Homme on suvistelaupäev

Homne suvistelaupäev juhatab sisse suvistepyha, mida kutsutakse veel
suvepyhadeks, kasepyhadeks, meiudeks, karjasepyhaks, tõupyhaks,
nelipyhiks ning Maavalla põhjaservas kiige- ja munadepyhaks.

Kevad on kõikjal täies jõus, kuid suviste tähendus on Põhja- ja
Lõuna-Eesti jaoks erinev. Lõunas on see eeskätt suve vastuvõtmise ja
naiste pyha, põhja pool lisaks muna- ja kiigepyha.

Suvistelaupäeval koristatakse kogu elamine erilise hoolega, isegi hoovid
ja jalgrajad pyhitakse puhtaks. Tehakse karjasekakku, munavõid jm
pyhadetoitu. Põhjas on nyyd viimane aeg parandada või ehitada kiik,
samuti peab seal aega jääma munade värvimiseks. Köetakse sauna ja
käiakse saunas. Haljaste okste ja lilledega koos tuuakse koju elujõudu
ja edenemist. Noori kaski ja kaseoksi, harvem toomingaid, kadakaid,
kevadlilli, võhumõõku ja kalmuseid pannakse tubadesse, õue,
õueväravasse, katuseräästasse, peenarde vahele, kiigekohta ja vahel
isegi kõrvalhoonetesse. Ka kaselehtedega munade värvimiseks on laupäeval
aga.

Setumaal on suvistelaupäev kevadise pekopyha aeg. Kohati on naised ja
mehed pidanud seda eraldi.

Nii suvistel kui leedol on poisid viinud salaja väljavalitu akna alla
noore kasepuu – armukase. See on märk kosjaplaanidest. Kui tydrukule on
tooja meeltmööda, viib ta kase tuppa või seob hommikuks selle kylge vöö.
Esimesel pyhal ei tohi tube pyhkida. Lõuna-Eestis kogunevad naised
kergopeole omi asju ajama. Päeval käiakse perega omaste kalmudel. Setus
on sel puhul kombeks kalmud kaseokstega yle pyhkida ja ääristada.
Kalmudel võetakse einet, mille hulgast ei tohi puududa keedetud munad.
Õhtul kogunetakse kiikuma ja tantsima.

Teisel ja kolmandal pyhal käiakse sugulastel kylas ja pidutsetakse kiige
juures.

See info pärineb: www.maavald.ee