajuma. Hõredaid pindasid saab kududa fileetehnikas ja pikksilmniitega. Mina kasutasin seekord kardina kudumiseks topeltkangast.
Kui olen kangatehnika välja valinud, mõtlen ka sellele, millises mahus kardinaid soovin. Kõige vähem kangast kulub rooma ja rullkardinale. Seekord vajan külgkardinaid ja arvestan kardinakangast isegi 25 cm rohkem, kui põrandani, sest mulle meeldib, kui need maha toetuvad ja seal voldimaastikke moodustavad. See ei ole ehk igas ruumis praktiline aga magamistoas võiks kindlasti katsetada.
………………………..
Suga 50/1
6 niiekeppi ja 8 tallalauda
Lõim Türi puuvillane vaibalõim.
Kude ühekordne või kahekordne linane.
Ühe kangapaani suurus on 1,5 x 2,7 m koos õmblusvarudega.
Kangapaan kaalub 1 kg (umbes 2/3 kaalust on lõimeosa ja ülejäänud koematerjal).
Kanga servad tuleb jätta korralikud, sest sinna õmblusi ette nähtud ei ole. Selleks soasta mõlema ääre 6 lõnga kahekaupa piivahesse. Kudumise ajal jälgi kangaääri, et sinna ei jääks aasasid ja lõnga takerdumisel süstikus, krookeid.
Kardina alumine äär pööra laialt, 10+10 cm.
Ülemisse äärde õmble kardinapael (ärapööramiseks arvesta 2 cm).
Soovitav on hiljme kardinaid vaid keemilises puhastuses hooldada.

Joonise kommentaar:
Joonisel on erinevalt ristlevatele lõngadele antud erinevad toonid. Lõime käärimisel kasuta ikka ühte materjali (puuvill) ja koeks koo teine materjal (linane) .
Tumedam hall tähistab pealmise kanga lõime ja kudet ning heledam hall alumise kanga lõime ja kudet.

Mustrikordusi võib pikendada või lühendada vastavalt soovile.

Viies kaastöö ajakirjale Käsitöö.

Õhulised lillealused.
Tihti, nähes mõnda huvitavat tootelahendust, tekib soov sellega ise edasi katsetada. Nii ka seekord, kui käisin oma kindlustaja juures kodus autokindlustust pikendamas ja „kohtasin seal“ ühte lillepostamenti. See hakkas mind kummitama. Postament koosnes kahest puitkettast, mis olid ühendatud umbes meetri pikkuste ümarpulkadega. Pulgad ei asetsenud mitte vertikaalselt vaid diagonaalselt ketaste vahel, moodustades kerge vindi. Mööbliese on ilmselt pärit seitsmekümnendatest ja majapidamisse ise meisterdatud.
Läksin selle ideega edasi puidutöökotta soovides teada saada, kas sarnast eset on võimalik lihtsa vaevaga valmistada. Selgus, et nikerdamist on omajagu, nii, et pidin uue lahenduse leidma samalajal kasvõi osliselt ideed säilitades.
Pildil olevad lillealused ongi minu edasiarendus. Kasutasin kahte puitketast, mis on ühendatud kandilise puitpostiga ja mis moodustab jala. Kinnitasin paelad ühtlaste vahedega diagonaalselt kahe puitkette vahele. Seejärel kinnitasin alla jalad ja peale värvitud plaadi.
Selliselt võib valmistada postamente igasuguste paeltega, vastavalt sisekujundusele. Mind inspireeris just see, et sama tehnilise lahendusega võib valmistada nii minimalistliku, kui ülimalt romantilise toote. Samuti võib teha neid erineva kõrguse ja läbimõõduga. Postament sobib lisaks laualambi aluseks, öökappi või diivanilauakest asendama. Kasutusala sõltubki eseme kõrguse ja läbimõõdu vahekorrast.
Valmistamine
Töövahendid ja materjalid:

• Kaks 20mm paksusest vineerist ketast läbimõõduga 270mm
• Üks 50×50x800mm pikkune puitpost
• Üks mdf-ist või täispuidust ketas, millel on serv faasitud või profiilfreesiga kujundatud, läbimõõt 300mm
• Umbes 16 meetrit 38mm laia paela
• Klambrilööja ja klambrid
• Õhuke kahepoolne teip
• Kolm tammeklotsi jalgadeks (pikkus 90, laius 35mm ja kõrgus 25mm), võimalusel pealmine välimine pool kaarjalt ära lõigatud.
• Natuke puiduõli + õlitamiseks puuvillane lapp
• pealmise plaadi värvimiseks värvi ja värvirull koos vanniga
• kruvisid montaashiks + akutrell

1. Ühenda kaks vineerist ketast omavahel puitprussiga
2. Kleebi ketta servale kahepoolene teip. Jaga kettapind sektoriteks, näiteks 16-neks ja kinnita klambripüstoliga 16 diagonaalpaela. Mida järsem on diagonaal, seda peenem on postamendi keskkoht.
3. Kui kõik diagonaalpaelad on pandud, kata kettaservad nii üleval kui all paelaga. Kinnita võimalikult märkamatult paari klambriga.
4. Kinnita jalad kruvidega. Kinnita pealmine plaat kruvidega.

pildil: kõvendkangas pikee

Veel on kohti Tallinna Rahvaülikoolis veebruaris algavatele kangakudumise kursustele. Kursused on mõeldud nendele, kes on juba kangakudumisega kokku puutunud.

kestvus kokku 32 akadeemilist tundi

juhendaja Eva-Liisa Kriis,

hind: 1440 krooni

kell 11.00-15.00

kuupäevad: 13.02, 27.02, 13.03, 27.03, 10.04, 24.04 + iseseisev kudumine kursusepäevade vahelisel ajal.

Hea, kui osaleda soovija on iseseisvalt kudunud algkangaid või mõnda muud lihtsamat kangast.
Kursuse käigus õpime märkima kõvend ja topeltkanga sidust. Tuletame meelde lõime käärimist, kanga rakendamist ja kudumist.
Lõppeesmärgiks on osata moodustada topeltkanga siduseid ja julgustada osalejaid nendega ise edasi katsetama.

pildil: pitskardin

Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.
Juhendaja: tekstiilidisainer Eva-Liisa Kriis
Blog.iidadesign.eu

Vaata pitskardina kudumisõpetust siit.

Leidsin huvitava artikli setu vooditekstiilidest. Autoriks on Kadri Vissel, kes kaitses hiljuti Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias diplomitöö teemal «Setu sängünulk ja põktriibulised villased vooditekid».

Artiklis on kirjeldatud setu talu ruumijaotust, magamisasemete paiknemist selles ning vooditekstiile. Minule pakkus huvi just tekstiilide osa, kuna plaanin kolmanda kangakudumise dvd teha sõbakirjaliste ja drelltehnikas kattevaipade kudumisest.

Kadri Vissel on jaotanud sõbakirjalised tekid kolme ossa.

• Lihttriibulised, milles on kasutatud ka keerulõnga.
• Sõbakirjalised.  Kirjatriipe on erinevalt rühmitatud, kasutatud on keerulõnga.
• Sõbakiri ja pindpõime koos.

Loe kogu artiklit siit.

Kui tunned, et soovid enda andmeid seal näha ning ka teistele vaadata anda, anna meile sellest palun märku!

Enne võib igaks juhuks kontrollida, äkki on Sinu nimi seal juba olemas! Oleme kogunud inimeste, asutuste ja kollektiivide kohta informatsiooni juba paar aastat ja päris hulgaliselt käsitöötegijaid on meie andmebaasis juba kirjas.

Vaata siis kindlasti palun üle, kas kõik andmed on õiged! Kui soovid midagi muuta, või oma nime sealt hoopis kustutada, palun anna meile kiiresti teada!
Igasugune koostöö ja tagasiside on teretulnud!

Heli Kallasmaa,

andmebaasi administrator,

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

heli.kallasmaa@rahvakultuur.ee

www.rahvakultuur.ee

19. – 21. jaanuar saavad huvilised tuua meile ketruse korda seadmist vajavaid vokke.
Vokkide korrastamine toimub õpikojas.

22.jaanuar – Ketrustööd vanade meetoditega.

kl 15.00 – 17.00 Eeltööd ketruseks: villa noppimine, kraasimine. Ketramine algajatele traditsioonilistel eesti vokkidel.
kl 17.00 – 19.00 Eeltööd ketruseks: villa noppimine, kraasimine. Ketramine algajatele traditsioonilistel eesti vokkidel.

Õpetajateks Olivia Till ja Lilian Freiberg, Võrumaalt. MTÜ Maavillane.
Võimalus osta taimedega värvitud lõngu: helekollasest punase ja lillani !!!

23.jaanuar – Ketrustööd eriti vanade ja hoopis kaasaegsemate meetoditega.
12.00 – 14.00 Mis on vahet villa kraasimisel ja kammimisel? Ketramine algajatele. Saab tutvuda firma Louet` töövahenditega.
Juhendajaks Julika Roos, Pärnumaalt. MTÜ Hea Villa Selts.
12.00 – 14.00 Lõnga tekitamine iidsel moel – ketrus kedervarrega.
Juhendajaks Riina, Raplamaalt. MTÜ Hea Villa Selts
12.00 – 14.00 „ Talupoja wokiroog” – kursus wokiroogade huvilistele
Koostöös Tartu Kutsehariduskeskuse restoraniga valmib osalejatele maitsev lõuna.
14.00 – 15.00 Lõuna wokiroogadega. Lõngade ja villa müük.
15.00 – 17.00 Lõnga korrutamise võlud ja nipid.
Juhendaja Monika „Savitaks” Plaser, Tallinnast.
15.00 – 17.00 Mis on vahet villa kraasimisel ja kammimisel? Ketramine algajatele. Saab tutvuda firma Louet` töövahenditega.
Juhendajaks Julika Roos, Pärnumaalt. MTÜ Hea Villa Selts.
15.00 – 17.00 Lõnga tekitamine iidsel moel – ketrus kedervarrega.
Juhendajaks Riina, Raplamaalt. MTÜ Hea Villa Selts

Ühe õpitoa hind 55,- .Kohtade arv grupis piiratud.

Õpituppa vajalik eelregistreerimine kristel.poldma(ätt)epm.ee või 742 1928

Vokinädala läbiviimist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kutsehariduskeskus.
Täname koostöö eest MTÜ Maavillane ja MTÜ Hea Villa Selts.

ERKL kangakudujate alaliit kuulutab välja konkursi Minu vana(ema) põrandavaip.

Kallid kangakudumishuvilised!
Kutsume teid osalema konkursil, mille eesmärgiks on väärtustada endisaegsete põrandavaipade mustreid. Ootame konkursile vaipu, mis on kootud mõne kaua aega kasutusel olnud lemmiku eeskujul. Iga vaibaga võiks kaasas olla foto inspiratsiooni andnud vanast vaibast koos andmetega (kuduja nimi, vanus, elukoht, vaiba valmimise aeg) ja mustrirakenduse skeem.

Toimumise aeg: november 2009 – aprill 2010

Tööde esitamise tähtaeg: 5. aprill 2010

Ootame vaipu ERKL-i aadressil Estonia pst 5a,Tallinn

Konkursitöö külge tuleb kinnitada märgusõnaga kinnine ümbrik, milles on autori nimi, telefon, aadress, e-post.

Laekunud töid eksponeeritakse näitusel.

Info: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, tel. 6 604 772

Veinika Västrik tel. 58068703, veinika@kangaspuu.ee

NB! Kangakudumishuvilisel on võimalik käia kudumas ja käärimas uues töötoas Eesti Käsitöö Majas, Pikk 22. Seal ootavad teid tuliuued
Soomes valmistatud kirikangasteljed Toika. Infot saab käsitöömaja telefonil 6 314 076 või kohapealt.

Olge valvsad, uus number ilmub veebruari alguses!

Soome kangasteljed Tartu linna tööstuskooli täiendustega

Leidsin ühest 1928 aasta “Taluperenaisest” kangakudumise teemalise artikli, kus ka joonis juures. Pööran siinjuures tähelepanu vanadele väljenditele:

sõkkelaud=tallalaud, mustrilaud=vaheldaja, automaat sualaad= süstik lennutatakse kastikesest kastikesse, lipid (sikutid)=vipid.

Pildilolev kangastelg on tolleaegne moeasi, kuna arvati, et robustsed maateljed enam uuenenud eluruumidesse ei sobi. Sooviti muidugi ka keerukamaid kangaid kududa, mida soometeljed võimaldasid ja mida ka soomlastelt endilt püüti õppida, sest Soome oli arenenum maa kodukäsitöö alal, kui Eesti.

Soometelgede maaleoojaks võib selle artikli põhjal pidada  Ebba Saral-i, kelle näpunäidete järgi neid Tartu Tööstuskoolis valmistati.

Soometelgi soovitatakse lahtivõetuna hoida kuivas ruumis, mitte räästa all või aida esisel, nagu maatelgedega tavaks oli. Ilmselt sellisel moel meie maateljed ongi hävinud.

Soometelgede hinnad vastavalt kanga laiusele:

2 küünart 90.- krooni või 9000.- marka

2 1/2 küünart 100.- krooni või 10000.- marka

3 küünart 105.- krooni või 10500.- marka

3 1/2 küünart 115.- krooni või 11500.- marka

4 küünart 120.- krooni või 12000.- marka

**1 kangaküünar = 55 cm (1 tavaline küünar= 53 cm)

…………………………..

Artikkel Ebba Sarali eluloost tema 50.a. juubelil

Rahvaleht 1940, 9.,mai. nr, 106 N - Ebba Saral 50-aastane.

10 mail pühitseb Ebba Saral, meie silmapaistvamaid avaliku elu naistegelasi, oma 50 a. sünnipäeva.

Ebba Saral (sünd. Vimberg) sündis 10.05.1890 Pihuveres Virumaal põllumehe tütrena. Kodukohast on pärit ka ta käsitöö harrastus, mis kujunenud juubilari mitmepalgelise elutöö kesksemaks osaks. Juubilari ema, Liide Vimberg, korraldas juba 1905.a. oma talus kudumiskursusi ja seal valmistatud töödega esines ka Tartu eesti põllumeeste seltsi näitusel. Siit saabki alguse Ebba Saralt peaaegu katkestamatu side nimetatud seltsiga. Kui dr. 0. Kallase õhutusel selts 1907 a. auvel korraldas esimesed käsitöö kursused, millega pandi alus kogu meie kodukäsitöö edasisele arenemisele - siis oli neil kursustel juhatajaks 17 aastane Ebba Vimberg. Kursuste eesmärgiks oli anda uut sisu maitselagedaks jäänud kodukäsitöö harrastusele.

Juubilar on aastate kestel kaasa löönud igal pool, kus on olnud tegemist kodukäsitööga. Nii on ta olnud meie näitustel käsitöö väljapanekute korraldaja ja auhindaja, samuti on vajatud ka tema kaastööd välismaiste näituste korraldamisel. Ja see on sündinud nii, et meie käsitöö on võinud saada parimate asjatundjate kiituse ja tunnustuse osaliseks. Ebba Saral on olnud mitmete ajakirjade kaastööliseks, kudumiskursuste juhatajaks jm.

Kui meie riikliku iseeeisvuse ajal on asutatud rida kutsekoole, mille ülesandeks meie kodukäsitöö arendamine, siis on ka siin osa Ebba Sarali tööst. Kõige selle juures on juubilaril jätkunud jõudu oma kutsealase töö kõrval osa võtta ka paljudest ühiskondlikest üritustest, nagu naiskodukaitse, naisorganiatsioonidest, hoolekandetööst jne ja aega ka veel isiklikuks eluks. Proua Ebba Saral on tuntud Tartu ülikooli õppejõu prof. Karl Saralt abikaasa ning üleskasvatanud kolm last.

……………………………………..

Ebba Marie Saralist sai pärast abiellumist ja Tartusse asumist (1922) Eesti naiskäsitöö tuntumaid korraldajaid ja juhte. Ta käis kodundust ja käsitööd õppimas ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Sveitsis. Ta oli ajakirja Taluperenaine kudumisosakonna juhataja, Tartus juhatas sealse Naisseltsi kudumiskursusi ja käsitöökoda jne. Ta oli ka Tartu Naiskodukaitse rajaja ja juht. Tallinnas oli tal Eesti suurim kodukäsitööäri.
1941. aastal küüditati Siberisse - Ebba, Karl ja kaks poega. Loomaarstist tütrel Viiul õnnestus pääseda ja ta läks ära välismaale. Ebba Saral lasti maha 20. IV 1942 Sverdlovski obl Sosva laagris. Karl Saral hukkus 16. II 1942 Tomski obl Krivoseino raj. Pojad tulid Siberist tagasi.
1991.a. avati Pihuvere taluhoovis mälestuskivi Ebba Marie Saralile

loe rohkem Pihuvere talu ajaloo kohta

……………………..

Tere!
Kangakudumise DVD oli kindlasti abiks. Olen küll varem telgedel kudunud, aga mitte ise kokku pannud ega seadistanud. Ka nüüd ei julgenud üksi asja ette võtta ja kutsusin ema abiks, kes on kõik ise läbi teinud. Minu 78 aastane ema kiitis DVD-d väga, sest ka temal oli hea meelde tuletada. Mina “asjas rohelisena” sain kõrval boonusena kommenteeritud vaatamise osaliseks. Ema oleks tahtnud küsida, et kui laiade vahedega suga peaks kasutama, et kas on mingi kuldreegel ja kui tihedalt peaks lõime panema. DVD-l pandi vist üle
vahe. Ja minul tekkis küsimus, miks pandi tallalaudadel nöörid läbi nii, et esimene auk jäi tühjaks ja teisel ei jäänud jne. Ilmselt kui ma asja üles panen ja rohkem süüvin, siis ehk saan ka vastuse. Aga sellele juhtis ema tähelepanu, ise ei oleks ma seda üldse osanud märgata ja ilmselt oleksin ka valesti teinud. Olen filmi juba mitu korda vaadanud ja oma telgede üles panekul ja seadistamisel (mis on veel pooleli) otsest abi saanud.

Aga vaatamata tekkinud ja ilmselt veel tekkivatele küsimustele olen tohutult tänulik, et sellise asja ära tegite.

Tänulik Merle

………………………………….

Ma olen selle DVD küll ise läbi vaadanud, aga pole veel õpilastega seda teinud (pole momendil sellist ainet). Arvan, et see aitab, sest minu
abikaasa (täielik võihik) vaatas ka minuga koos ja ütles, et sellejärgi saab küll teljed kokku ja üleskääritud.

Kui nüüd teemadest rääkida siis võiks olla siduste tegimist(sidumist)ja kudumist(kuidas tekivad hambad jne), et saaks kududa rahvuslikke mustreid
- mõnede piirkondade rahvariide seelikud, vaibad jne.

Tuuliki

………………………………………….

Tänud arvamuse avaldajatele ja jõudu kõikidele kanagkudumisega alustajatele.

Nautige lund ja juba veidi pikenevaid päevi. Varsti tuleb kevad!

PS! Mina tundsin ennast täna hommikul küll Muumina, sest kohati oli lumi aknad poolest saadik täis tuisanud ja olin põnevil välisust avades, et kas ikka pääseb välja.

Omi jutte vestavad ja mängivad seekord ette Kristiina Ehin ja Edvin Aedma.
Toimub kogumiku “Päevaseiskaja” estilus, kuhu Kristiina on kokku kogunud
ja ümber vestnud vähem ja rohkem tuntud Lõuna-Eesti muinasjutud, mida saab
endale või lähedastele jõulukingiks esitlusel soetada.

Lisaks imedele imejuttudest ja meie sees, imeline üllatus….

Üritus on tasuta!
Kooki saab kümneka eest.
Sissepääs Pärna tn hoovi poolt.

Esimese korruse baariruumis taaskasutusbutiigis Berliin! kauplevad veetlevad
näitlejannad, teisel korruse Fonofoni plaadipoe poisid on ka kohal.

Vinüülisärin! Piparkoogid! Hõõgvein! Üllatusesinejad!

Registreeri müüma: myyrilill@yahoo.com
Päkapikud piiluvad: http://myyrilill.blogspot.com

www.piparkoogimaania.ee

Töötoas õpitakse valmistama šabloonide ja porolooni abil vildist väikevorme.
Vormides villa, luuakse ilma õmblusteta kas väike kott, karp, kannusoojendaja,
prillitoos, jõulukäpikk või -sokk.
Lisaks saab šablooni abil  valmistada ehteid, mis oleks mõnusaks meeleolu
loojaks ruumis või meeli erutavaks kingituseks, sest ehte sisule saab lisada
vürtsikat lõhnaelamust.
Sel korral võiks kaasas olla vanem froteerätik, u 200 grammi viltuvat kraasvilla
(ei pea tingimata olema meriino), kui on siis heiet. Käsitöö vahenditest käärid.

Kursuse hind 230.- eek. Tasumine kohapeal sularahas.
Kursustele palume eelnevalt registreerida e-maili teel - lisakala@hot.ee või tel. 56 636 178.
Meie asukoht on vanalinnas Munga tn 2 (Vene ja Munga tänava nurgal, sissekäik Munga tänavalt).

Kaunist advendiaega ja viltimiseni,
kursuste juhendajad
Liisa Kallam ja Mari Pukk
stuudios FELTin

7. detsembrist 2009 kuni 15. jaanuarini 2010 ootame kõiki huvilisi
nääri- ja jõuluehteid vaatama. Tegemist on Marika Ploomanile kuuluva
erakollektsiooniga. Näitusel on tutvumiseks välja pandud kuuseehted, mis
levisid ajavahemikul 1940-1980 peamiselt Nõukogude Eestis, lisaks väike
kogu enne 1940. aastat Eestis levinud jõuluehteid, mis olid valmistatud
Venemaal, Saksamaal ja koha peal.

Nõukogude Venemaal oli kõige huvitavam periood 1950-1970ndatel aastatel
toodetud kuuseehted, mis paistavad silma kauni kujunduse ja huvitavate
motiivide poolest. Tolleaegsete jõuluehete vastu on juba aastaid suurt
huvi tundnud Eestit külastavad välismaalased - need on nõutud kaup ka
mujal maailmas toimuvatel jõuluehete oksjonitel. Tänaseks on hapraid ja
õrnu kuuseehteid vähe järele jäänud.

Eestis tähistati nõukogude ajal sarnaselt teiste vennasvabariikidega
jõulude asemel aastavahetust. Kuigi jõulupühade pidamine oli keelatud,
tõid enamus eesti peresid jõuluõhtul salaja kuuse tuppa, et seda siis
koos perega ehtida. Kuusepuu kaunistati ehetega, kommidega ja
küünaldega, mille leegi varjasid tihedalt akna ette tõmmatud kardinad.
1960-ndatel lisandusid ehetele elektriküünlad – ehitud jõulukuusk
sümboliseeris rõõmu, hingerahu, lootust ja unistusi.

Käesolevas väljapanekus on üle 100 kuuseehte, mis on vaid osa
kollektsioonist. Ehted on jaotatud teemade kaupa: pärlehted,
muinasjututegelased, olmeehted, loomad ja linnud, köögiviljad ja
puuviljad, abstraktsed kujundid jne. Marika Plooman on
kollektsioneerinud ehteid 5 aastat. Esimene näitus toimus 2007-2008 talvel
koostöös Tallinna Linnamuuseumiga Tallinna Linnakantselei akendel ning
2008-2009 aastavahetusel Turu linna lossis Soome Vabariigis.

Marika Plooman
Kollektsiooni omanik
Tel: 5345 7205

Esimeses õppefilmis juhendasin, kuidas kangastelge kokku panna, lõime käärida, labasele kangale sidust teha ja kudumist alustada.

Teine film õpetab suurrätiku kudumist. Suurrätt oli külma aja kehakate ja seepärast ajastasin selle talveperioodile. Filmis tutvustan vanu suurrätte Sillaotsa Talumuuseumi kogudest ning koostan ise ühe suurrätimustri, mille järgi käärin lõnga, teen rakenduse ja näitan viimistlusvõtteid.

Lõime käärimisel kasutan nn. kehasid, mis olid kasutusel tänapäevaste lõngakoonuste asemel.

Uues filmis õpetan taas põhjalikult siduse tegemist, kuna paljud kudumisega alustajad jäävad just selles osas hätta. Näitan kuidas teha sidust nelja niiekepiga ja nelja tallalauaga rakenduse puhul.

Õppefilmid on DVD-del ja neid saab vaadata arvuti ja televiisori vahendusel.
Üks õppefilm maksab 180.- krooni. Postitasu on hinna sees. Tellimiseks helista või saada e-kiri- eva(at)iidadesign.eu | +372 53467366

“Suurräti kudumine” õppefilmi tutvustus from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

SUURRÄTT TULI  TALUNAISTE RÕIVASTUSSE 19. SAJANDI II POOLEL NING OLI ALGSELT  KASUTUSES PÕHJA- JA LÄÄNE- EESTIS NING SAARTEL.
SUURRÄTT ON RUUDUKUJULINE NARMASÄÄRISTUSEGA VILLANE RÄTIK, MIDA KANTI KOLMNURKSELT KOKKUMURTUNA ÕLGADEL.  ISELOOMULIKUKS ON SELLELE  RUUTMUSTER, TOIMNE TEHNIKA JA TUMEDAD TOONID. DVD-L TUTVUSTATAKSE SUURRÄTTE SILLAOTSA TALUMUUSEUMI KOGUDEST. KÄESOLEVALT PLAADILT LEIAD KASUTUSEL OLNUD SIDUSEID, ÕPETUSED  LÕIME KÄÄRIMISEKS, RAKENDAMISEKS, KUDUMISEKS JA NARMASTE VALMISTAMISEKS. SAADUD OSKUSTEGA ON VÕIMALIK KUDUDA  ERINEVATE SUURUSTEGA  VILLASEID SALLE, PLEEDE VÕI VOODIKATTEID.

Loovala on avatud stuudiote ala Rotermanni kvartalis Kirsimäel. Seal näeb sündimas maale, graafikat, sisustustekstiile ja ehteid. Loovalas on pidev näitusmüük, saab olla tunnistajaks kunsti köögipoolele. Toimuvad õpitoad. Siin töötavatele kunstnikele meeldib inimestega suhelda, oma töid tutvustada ja klientidega nõu pidada.

Loovala on avatud E-L 11-19, P 11-17.

pildigalerii

õpitoad

Esimene tainakergitamine toimub sel laupäeval, 5. Detsembril kell 10.00,
mil toimub KÕRGTRÜKI ÕPITUBA.

Kõrgtrüki õpitoas tutvustatakse kõrgtrükitehnikat, mis hoiab au sees
kvaliteeti ja käeosavust tänapäeva disaini- ja reklaamimaastikul.

Ühepäevase (8 h ) õpitoa käigus saavad külastajad võimaluse ise endale
valmis kujundada ja trükkida, kas postkaarte, jõulukaarte, lendlehti,
visiitkaarte, plakateid või trükkida vastav teadis/ kujund mõnele
riideesemele.

Õpituba toimub OÜ Võluri Tagasituleku juhendamisel, spetsiaalse
atribuutikaga ja loodussõbraliku ideega kasutada ära tööstusülejääke
materjaidena, Tartu Kultuuritehases, sissepääsuga hoovist Pärna tn.

Kui on endal kindel soov oma materjalile trükkimist teostada võib seda
teha, muidu on kõik vajalik koha peal olemas.

Õpituba sobib hästi neile kellel on süvahuvi trükitehnikate vastu ja võiks
sellisel juhul funktsioneerida kui sissejuhatus kõrgtrükki.

Õpituba on tasuta! Kahekümneviiekas tasku, kui soov vahepeal tee- või
kohvipausi teha.

Õpituppa tuleb eelregistreerida! Kohtade arv piiratud!

Info ja registreerimine: kadi@kultuuritehas.ee
Vaata lisaks: www.tartu.kultuuritehas.ee ja muuseum.v6lur.ee

LINGI LEIATE SIIT

VAATA VIDEOT TURUMÜÜJAST

Laupäeval, 24. oktoobril toimus Rõude külamajas suurrätiku päev. Huvilisi oli kohale tulnud Haapsalust Lihulani, ka Kuijõelt ja Kasarist.Suurrätikute päeva eel uuriti selle riietuseseme ajalugu Rõudes ja lähiümbruses. Üles kirjutati enam kui viiekümne suurrätiku lugu ning neist tehti ka pildid. Telgedel sai valmis kootud üks suurrätik, teine on veel pooleli.

Näitusel oli väljas üle kolmekümne suurrätiku.

Suurrätiku päeva viis läbi kohaliku Kangrupesa juhataja ja käsitööõpetaja Helve Tellei.

pildid sellest toredast üritusest on siin

MTÜ Rõude Küla Seltsist saab lugeda siit

minu töö Piparkoogimaanial 2008

PiparkoogiMaania 2009 teemaks on ÜmberMaailmaReis ja see toimub
Disaini - ja Arhitektuurigaleriis 18. dets - 3. jaan.

inspiratsiooni allikaks on kogu maailm-
erinevad maad, kultuurid, inimesed, tavad, sõidukid - ühesõnaga kõik
mis maailmas olemas on.
Mõte on haarata maailma laiemalt, näha avaramalt, unistada loovalt ja
lasta vürtsidel end kanda uutele käimata radadele.
Ühesõnaga - SUUR SEIKLUS. Inspireeriv, ootamatu, põnev, avatud, täis
soojust ja vürtse. Kontsentreeritud loovus piparkoogi kujul - tõstab
kindlasti energiataset kogu Eestis. Oma loovuse kasutamine on see,

mida praegusel hetkel kõige rohkem on vaja innustada.

Sel aastal on näitusel osalemas ka disainereid Soomest ja Rootsist.

Lisaks põhinäitusele, mis on kogu
PiparkoogiMaania süda, toimuvad sel aastal veel:

• “Mini - PiparkoogiMaania” Lastemuuseumis kõige väikesematele

• “Kooli - PiparKoogiMaania” ja “PiparkoogiMaania” fotovõistlus internetis Nagi keskkonnas, kust saavad osa võtta kõik soovijad üle

Eesti.

PiparkoogiMaania 2009 näituse avamine on 18. dets kell 18.00

Vaata ka eelmiste aastate töid kodulehelt www.piparkoogimaania.ee ja 2008 a näituse uhiuut videot:

Näituse kujundajad Mae Kivilo, Loreida Hein, Kard Männil, Pelle Kalmo ja Mariliis Laanemaa

Piparkoogiheli 2009 autor on Taavi Laatsit.

Homme toimub Kumus PiparkoogiMaania infopäev õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele.
PiparkoogiMaania korraldajad:

Mari - Liis Laanemaa
Pelle Kalmo

minu töö esimesel Piparkoogimaanial 2006 "Kahhelkook"

Tule, kingime üksteisele asju, mida meil endal enam vaja ei ole, kuid mis
teistele vajalikud võivad olla. Võta kodust kaasa asju, mida Sa ei vaja,
kuid mis on kasutuskõlblikud, anna need meie turul tasuta ära või vaheta
millegi vastu. Väga väga vabale turule on oodatud kõik, kel midagi puudu või
midagi üle. Kinkimiseks ja vahetamiseks sobivad näiteks riided, raamatud
jne.Kui soovite oma asju VVVT’l ära anda, palume võimalusel nende tarbeks
alus või laud kaasa võtta. Ka on meie üritus õige koht, kus demonstreerida
oma oskusi ükskõik, mis alal.

Esimesed aktsioonid nimega Väga väga vaba turg (Really Really Free Market)
korraldati aastal 2004, kui mitmes USA linnas toimusid alterglobalistide
aktsioonid FTAA (Ameerika Vabakaubandusala) tippkohtumise vastu. Väga väga
vaba turg on vormilt avalikus kohas toimuv ajutine turg, mis baseerub
kinkemajandusel (asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise
või vahetamise teel. VVVT eesmärgiks on kapitalismile vastandudes luua
ressursside jagamisel põhinev kogukond.

Eelmised Väga Väga Vabad Turud toimusid 23. ja 31. mail Skoone bastionil.

Tule meie turule ja muudame üksteise elud kasvõi natuke paremaks!

Rohkem infot:
vabaturg@gmail.com
www.vabaturg.org

“Vaja oli sellist põrandalampi, mis täidaks ka väikese laua funktsiooni. Tarvis ju toetada prille, raamatut või sukavardaid. Tegime puidutöökojas inventuuri, mille käigus leidsime tüki MDF-i, kummalised treidetailid ja vanad sahtlisangad. Kupli leidsime vanavarapoest ja nii see lamp hakkas kuju võtma. Mdf-ist tuli välja just sobiv kast, treidetailidest said jalad ja lülitinupp. Varre pidime siiski spetsiaalselt valmistama. Kupli katsime lillelise sitsikangaga. Ja selline ta saigi- väga isepäine. Algul võõrastad, aga sõbruned peagi. Sobib esikusse, elutuppa või magamistuppa, sellega saab kujundada kohvikut või sisustada hotelli fuajeed.

PS! Panin lambile nimeks “Läbi lillede” ning seda võib näha Solaris-es asuva Apollo raamatupoe kohvikus.

Eva-Liisa

Vanast ja traditsioonilisest inspireeritud saunapingile kandsime Jämaja meeste rahvarõivapluusi krae tikandimustri- kasutasime selleks tarbeks kummist massi, mida pruugitakse laeva puidust tekkide vuugitäitematerjalina. Nii sai saunapink ühe vooruse juurde- tänu kummist mummudele ei ole see märjaks muutudes libe. Kujundasime pingi veidi laiemaks ja asetasime jalad istmeplaadi otstesse. See lisas modernsust ja pinki on võimalik asetada nõudlikumasse interjööri.

VAJA LÄHEB:

• laevateki vuugimastiksit
• pahtlilabidat
• 4 cm paksust liimpuitkilpi (kask)
• trellpuuri
• taldlihvijat
• viimistlusõli

TÖÖ KÄIK

1. Kanna saunapingi tasapinnale sulle sobiv muster
2. Puuri pingi tasapinna sisse 1 cm läbimõõduga ja mitte sügavamad kui 0,5 cm sügavused augud.
3. Täida augud pahtlilabidat kasutades mastiksiga. Lase korralikult kuivada.
4. Lihvi taldlihvijaga pind puhtaks ja tasaseks.
5. Viimistluseks kasuta õli.

PS! Pinki on võimalik näha ja proovida Solaris-es asuva Apollo raamatupoe kohvikus. Pingi nimeks panime “Estonian Man”

Eva-Liisa

Vana traditsiooni uus hingamine!
„Hüä puu äänitseb, paha puu kuhe praksatab“ (Eesti vanasõna)

Kunstnikud, käsitöömeistrid ja ettevõtjad!

Olete oodatud osalema konkursil, mille eesmärgiks on luua rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud uusi ja tänapäevaseid käsitööesemeid. Konkursile on oodatud esemed, millel oleks nähtav seos puude või puiduga, mis kajastuks kas materjalis, tehnikas või legendis.
Toimumise aeg: oktoober 2009 – mai 2010.

TINGIMUSED:

• Üks autor võib esitada konkursile kuni kolm erinevat tööd

• Töö ei tohi olla varem eksponeeritud

• Soovitame toote sidumist paikkondliku legendiga

• Arvestame töö kvaliteeti

• Eelistame töid, mille valmistamise juures on kasutatud puitu

• Suuremõõtmeliste ja raskete puitesemete puhul võib töid konkursile esitada digitaalsel infokandjal või portfoolio kujul

Konkursi edukaks õnnestumiseks soovitame lisalugemist:
A. Viires (1960, 2006) Eesti rahvapärane puutööndus
A. Viires (1975, 2000) Puud ja inimesed
T. Võti (1974) Eesti rahvapärased kirstud ja vakad
T. Võti (1984) Talutoa sisustus
S. Pallo (2005) Eesti peremärgid
R. Piiri (2006) Talulaste mänguasjad
V. Reemann (2007) ERMi aastaraamat. „Küübid Eesti Rahva Muuseumi kogudes“

Tööde esitamise viimane tähtaeg lõppkonkursile on 14. mai 2010.
Maakondade käsitööseltsid/ühendused võivad korraldada oma piirkonna
konkurss-näituse 1.-14. maini 2010.

Konkursi auhinnafond on 50 000 krooni

Konkursitööle tuleb lisada märgusõna (kinnitatud töö külge) ja märgusõnaga kinnine ümbrik, milles on autori nimi, telefon, aadress, e-post, pangarekvisiidid. Lisada ka eseme/idee sündimise lugu.
Lõppkonkursi parimaid töid eksponeeritakse Eesti Käsitöö Majas 26. mai - 14. juuni 2010.
Järgmine konkurss 2011 eesti-oma-ehe

INFO: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Tel. 6 604 772, faks 6 409 087
E-post info@folkart.ee , www.folkart.ee

Veel 19. sajandi esimesel poolel leidus toole eesti taludes vähe,
istumiseks kasutati seinapinke. Tooli kasutati kui eriliselt pidulikku
istet või kingitusesemena (pruuttool, nooriku tool).

Toolide kasutus hakkas levima alles 19. sajandi lõpupoole ja
neid valmistasid osavamad puutöötegijad või toolimeistrid.
Üle-eestiliselt olid levinud raamtoolid, mille põhi oli punutud õlest,
kõrkjatest, nöörist või vitstest, aga ka laudpõhjaga.

Kursuse teoreetilises osas tutvustab muuseumi ekspositsiooni kuraator
A.Heidmets Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes olevaid eriilmelisi toolide
tüüpe ning kõneleb tooliga seotud tõekspidamistest ja kommetest. Kuna
tavaliselt külastajad muuseumi fondidesse ei pääse, on see kindlasti
väga hinnaline võimalus. Puidukonservaator L.Kõrgend räägib toolide
tehnilistest näitajatest-mida tuleks tooli valmistamisel silmas pidada,
kuidas toole viimistleda jpm. Ühe tuntuima Eesti punutiste meistri Ando
Reinola käe all õpime punuma puuraamile takunöörist toolipõhja

Täpsem info ja registreerimine: 6 549 126 või kuiekool@evm.ee

Triennaal koosneb kolmest kuraatorinäitusest:

• Kärt Marani ideel baseeruv peanäitus “Know How”, mis avatakse 13. novembril Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis,
• Kunstiakadeemia satelliitnäitus “EKA Know How. See on imelihtne?” (kuraatorid Eeva Käsper ja Tiina Sarapu)
• 13. novembril Hobusepea galeriis avanev Kai Lobjaka kureeritud satelliitnäitus “Praktiline Kunst ja Kodu”, mis on on pühendatud sotsialismi kasinatest, ent viljastavatest tingimustest sündinud superajakirja Kunst ja Kodu mälestusele.

14. novembril esitlevad EKA aulas triennaali konkursil välja valitud kunstnikud oma praegust ja varasemat loomingut.

Triennaalile laekusid 142 kunstniku taotlused, kokku 176 tööd 28 riigist.  Triennaali þürii valis peanäitusele tööd 38-lt kunstnikult.

Peanäitus jääb avatuks 21. veebruarini.

Kujundajad: Ott Kadarik ja Tuuli Aule (põhinäitus), Mikk Heinsoo (“Praktiline Kunst ja Kodu”)

Graafiline kujundaja: Risto Kalmre ja Konst&Teknik

5. Triennaali toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit ja Hotell Kolm Õde.

Lisaks:
Kuraator: Kärt Maran
kart.maran@trtr.ee

Ketli Tiitsar
5528904
knowhow@trtr.ee
www.trtr.ee

Jõuluturu avab end 28 november kell 10.00 ning on avatud 7 päeva nädalas
esmaspäevast laupäevi kell 10.00 20.00 ja pühapäeviti 11.00 18.00.

Hea, kui osaleda soovija on iseseisvalt kudunud algkangaid või mõnda muud lihtsamat kangast.
Kursuse käigus õpime märkima kõvend ja topeltkanga sidust. Tuletame meelde lõime käärimist, kanga rakendamist ja kudumist.
Lõppeesmärgiks on osata moodustada topeltkanga siduseid ja julgustada osalejaid nendega ise edasi katsetama.

(Fotodel on näited  pitsisidusest tuletatud topeltkangast ja kõvendkangast)

Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.
Juhendaja: tekstiilidisainer Eva-Liisa Kriis
Blog.iidadesign.eu

………………………………………………………..

Kangakudumine algajatele 32 t, Hille Ahun-Vaarpuu, 1440 krooni
kell 17.30-20.30
05.01, 12.01, 19.01, 26.01, 09.02, 16.02, 02.03, 09.03.

www.kultuur.ee

Kõigile jõukohased töötoad toimuvad 11. 11. ja 2. 12. kell 12 ja 17.30 (Tikk ja Trükk) ja 18. ja 25. novembril ning 9. ja 16. detsembril kell 12.00 ja 17.30 (Väikesed õuluettevalmistused).

Emma Leppermanni töötoad toimuvad regulaarselt ja infot nende kohta saab telefonil 51 63 938 või 51 38639. Töötoa teemad vahelduvad koos aastaaja ja tuule suunaga.

www.emmaleppermann.ee

lauatelje rakendamine

DVD-d “Kangakudumise algõpetus” on plaanis tutvustada ka suurematel jõululaatadel üle Eesti. Täpsem nimekiri ilmub peagi.

Neljapäeval, 5.novembril
kell 12.00 – 19.00, avamine 16.00

Reedel, 6. novembril
kell 10.00 – 23.00
kell 17.00 – 23.00 Käsitöö öö …. tähed käsitöötaevas!

Laupäeval, 7. novembril
kell 10.00 – 19.00

Reedel, 6. novembril KÄSITÖÖ ÖÖ - Tähed käsitöötaevas KAVA:

17.00 esimene täht – kangakudumise tund

Anu Raud
2008 aasta teema kangakudumine õpetaja Monika Järg,
kangakudujate hing Kristel Põldma,
kuldsete kätega meister Kulla Altmäe
Tunnustatud leiutaja Kadi Pajupuu

18.00 teine täht – kirjasõna tund

Ajakiri Käsitöö
Peatoimetaja Ele Praks ja novembrikuu lugude autorid
Uued käsitööraamatud
Kuulutame välja konkursid

19.00 kolmas täht– rahvarõiva ja rahvusliku rõiva tund

MTÜ Rahvarõivas esitleb – lõpuks ometi king, mis just sobiv rahvarõivaga
Muhu Tiinad
Seto Sigre
Leigari lapsed
See ilus triibuline- esitleb Kodukäsitöö

20.00 neljas täht – üllatajate tund

Need lipuvabriku kotid
Kadri ja Katrini paberist kotid
Suva sokisadu
Indreku rahvuspapud ja uus…

21.00 viies täht– moetund

Ulve Kangro
Ikka jälle setu pits
Riina Tomberg
Kaks sooja maavillast rõivast
Astra Mõistlik
Tuisumuster
Aldo Järvsoo
Tikandite lummuses

22.00 kuues täht - finaal – öötund

Pärimusmuusika Keskus esitleb - Ro: Toro

22.50 Suur saladus

Veel…

Lõõtsamees Kaarel Kõivupuu
Tähed paneb liikuma TLÜ tantsuteater Tee Kuubis
Filme, presentatsioone …. üllatusi
Kammerkoor Canorus Piret Aidula juhtimisel

!7.00, 18.00 ja 19.00 Lõbus Mardisandikool , kus saab õppida mardisandiks ja osaleda mardijooksul Saku Suurhallis
Magusa meistrikojad ainult käsitöö ÖÖ-l
Käsitöö Ööl töötavad ka kõik teised meistrikojad täistuuril ja kaupa rohkem kui muidu!

NB! Kava täieneb kuni käsitöö ÖÖ-ni

……………………………………………………………………………..

MARDILAADA PILETIINFO:

Pilet - 50 krooni
Perepilet - 100 krooni
Sooduspilet (õpilased, üliõpilased, pensionärid) - 30 krooni

Allameetrimehed tasuta.

www.in.ee

DVD “Kangakudumise algõpetus” arvati “Uus on IN” märgi vääriliseks.

Foto Pelle Kalmo

koolitusplaan_2009-a-_iipa_kodulehele_uuendatud-15_10

Seoses tekkinud muutustega majanduselus ning sellest tingitult tööturul tekkinud olukorraga, on alates veebruarist 2009. aastast laiendatud osalejate sihtrühma, välistades ainult Töötukassas registreeritud töötute osavõtu kursustest. Sellega laieneb võimalus kursustel osalemiseks ka tööotsijatele ( kes ei ole registreeritud Töötukassas) ja kodustele (lapsepuhkusel viibiv vanem, puudega isik, muul põhjustel tööl mittekäiv isik, pensionär) inimestele, kellel soov tööturule naasta.

Kursusi finantseerivad Euroopa Sotsiaalfond ja Haridus- ja Teadusministeerium. Tasuta kursuste korraldamine jätkub kuni aastani 2013. Kursuste tellimus koostatakse semestrite kaupa.

TASUTA KURSUSED TÄISKASVANUTELE KUTSEÕPPEASUTUSTES LEIAD SIIT

PS! Siin on ka käsitöö teemalisi kursusi, kui panete linnukese kasti KUNST

Lisainfo:
Inna Laanmets
tel 735 0242
inna.laanmets@hm.ee

12.10.2009 - 09.11.2009

Seoses hea õpetamise kuuga pakub kooli kunsti- ja käsitööring võimalust huvilistel tulla vaatama ja kuulama kangastelgedel kudumise algõpetust ringi lahtistes tundides:

kava saab vaadata siit

Sissejuhatuseks näidatakse DVD-d “Kangakudumise algõpetus”.

Vihikut saab telliida Kristel Põldma käest.
kristel@kangakudumine.ee või tel. 53407776.
Mardilaadal toimub ka raamatu tutvustus ja müük.

Tere!

Vaatasime täna infopäeva järgsel hommikul Kristeliga koos sinu DVD-d ja
saime väga hõrgu elamuse! Tõeliselt kaunis teostus ja selge sisu!
Helevalge lakooniline ruum mõjub ühtaegu nii põhjamaiselt karge kui ka
jaapanipäraselt askeetlikuna. Ja kui üks malbe naisterahvas graatsilise
kergusega kõik ühendused paika paneb, siis jääbki mulje, et telgedega
toimetamine on nii imelihtne ja mingeid abilisi (nt meesjõudu) pole
vajagi
Üks ettepanek küll tekkis: kui niietamisel alustatakse tagumisest
niiepuust, siis peaks niiepuude nummerdamisel olema tagumine nr 1 ja
eesmine nr 2.
Mul isiklikult oli nii tuttavlik tunne vaadata, sest mul on kodus
enam-vähem samasugused kangasteljed, mis DVD-l.

Igal juhul suur tänu filmi eest, mis nii kaunil kujul sai teostatud!

Veinika Västrik, Kangakudumise infopäeva üks korraldajatest

04.10.2009

Ostja isiku- ja muid andmeid ei avaldata kunagi kolmandatele isikutele ja neid kasutakse vaid tellimuse täitmiseks.

__________________

Kui oled juba muretsenud kangakudumise DVD ja sul on probleeme selle mahamängimisega arvutist, siis on abiks VLC media player. Selle saad alla laadida lehelt http://www.videolan.org/.

15. oktoobril kell 17.00 - 21.00

Tallinna Rocca al Mare Koolis

Kui sageli me mõtleme loomulike asjade peale? Kas lisaks hetkemoe küsimustele, tunneme me ka huvi rõivamaterjali omaduste, päritolu ja valikuvõimaluste kohta? Me peaksime rohkem teadma oma „teisest ihust” ehk tekstiilkiududest ja nende kangaks kujunemise teest. Seetõttu ootame kõiki!

Seminar on eesti keeles ja tasuta.

Eelregistreerimine vajalik 11.oktoobrini : anu.laanet@ramkool.edu.ee, tel: 6507800

Oma kogemusi erinevate tekstiilkiudude kasvatamisest, katsetamisest , uurimisest ja arendamisest jagavad:

17.00 - puuvillakasvataja Gadjere Oumarou Kamerunist ja Riina Kuusik Fairtrade´ ist

18.00 - tehiskiudude uurija õppejõud Diana Tuulik Tallinna Tehnikaülikoolist

18.45 – 19.00 paus

19.00 - villalamba kasvatajad Ülle Saar ja Julika Roos Hea Villa Seltsist

19.30 - nõgesekiu uurija tekstiilikunstnik Eelike Virve

20.00 - kanepikiu uurija Hannus Luure Tallinna Rocca al Mare Kooli 10a klassist

Kell 15.00 avame Hea Villa Seltsi näituse ja fotonäituse puuvilla tootmisest.

Lisainfo:

kaie.mei@ramkool.edu.ee, tel: 5052407

kristina.rajando@ramkool.edu.ee, tel: 56616395

Heldur Viires
5801 2055
Raekoja plats 8 IV korrus, Tartu

1988. a. novembrist Kunstiühingu “Pallas” Stuudiona tegutsev Konrad Mägi Ateljee on prantsuse natuuriõpetusest lähtuv vabaakadeemia.
“…Nii nagu sõdade eelset Pallast iseloomustati kahe sõnaga: vabadus + professionaalsus, on see sõnapaar ka Konrad Mäe ateljee deviisiks. Meie arvates kujutab maalikunst endast spetsiifilist visuaalset keelt ja selle valdamiseks tuleb teda õppida nagu iga keelt. Ja- last but not least- värv kui maalikunsti põhiline substants. Värvikool, värvikultuur, koloriit kui isikupära vahetu väljendaja…” (Heldur Viires)

Toimumispaik: Tartu Kõrgem Kunstikool, aadress Tähe tn 38b, algus 9.00.

DVD Kangakudumise algõpetus from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

DVD “KANGAKUDUMISE ALGÕPETUS” ON PÕHJALIK JUHEND KANGASTELGEDE KOKKUPANEMISEST KUNI LIHTSAIMA (LABASE) SIDUSE RAKENDAMISENI. SAADUD OSKUSTEGA ON VÕIMALIK KUDUDA PÕRANDAVAIPU JA JÄMEDA KOELÕNGAGA KATTEID.

SELLELE JÄRGNEVAD DVD-D SISALDAVAD JUHENDEID EESTI RAHVAKULTUURIS LEVINUD KANGAKUDUMISTEHNIKATEST, MILLEDE JÄRGI VÕIB KUDUDA SEELIKURIIET, VESTIRIIET, SUURRÄTTE, VAIPU JA TEKKE.

DVD autor Eva-Liisa Kriis.

10.30-11.00 Registreerumine ja tervituskohv
11.00-11.15 Foorumi avamine
11.15-11.45 “Käsitöö osa Eesti rahvakunstis, selle kaardistamine ja ühistöö võimalused” Liivi Soova, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esinaine.
11.45-12.15 “Käsitöö mõjust kogukonnale Setumaa näitel” Margus Timmo, Setomaa Valdade Liidu juhatuse esimees ja Sigre Andreson, Setumaa käsitööseltsi juht.
12.15-12.45 „EVEA kui loomeettevõtjate partner ja katusorganisatsioon“ Kersti Kraas EVEA tegevjuht
12.45-13.15 “Loomeettevõtlus. Toetused tugistruktuuridele ja ettevõtjatele” Georg Poslawski. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EAS loomemajanduse programmi koordinaator.

13.15-14.00 LÕUNA

14.00-14.20 “Ühe kunstniku-galeristi lugu” klaasikunstnik Riho Hütt
14.20-14.40 “Lina – põline Eesti materjal tänapäeval” Mehis Täpp, Liliina OÜ
14.40-15.00 “Puidu kasutamine käsitöös” Eve Strauss, AS E.Strauss
15.00-15.20 “Mamsli Mängumaa ja loovuslaagrid” Jaanika Saar, Jaanioja käsitöötalu perenaine
15.20-15.40 „Ühe kunstniku lugu“ Riina Rillo, disaini- ja maalikunstnik, Rilson OÜ arendusjuht.
15.40-16.30 Arutelu, foorumi kokkuvõte.
16.30-17.00 Lõpukohv

Päeva moderaatoriks on Raivo Riim.

Osalustasu 100 krooni katab lõuna- ja kohvipausid.

Kogu päeva jooksul võib tutvuda Lääne-Virumaa kunstnike ja käsitöömeistrite loominguga rahvamaja tantsusaalis ja fuajeedes.

Registreerimine 5.oktoobriks e-posti aadressil kerstiloite@hotmail.com või telefonil 3241587 Viru Käsitöö Salong. Osalustasu kanda Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi arvele: a/a 221012081524

OODATUD ON KÕIK KUNSTI JA KÄSITÖÖHUVILISED ÜLE EESTI!

Päevakava:
9.00-10.00 Saabumine, hommikukohv ja -tee; tarvikute ja raamatute müük
10.00 Liina Veskimägi-Iliste Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu tegemistest
kangakudujate aastal ning tuleviku plaanidest
10.30 Aet Ollisaar TKK tekstiiliosakonna tegevusest
11.00-13.00 Õpitoad:
Eva-Liisa Kriis esitleb DVD-d “Kangakudumise algõpetus” (algajatele*)
Kadi Pajupuu ja Anu Sergo tutvustavad reguleeritavate piivahedega soaga
kudumisvõimalusi (edasijõudnutele*)

13.00-14.00 Lõunasupp Tartu Ülikooli füüsikahoone sööklas, Tähe tn 4;
TKK-s tarvikute, raamatute ja DVD müük

14.00-16.00 Õpitoad:
Kristel Põldma õpetab lõime käärimist (algajatele)
Eva-Liisa Kriis tutvustab Toika firma arvutitelgedel kudumist
(edasijõudnutele)

16.00 Lõpetamine: kangasulase näituse lemmiku väljakuulutamine
16.30 Huvilistele jalutuskäik Antoniuse Gildi tutvuma Eva-Liisa Kriisi AVL
Looms arvutitelgedega

Infopäeval on vaatamiseks väljas valik TKK tekstiiliüliõpilaste poolt
telgedel kootud esemetest.
Ootame igalt osalejalt ühte omakootud eset traditsioonilisele kangasulase
näitusele, kus iga külaline saab valida oma lemmiku!

*Õpitubadesse jagunemine on soovituslik, tule vaata ja proovi kätt kõiges,
mis sind huvitab!
Osavõtutasu 50 kr (selle hulgas lõunasöök).
Info ja registreerimine tel: 58068703 Veinika Västrik, e-mail:
veinika@folklore.ee

Kontakt:
Helju Männi
Tel: 56503680
E-post: heljum@hot.ee

Materjali on tõlkinud ja kohandanud:
Elmar Kaldmäe
Pärnumaa kutsehariduskeskuse õpetaja

http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/moobel/index.html

Oma teadmisi ja oskusi jagavad Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu, Astri
Kaljus, Lüüli Kiik, Heiki Mürk, Lilian Freiberg.

Osalema on oodatud kõik, kel huvi traditsoonilise eluviisi vastu.
Tegevust jagub nii meestele kui naistele.

Lähemalt saab uurida Lossi Gildi kodulehelt
http://lossigild.ee/2009/08/31/paritud-oskuste-suvekursus/

Kõige heaga,
Lüüli Kiik
kursuse korraldaja

lyyli@lossigild.ee
5698 0718
Lossi Gild MTÜ
lossigild.ee

Seoses Hea Villa näitusega Eesti Käsitöö Maja galeriis toimub 27.
augustil, kell 12.00-18.00 villatöötlemise presentatsioon. Jaani talu
perenaine, Julika Roos, tutvustab Loueti firma villatöötlemise
töövahendeid: kraase, vokke, haspleid ja vihakamme. Olete kõik oodatud
kaema ja proovima!

Hea Villa näitus sai ellu kutsud, et uurida, kas meie lambakasvatajad
väärtustavad villa kui väärtuslikku toorainet ja palju kasvatatakse Eestis
lambaid, kelle vill on sobilik tekstiilitöödeks.
Näitusel on kokku saanud grupp käsitöösõpru, kel kõigil oma lambakari.
Osalevad kuue talu perenaised, kelle karjasisene aretuspüüdlus on järjest
parema villa suunas.

Näitus erineb tavapärasest, kuna peaesinejaks on seekord materjal –
lihtsalt vill kogu oma ilus. Väljapanekul saab näha ja katsuda villa
erinevates töötluse etappides: pesemata villast käsitsikedratud lõngani.

Asjassepühendamatu ei pruugi ette kujutada, kui erineva väljanägemise- ja
omadustega see tuttav materjal olla võib. Samas iga käsitööline teab, et
kvaliteetse käsitöö esmaseks nõudeks on õige materjali valik, olgu see
siis vaibaks sobilik tugev ja vastupidav lõng või salli kudumiseks vajalik
pehme peenvill.

Näitusel osalevad: Ülle Saar Vana-Olevi talust Märjamaal, Julika Roos
Jaani talust Pärnumaal, Kadri Roosi Esna mõisast Järvamaal, Merike Palm
Uue-Taatsi talust Läänemaal, Lilian Freiberg Ala-Mähkli talust Võrumaal ja
Olivia Till Hallimäe talust Valgamaal.

Näituse idee algatas ja eri kandi villarahvast aitas kokku viia Liisa
Kallam ja Liisa Tomasberg MTÜ Vildiarenduskeskusest.

Näituse avamine 25.08.2009, kell 17.00 Eesti Käsitöö Majas, Pikk 22.
Ootame lahkelt villailu nautima ja värsket koduleiba ning kitsejuustu
pruukima.

Näituse kuraator Liisa Kallam

MTÜ Vildiarenduskeskus

e-mail: lisakala@hot.ee

From an advertisement:
“Looms made from prime grade, kiln dried Danish Beech with a satin smooth finish to furniture standards.”
This loom was given to Vesterheim by Ruth Myers, daughter of Ruth Nordquist Myers. It was purchased at rummage sale in Lakeside, Berrien County, Michigan in about 1948 for $12 from a woman who made a living weaving rag rugs. Ruth Nordquist Myers was a prominant Chicago weaver/teacher active in the Handweavers Guild of America. These looms, made in the1920s, were 30” wide, counterbalanced with attractively turned and modelled parts including cross bar at the top for the overhead beater. They had four shafts with string heddles. Some models were painted black with incised designs on them. Some had chip carved patterns. Later the looms were made with a countermarch system with two sets of lamms.

Treadles are rear mounted, tied to shafts which hang from four horses which hang from two pulleys.
Central support typical of Danish looms. See E. F. Worst. Weaving with Foot Power Looms. Milwaukee: Bruce, 1918. New York: Dover, 1974. A letter exists which shows that these looms were sold by the weaving instructor, Susanne Sorensen, at Hull House in Chicago. Cost at that time was $100 plus $6.00 for packing.
A quotation from the letter: “Miss Sorensen also imports and Sells Danish Looms and starts Weaving Departments in Schools and other Institutions.” (1) There are several Lervad Looms in the Chicago area. One is in the collection of the Chicago Art Institute; another, at Joliet Junior College, Joliet, Illinois. There is also one in a private collection in Cincinnati, Ohio.

(1) From the files of Kati Reeder Meek, Alpena, Michigan.

http://rahvuslik.kultuur.edu.ee/

• Festivali kavas on vaimuliku muusika ja folkloorikontserdid;
• Peipsiveere vanausuliste raamatukultuuriteemaline loeng-seminar,
• vanavene kalligraafia ja raamaturestaureerimise õpitoad Eesti Kunstiakadeemias, näidatakse dokumentaal-, antropoloogia- ja Peipsiveere laste omatehtud animatsiooni filme.

Kontsertidel saab kuulda:

• Siberi vanausuliste /belokrinitskoje/ usuharu koguduste kirikulauljate meeskoori (Novosibirsk-Tomsk-Barnaul),
• vanausuliste-/pomooride/ noortekoori Daugavpielsist Lätist,
• vanausuliste-/fedossejevlaste/ kooriaansamblit Moskvast.
• Folkloori kavaga esinevad vanausulised-/lipovaanid/ Moldovast.
• Esmakordselt astuvad Tallinna publuku ette Galakontserdil Raja vanausuliste-/fedossejevlaste/ kirikulauljad.

KAVA LEIAD SIIT

…

Õppepäev toimub 15. põimukuud kell 11.00 kuni 16.00. Et nälg silmanägemist ei võtaks,
kosutatakse lõuna paiku keha maalambalihast kapsasupiga.

Vill ja kedervarred on harjutamiseks kohapeal olemas.

Osalustasu 100 EEK. Supp, vill ja kedervarred harjutamiseks hinna sees. Kes tahab ketramist kodus jätkata, saab kaasa osta ka kedervarre ja villa.

Kuna osavõtjate arv on kõigest kymmekond, peaks huvilised end aegsasti kirja panema aadressil:

imbi.jaetma [at] gmail.com 5280054

Lisateavet: www.lahemaalammas.ee