See suurrätt on arvatavalt pärit Päärdust. Kasutatud on nelja tooni lõngasid- lõimes lambavalge ja tumepruun, koes must ja beež. Kanga algrakendus on nelja niiega toimne. Originaalis on suurrätt kootud topeltlaiana ehk topelkangana. Ühe ruudu suurus on umbes 10 x 10 sentimeetrit.

Ühekordsena kududes on siduseks nelja niiega tasapindne toimne.

Kangapind.

Rahvaülikoolis on minu juhendada praegu kangakudumise kursus, kus esimese tööna koome suurrätti topelkangana (topeltlaiana). Üks kursusel osaleja tõi  oma emalt päritud teki (võimalik, et suurräti) küljest tükikese kangast. See on auguline tükk, mis lõigati kunagi ära eseme parandamise (lappimise) eesmärgil.  Kangas on kootud 12 niie ja 12 tallalauaga. Ühel cm-l on 20 lõnga (see tähendab, et 10 pealmise ja 10 alumise kanga lõnga). Kasutatud on suga 100/2. Tekk on kootud ühekordsest villasest lõngast ja see on väga pehme ja õhuline. Allpool toon ära fotod kangast ja arvatava rakenduse. Tekstiil on pärit Suigust (Pärnu maakond).

Parem pool

Vasak pool

Näha on nii parem kui vasak pool

Algrakendus nii pealmisel, kui alumisel kangal on tasapindne toimne 3/3 + 1 (mis tähendab, et koelõng jookseb kolme lõnga alt ja kolme lõnga pealt ning järgmine koelõng algab ühe astme võrra kõrgemalt).

Siin on rakendus paremalt poolt vaadates. Lõimelõng on nii alumisel, kui pealmisel kangal tumepruun. Pealmise kanga koelõng on roheline ja alumise kanga koelõng on helepruun.

Siin on kangarakendus vasakult poolt vaadatuna. Rakendusel märgitud ruudukesed markeerivad kahe kanga kokkusidumise kohtasid. Nendel kohtadel tuleb pealmise kanga koelõng (roheline) kanga alla.

Kuues kaastöö ajakirjale Käsitöö.
Juba igatsen kevadet, kus soe päike läbi pitskardinate tuppa nõriseb. Millegipärast on romantilisi naturaalseid kardinaid aina raskem leida. Ikka aina sirged libedad pinnad või mitmeid turundusosakondi läbinud mustrid. Puuvillane pitskardin on osake tagaigatsetud lapsepõlvemälestusest, nüüd katsetangi, kas suudan seda emotsiooni taasluua.
Kanga omaduse määrab suuresti ristlevate lõngade materjal. Väike erinevus lõnga jämeduses võib anda suure erinevuse kangas tervikuna. Tavaliselt valin lõimeks puuvillase lõnga, sest sellega on vähem muret töötades ja kangas tuleb hästi langev puuvilla pehmuse tõttu. Koeks meeldib mulle linast kasutada selle jäikuse pärast. Linane annab kangale vormi. Linane võib olla erineva jäikusega olenevalt tema viimistlusest (naturaalne hall linane on jäigem, kui värvitud linane lõng).
Selleks, et saada õhulist pitsilist kardinakangast, ei piisa tihti lihtsalt hõredalt kudumisest, sest lõngad võivad hakata omavahel kokku vajuma. Hõredaid pindasid saab kududa fileetehnikas ja pikksilmniitega. Mina kasutasin seekord kardina kudumiseks topeltkangast.
Kui olen kangatehnika välja valinud, mõtlen ka sellele, millises mahus kardinaid soovin. Kõige vähem kangast kulub rooma ja rullkardinale. Seekord vajan külgkardinaid ja arvestan kardinakangast isegi 25 cm rohkem, kui põrandani, sest mulle meeldib, kui need maha toetuvad ja seal voldimaastikke moodustavad. See ei ole ehk igas ruumis praktiline aga magamistoas võiks kindlasti katsetada.
………………………..
Suga 50/1
6 niiekeppi ja 8 tallalauda
Lõim Türi puuvillane vaibalõim.
Kude ühekordne või kahekordne linane.
Ühe kangapaani suurus on 1,5 x 2,7 m koos õmblusvarudega.
Kangapaan kaalub 1 kg (umbes 2/3 kaalust on lõimeosa ja ülejäänud koematerjal).
Kanga servad tuleb jätta korralikud, sest sinna õmblusi ette nähtud ei ole. Selleks soasta mõlema ääre 6 lõnga kahekaupa piivahesse. Kudumise ajal jälgi kangaääri, et sinna ei jääks aasasid ja lõnga takerdumisel süstikus, krookeid.
Kardina alumine äär pööra laialt, 10+10 cm.
Ülemisse äärde õmble kardinapael (ärapööramiseks arvesta 2 cm).
Soovitav on hiljme kardinaid vaid keemilises puhastuses hooldada.

Joonise kommentaar:
Joonisel on erinevalt ristlevatele lõngadele antud erinevad toonid. Lõime käärimisel kasuta ikka ühte materjali (puuvill) ja koeks koo teine materjal (linane) .
Tumedam hall tähistab pealmise kanga lõime ja kudet ning heledam hall alumise kanga lõime ja kudet.

Mustrikordusi võib pikendada või lühendada vastavalt soovile.

pildil: kõvendkangas pikee

Veel on kohti Tallinna Rahvaülikoolis veebruaris algavatele kangakudumise kursustele. Kursused on mõeldud nendele, kes on juba kangakudumisega kokku puutunud.

kestvus kokku 32 akadeemilist tundi

juhendaja Eva-Liisa Kriis,

hind: 1440 krooni

kell 11.00-15.00

kuupäevad: 13.02, 27.02, 13.03, 27.03, 10.04, 24.04 + iseseisev kudumine kursusepäevade vahelisel ajal.

Hea, kui osaleda soovija on iseseisvalt kudunud algkangaid või mõnda muud lihtsamat kangast.
Kursuse käigus õpime märkima kõvend ja topeltkanga sidust. Tuletame meelde lõime käärimist, kanga rakendamist ja kudumist.
Lõppeesmärgiks on osata moodustada topeltkanga siduseid ja julgustada osalejaid nendega ise edasi katsetama.

pildil: pitskardin

Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.
Juhendaja: tekstiilidisainer Eva-Liisa Kriis
Blog.iidadesign.eu

Vaata pitskardina kudumisõpetust siit.

Soome kangasteljed Tartu linna tööstuskooli täiendustega

Leidsin ühest 1928 aasta “Taluperenaisest” kangakudumise teemalise artikli, kus ka joonis juures. Pööran siinjuures tähelepanu vanadele väljenditele:

sõkkelaud=tallalaud, mustrilaud=vaheldaja, automaat sualaad= süstik lennutatakse kastikesest kastikesse, lipid (sikutid)=vipid.

Pildilolev kangastelg on tolleaegne moeasi, kuna arvati, et robustsed maateljed enam uuenenud eluruumidesse ei sobi. Sooviti muidugi ka keerukamaid kangaid kududa, mida soometeljed võimaldasid ja mida ka soomlastelt endilt püüti õppida, sest Soome oli arenenum maa kodukäsitöö alal, kui Eesti.

Soometelgede maaleoojaks võib selle artikli põhjal pidada  Ebba Saral-i, kelle näpunäidete järgi neid Tartu Tööstuskoolis valmistati.

Soometelgi soovitatakse lahtivõetuna hoida kuivas ruumis, mitte räästa all või aida esisel, nagu maatelgedega tavaks oli. Ilmselt sellisel moel meie maateljed ongi hävinud.

Soometelgede hinnad vastavalt kanga laiusele:

2 küünart 90.- krooni või 9000.- marka

2 1/2 küünart 100.- krooni või 10000.- marka

3 küünart 105.- krooni või 10500.- marka

3 1/2 küünart 115.- krooni või 11500.- marka

4 küünart 120.- krooni või 12000.- marka

**1 kangaküünar = 55 cm (1 tavaline küünar= 53 cm)

…………………………..

Artikkel Ebba Sarali eluloost tema 50.a. juubelil

Rahvaleht 1940, 9.,mai. nr, 106 N – Ebba Saral 50-aastane.

10 mail pühitseb Ebba Saral, meie silmapaistvamaid avaliku elu naistegelasi, oma 50 a. sünnipäeva.

Ebba Saral (sünd. Vimberg) sündis 10.05.1890 Pihuveres Virumaal põllumehe tütrena. Kodukohast on pärit ka ta käsitöö harrastus, mis kujunenud juubilari mitmepalgelise elutöö kesksemaks osaks. Juubilari ema, Liide Vimberg, korraldas juba 1905.a. oma talus kudumiskursusi ja seal valmistatud töödega esines ka Tartu eesti põllumeeste seltsi näitusel. Siit saabki alguse Ebba Saralt peaaegu katkestamatu side nimetatud seltsiga. Kui dr. 0. Kallase õhutusel selts 1907 a. auvel korraldas esimesed käsitöö kursused, millega pandi alus kogu meie kodukäsitöö edasisele arenemisele – siis oli neil kursustel juhatajaks 17 aastane Ebba Vimberg. Kursuste eesmärgiks oli anda uut sisu maitselagedaks jäänud kodukäsitöö harrastusele.

Juubilar on aastate kestel kaasa löönud igal pool, kus on olnud tegemist kodukäsitööga. Nii on ta olnud meie näitustel käsitöö väljapanekute korraldaja ja auhindaja, samuti on vajatud ka tema kaastööd välismaiste näituste korraldamisel. Ja see on sündinud nii, et meie käsitöö on võinud saada parimate asjatundjate kiituse ja tunnustuse osaliseks. Ebba Saral on olnud mitmete ajakirjade kaastööliseks, kudumiskursuste juhatajaks jm.

Kui meie riikliku iseeeisvuse ajal on asutatud rida kutsekoole, mille ülesandeks meie kodukäsitöö arendamine, siis on ka siin osa Ebba Sarali tööst. Kõige selle juures on juubilaril jätkunud jõudu oma kutsealase töö kõrval osa võtta ka paljudest ühiskondlikest üritustest, nagu naiskodukaitse, naisorganiatsioonidest, hoolekandetööst jne ja aega ka veel isiklikuks eluks. Proua Ebba Saral on tuntud Tartu ülikooli õppejõu prof. Karl Saralt abikaasa ning üleskasvatanud kolm last.

……………………………………..

Ebba Marie Saralist sai pärast abiellumist ja Tartusse asumist (1922) Eesti naiskäsitöö tuntumaid korraldajaid ja juhte. Ta käis kodundust ja käsitööd õppimas ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Sveitsis. Ta oli ajakirja Taluperenaine kudumisosakonna juhataja, Tartus juhatas sealse Naisseltsi kudumiskursusi ja käsitöökoda jne. Ta oli ka Tartu Naiskodukaitse rajaja ja juht. Tallinnas oli tal Eesti suurim kodukäsitööäri.
1941. aastal küüditati Siberisse – Ebba, Karl ja kaks poega. Loomaarstist tütrel Viiul õnnestus pääseda ja ta läks ära välismaale. Ebba Saral lasti maha 20. IV 1942 Sverdlovski obl Sosva laagris. Karl Saral hukkus 16. II 1942 Tomski obl Krivoseino raj. Pojad tulid Siberist tagasi.
1991.a. avati Pihuvere taluhoovis mälestuskivi Ebba Marie Saralile

loe rohkem Pihuvere talu ajaloo kohta

Möödunud aasta oli minu jaoks väga tegus just kangakudumise alal. Jõudsin välja anda kaks dvd-d kangakudumise õppefilmide seeriast ja lisaks esimese neist ka soome keelde tõlkida. Esimese dvd kohta olen saanud hulgaliselt tagasisidet ja veidi aimu, millised on komistuskivid kangastelgedega töötades ning milliste teemade vastu on tulevikus suurem huvi. Allpool mõned arvamused “Kangakudumise algõpetus”  kohta.

……………………..

Tere!
Kangakudumise DVD oli kindlasti abiks. Olen küll varem telgedel kudunud, aga mitte ise kokku pannud ega seadistanud. Ka nüüd ei julgenud üksi asja ette võtta ja kutsusin ema abiks, kes on kõik ise läbi teinud. Minu 78 aastane ema kiitis DVD-d väga, sest ka temal oli hea meelde tuletada. Mina “asjas rohelisena” sain kõrval boonusena kommenteeritud vaatamise osaliseks. Ema oleks tahtnud küsida, et kui laiade vahedega suga peaks kasutama, et kas on mingi kuldreegel ja kui tihedalt peaks lõime panema. DVD-l pandi vist üle
vahe. Ja minul tekkis küsimus, miks pandi tallalaudadel nöörid läbi nii, et esimene auk jäi tühjaks ja teisel ei jäänud jne. Ilmselt kui ma asja üles panen ja rohkem süüvin, siis ehk saan ka vastuse. Aga sellele juhtis ema tähelepanu, ise ei oleks ma seda üldse osanud märgata ja ilmselt oleksin ka valesti teinud. Olen filmi juba mitu korda vaadanud ja oma telgede üles panekul ja seadistamisel (mis on veel pooleli) otsest abi saanud.

Aga vaatamata tekkinud ja ilmselt veel tekkivatele küsimustele olen tohutult tänulik, et sellise asja ära tegite.

Tänulik Merle

………………………………….

Ma olen selle DVD küll ise läbi vaadanud, aga pole veel õpilastega seda teinud (pole momendil sellist ainet). Arvan, et see aitab, sest minu
abikaasa (täielik võihik) vaatas ka minuga koos ja ütles, et sellejärgi saab küll teljed kokku ja üleskääritud.

Kui nüüd teemadest rääkida siis võiks olla siduste tegimist(sidumist)ja kudumist(kuidas tekivad hambad jne), et saaks kududa rahvuslikke mustreid
– mõnede piirkondade rahvariide seelikud, vaibad jne.

Tuuliki

………………………………………….

Tänud arvamuse avaldajatele ja jõudu kõikidele kanagkudumisega alustajatele.

Nautige lund ja juba veidi pikenevaid päevi. Varsti tuleb kevad!

PS! Mina tundsin ennast täna hommikul küll Muumina, sest kohati oli lumi aknad poolest saadik täis tuisanud ja olin põnevil välisust avades, et kas ikka pääseb välja.

Valmis on saanud teine film kangakudumise õppefilmide seeriast.

Esimeses õppefilmis juhendasin, kuidas kangastelge kokku panna, lõime käärida, labasele kangale sidust teha ja kudumist alustada.

Teine film õpetab suurrätiku kudumist. Suurrätt oli külma aja kehakate ja seepärast ajastasin selle talveperioodile. Filmis tutvustan vanu suurrätte Sillaotsa Talumuuseumi kogudest ning koostan ise ühe suurrätimustri, mille järgi käärin lõnga, teen rakenduse ja näitan viimistlusvõtteid.

Lõime käärimisel kasutan nn. kehasid, mis olid kasutusel tänapäevaste lõngakoonuste asemel.

Uues filmis õpetan taas põhjalikult siduse tegemist, kuna paljud kudumisega alustajad jäävad just selles osas hätta. Näitan kuidas teha sidust nelja niiekepiga ja nelja tallalauaga rakenduse puhul.

Õppefilmid on DVD-del ja neid saab vaadata arvuti ja televiisori vahendusel.
Üks õppefilm maksab 180.- krooni. Postitasu on hinna sees. Tellimiseks helista või saada e-kiri- eva(at)iidadesign.eu | +372 53467366

“Suurräti kudumine” õppefilmi tutvustus from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

SUURRÄTT TULI  TALUNAISTE RÕIVASTUSSE 19. SAJANDI II POOLEL NING OLI ALGSELT  KASUTUSES PÕHJA- JA LÄÄNE- EESTIS NING SAARTEL.
SUURRÄTT ON RUUDUKUJULINE NARMASÄÄRISTUSEGA VILLANE RÄTIK, MIDA KANTI KOLMNURKSELT KOKKUMURTUNA ÕLGADEL.  ISELOOMULIKUKS ON SELLELE  RUUTMUSTER, TOIMNE TEHNIKA JA TUMEDAD TOONID. DVD-L TUTVUSTATAKSE SUURRÄTTE SILLAOTSA TALUMUUSEUMI KOGUDEST. KÄESOLEVALT PLAADILT LEIAD KASUTUSEL OLNUD SIDUSEID, ÕPETUSED  LÕIME KÄÄRIMISEKS, RAKENDAMISEKS, KUDUMISEKS JA NARMASTE VALMISTAMISEKS. SAADUD OSKUSTEGA ON VÕIMALIK KUDUDA  ERINEVATE SUURUSTEGA  VILLASEID SALLE, PLEEDE VÕI VOODIKATTEID.

Kangakudumine edasijõudnutele 32 t, Eva-Liisa Kriis, 1440 krooni
kell 11.00-15.00
13.02, 27.02, 13.03, 27.03, 10.04, 24.04

Hea, kui osaleda soovija on iseseisvalt kudunud algkangaid või mõnda muud lihtsamat kangast.
Kursuse käigus õpime märkima kõvend ja topeltkanga sidust. Tuletame meelde lõime käärimist, kanga rakendamist ja kudumist.
Lõppeesmärgiks on osata moodustada topeltkanga siduseid ja julgustada osalejaid nendega ise edasi katsetama.

Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.
Juhendaja: tekstiilidisainer Eva-Liisa Kriis
Blog.iidadesign.eu

………………………………………………………..

Kangakudumine algajatele 32 t, Hille Ahun-Vaarpuu, 1440 krooni
kell 17.30-20.30
05.01, 12.01, 19.01, 26.01, 09.02, 16.02, 02.03, 09.03.

www.kultuur.ee

Kuna palju on küsitud ka lauatelgedel kanga rakendamise kohta, siis sätin üles ühe soomekeelse videokese. See on üks võimalustest, kuidas seda teha.

lauatelje rakendamine

DVD sai Mardilaadal hea vastuvõtu osaliseks. Väga vajalikuks peeti kangaspuude kokkupanemise osa. Kuigi paljudel on kangaspuud kodus olemas vanavanematest alates, on esimeseks takistuseks nendega toimetamisel just telgede kokkupanek. Osa huvilistest ootab aga juba järge, mida hea kordamineku korral on oodata enne jõulu.

DVD-d “Kangakudumise algõpetus” on plaanis tutvustada ka suurematel jõululaatadel üle Eesti. Täpsem nimekiri ilmub peagi.

Innovatsiooniaasta 2009 “Uus on IN” märk aitab kiirelt ära tunda uue toote ja tõstab selle vanade hulgast esile.
Märgiga soovitakse esile tõsta edukalt ellu viidud uuendusi, et toetada novaatorlikke firmasid, seada nad teistele eeskujuks ning tuua innovatsiooni mõiste toodete ja teenuste kaudu ühiskonna infovälja.

www.in.ee

DVD “Kangakudumise algõpetus” arvati “Uus on IN” märgi vääriliseks.

Foto Pelle Kalmo

Kangakudumise algõpetuse infotunnid Tartus Veeriku Kool-is

12.10.2009 – 09.11.2009

Seoses hea õpetamise kuuga pakub kooli kunsti- ja käsitööring võimalust huvilistel tulla vaatama ja kuulama kangastelgedel kudumise algõpetust ringi lahtistes tundides:

kava saab vaadata siit

Sissejuhatuseks näidatakse DVD-d “Kangakudumise algõpetus”.

Veinika loal avaldan allpool tema muljed kangakudumise DVD-st.

Tere!

Vaatasime täna infopäeva järgsel hommikul Kristeliga koos sinu DVD-d ja
saime väga hõrgu elamuse! Tõeliselt kaunis teostus ja selge sisu!
Helevalge lakooniline ruum mõjub ühtaegu nii põhjamaiselt karge kui ka
jaapanipäraselt askeetlikuna. Ja kui üks malbe naisterahvas graatsilise
kergusega kõik ühendused paika paneb, siis jääbki mulje, et telgedega
toimetamine on nii imelihtne ja mingeid abilisi (nt meesjõudu) pole
vajagi 🙂
Üks ettepanek küll tekkis: kui niietamisel alustatakse tagumisest
niiepuust, siis peaks niiepuude nummerdamisel olema tagumine nr 1 ja
eesmine nr 2.
Mul isiklikult oli nii tuttavlik tunne vaadata, sest mul on kodus
enam-vähem samasugused kangasteljed, mis DVD-l.

Igal juhul suur tänu filmi eest, mis nii kaunil kujul sai teostatud!

Veinika Västrik, Kangakudumise infopäeva üks korraldajatest

04.10.2009

• Kangakudumise algõpetust DVD-l saab tellida kirjutades aadressile eva(at)iidadesign.eu või helistades 53467366, Eva-Liisa
• Ettevõtte või asutuse puhul saatke meile e-kirjaga nimi ja registreerimise aadress,vajadusel ka postiaadress, kui need on erinevad.
• Eraiskiu puhul saatke nimi ja postiaadress.
• DVD saadame kohale postiga (mullikileümbrikus) peale Teile e-postiga saadetud arve tasumist.
  
• DVD on praegu müügil  Tartus Antoniuse Gildi Tekstiilikojas. Mõne aja pärast saab neid osta Raamatukoi ja Apollo raamatupoodidest.
• Kangakudumise algõpetus maksab postiteel tellides ja Tartu Antoniuse Gildis 180 krooni.

Ostja isiku- ja muid andmeid ei avaldata kunagi kolmandatele isikutele ja neid kasutakse vaid tellimuse täitmiseks.

__________________

Kui oled juba muretsenud kangakudumise DVD ja sul on probleeme selle mahamängimisega arvutist, siis on abiks VLC media player. Selle saad alla laadida lehelt http://www.videolan.org/.

Ilmumas on Kangakudumise algõpetus DVD plaadil, mille esitlus toimub 3. oktoobril Tartus  Kangakudumise infopäeva raames.

Toimumispaik: Tartu Kõrgem Kunstikool, aadress Tähe tn 38b, algus 9.00.

DVD Kangakudumise algõpetus from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

DVD “KANGAKUDUMISE ALGÕPETUS” ON PÕHJALIK JUHEND KANGASTELGEDE KOKKUPANEMISEST KUNI LIHTSAIMA (LABASE) SIDUSE RAKENDAMISENI. SAADUD OSKUSTEGA ON VÕIMALIK KUDUDA PÕRANDAVAIPU JA JÄMEDA KOELÕNGAGA KATTEID.

SELLELE JÄRGNEVAD DVD-D SISALDAVAD JUHENDEID EESTI RAHVAKULTUURIS LEVINUD KANGAKUDUMISTEHNIKATEST, MILLEDE JÄRGI VÕIB KUDUDA SEELIKURIIET, VESTIRIIET, SUURRÄTTE, VAIPU JA TEKKE.

DVD autor Eva-Liisa Kriis.

Lõngade kliisterdamine:

Lõimelõngad tuleb kliisterdada siis, kui nad on ühekordsed ja lõdva keeruga. Kliisterdamine teeb lõngad kõvemaks ja libedamaks. Lõimelõngu võib sobiva harjaga kliisterdada kangastelgedel niitest tagapool, kuni tagumise rindpuuni (lõnga pakuni), kuid seda võib teha ka käärimise käigus käärpuul. Lõimed peavad olema ühtlaselt kliisterdatud. Tuleb jälgida, et lõimelõngad selle töö juures ei katkeks.
Linase lõnga kliisterdamise segu (2,5 naela lõnga):

5 liitrit vett

100 gr nisujahu

15 gr steriini

20 gr seepi

Seep ja steariin sulatakse keevas vees ja lisatakse külmas vees segatud jahu. Segu keedetakse 1/2 tundi vahetpidamata segades

Võib veel kliisterdada rõõsa piimaga, millel koor on ära võetud, kuid selle mõju on väiksem.

Villase lõnga kliisterdamine (2,5 naela lõnga):

5 liitrit vett

50 gr. nisujahu

20 gr vahaseepi

10 gr steariini

Kui lõngad on karedad lisatakse juurde klütseriini ehk masina õli.

Lõngade pesemine:

Peale ketramist tuleb lõngu 3-4 korda pesta 45-50° soojuses.

5 naela lõnga:

esimene vesi: 150 g soodat

teine vesi: 110 g soodat ja 200 g seepi

kolmas vesi: 200 g seepi

Sooda sulatatakse ühes nõus, seep teises ja lastakse läbi sõela pesuvee hulka. Pesuvesi segatakse. Lõnga ei tohi pesemise ajal väga segada ja väänata, sest see võib hakata vanuma. Lõnga vihid riputatakse keppide peale, mis omakorda toetatakse nõu servadel. Lõnga tõstetakse keppidel edasi, kuni see tundub puhas.

Valgete lõngade pesemisel ei tohi palju soodat kasutada, see teeb lõngad kollaseks.

Kergelt kedratud lõngade pesemiseks ei ole soovitav seepi lisada, kuna see soodustab vanumist. Loputada ainult külma veega.

Kasutatud kirjandus:

K.Konsin “Kudumid” 1979 kirjastus “Kunst” Tallinn

L.Varimõis “Kangakudumise õpetus ühes 213 mustriga” 1927 Autori kirjastus Tartu

Üldiselt kanga pesemisest:

Pesemiseks peab vee sisse segama kas seepi, soodaleelist, ammoniaaki või tuhaleelist.  Jämedam ja paksem riie tarvitab rohkem aineid, kui õhem riie. Kareda veega ei ole soovitav pesta, sest see sisaldab palju lupja. Mida karedam vesi seda rohkem peab lisama seepi ja soodat. Kõige parem pesemiseks on vihma või järve vesi.

Lehelisega pesemine

Lehelis ehk puutuhaleotis on väga vana pesemisvahend, mida valmistati peamiselt lehtpuutuhast, parim oli kasepuutuhk. Tuhale valati peale tuline vesi ja segati. Mõne aja pärast lahus selgines ja peale tekkis libeaine. Leelise kangust sai proovida munaga. Kui muna peale jäi oli tuhaleelis tugev, kui aga põhja vajus, oli lahja.

Seebi keetmine

Seebikeetmine on meile tulnud arvatavasti keskajal sakslaste käest, varem tuntud juba Vana-Idas. Enne seepi kasutati leelist. Vanasti tarvitati palju loomarasvast kanges leelises keedetud seepi, kuigi searasv pidi parem olema ja sellest tehtud seep rohkem vahutama.

Seebikeetmise esimeses etapis lahustati rasvu, keetes neid tuhaleelises, hiljem, XIX saj teisel poolel, seebikivi (NaOH) lahuses. Keedeti seni, kuni keedus muutus esialgu piimjaks, siis paksenes ja hakkas mõla külge kinni jääma. Leelist tuli keedusele lisada osade kaupa, mitte korraga. Seebi küpsust prooviti segu taldrikule või muule külmale asjale tilgutades. Kui segu oli kuumalt läbipaistev ja jahtudes tõmbus pisut häguseks, tekkis selle hangunud tilga ümber õrn piirjoon, mis tähendas, et seep on valmis.Väljasoolatud seep tuli nüüd puhtaks ehk klaariks keeta. Liigne vesi auras seebi pinnalt ära. Jahtumise käigus tekkisid seebi pinnale suured mullid, keedeti seni, kuni need kadusid, seejärel jäeti seep patta hanguma. Jahtunud seep lõigati lahti ning pandi kuiva ja sooja kohta vähemalt pooleks aastaks. Pärast sellist seismist oli seep valmis. Keedunõu põhja jäänud seebipära ehk soop kõlbas hästi mustemate riiete ja põranda pesemiseks. Perenaistel oli vanal ajal kombeks saada palju seepi, pööramata tähelepanu seebi headusele.

Parim seep pidavat tulema hülgerasvast, see vahutab hästi. Vaesematel aegadel aga olevat kuulu järgi saartel seepi keedetud ka silgust. Võib arvata, et hästi see ei lõhnanud!

Seebikeetmise retsept:
10 kg rasva (lõpnud loomad, toiduks kõlbmatu liha)
1,0 kg seebikivi (naatriumhüdroksiidi NaOH)
0,5 kg kampolit
0,1–0,2 kg keedusoola
Keeta ühtlasel tulel 4–6 tundi esialgu pidevalt segades. Keemise käigus lisada vett selles osas, mis auruna eraldub. Vältida ülekeetmist!

Linase kanga viimistlemine:

1. Telgedel maha lõigatud linane kangas pandi paariks päevaks leigesse vette likku.
2. Kolgiti
3. Hautati- märg kangas asetati anumasse, mis kaeti pealt takuse kangaga. Kanga peale raputati lehtpuutuhka ja valati üle keeva veega, kuni kogu pestav kangas oli kaetud.  Mõne tunni pärast lasti vesi tõrre põhjas oleva augu kaudu välja. Keevat vett tuli valada mitu korda, sest hautamine kestis terve päeva. (On keedetud ka tuhaleelises, selleks asetati paja põhja õlest rõngas, et kangas põhja ei kõrbeks. Mõnel pool pandi kangas enne keetmist veel kuni nädalaks leelisesse likku)
4. Loputati
5. Laotati kuivama
6. Nädal hiljem korrati hautamist ja nii kolm nädalat järjest.
7. Pleegitati- pleegitamine toimus viljapuuaias, koplis v heinamaal. Pleekimise ajal piserdati kangaid veega. Pleekimist soodustas kaste. Kanga servadesse tehti lõngast aasad ja kinnitati kangas puupulgakestega maa külge. Kanga külgi tuli vahetada. Pleegitamine kestis kuu aega.
8. Keedeti veelkord leelisega
9. Kuivatati
10. Kolgiti puukurikaga või vaaliti siledaks. Silendamiseks võidi kasutada veel linalõgutit.

Kui taheti puuvillasele või linasele kangale läiget saada triigiti neid paremalt poolt.

Villase kanga viimistlemine:

Villast kangast vanutati seebi ja leelisega. Villase kanga vastupidavaks muutmisel kasutati erinevaid vanutamise võtteid

• seebitatud kangast nühiti suurema kummuli keeratud puuanuma põhjal, vankriredelite vahel, nööridega mähitud laual, uksel, redelil või karuäkke peal, linalõuguti vahel.
• Kihnus tallati kangast jalgadega toobris
• Vanutusrull- puupakust õõnestatud madal küna, mille põhi oli seest sooniline. Küna massiivne kaas oli ka seestpoolt sooniline. Kaane küljes oli kuni 6 puupulka/käepidet, mis võimaldasid kuuel inimesel korraga kaane edasi-tagasi liigutamisest osa võtta. Kokkuvoldidtud kangas asetati molli põhja ja nihutati aegajalt edasi, kuni kogu kangas oli vanutatud

Kui näpu vajutusel jäi kangasse jälg, oli kangas piisavalt vanunud.

Vanutatud kangas loputati, mähiti ümber kaika ja pandi peale leibade väljavõtmist 2-3 tunniks ahju õlgedele kuivama. Kangarulli paremaks pressimiseks asetati sellele laud kividega vajutuseks. Vahel visati ka üle pennipuu või puuoksa, õmmeldi otsad kokku ja asetati õmbluse kohale kividega koormatud laud ning jäeti kangas kuivama ja venima.

Kasutatud kirjandus:

K.Konsin “Kudumid” 1979 kirjastus “Kunst” Tallinn

L.Varimõis “Kangakudumise õpetus ühes 213 mustriga” 1927 Autori kirjastus Tartu

Maaleht

Algsidused: labane, toimne, atlas

Labane:

Labane kangas on kõige lihtsam, selles ristlevad lõngad kõige tihedamini ning selle tulemusena on kangas tugev ja vastupidav. Labast kangast kootakse harilikult kahe niiega (st. niied on jaotatud kahele niiekepile) , kui aga kangas on tihe ja lõimelõngade arv ühel cm-l on rohkem, kui 10 lõnga, soovitatakse kududa nelja niiega (st. niied jaotatakse neljale niiekepile). Kui labast kangast kootakse villasest lõngast peab jälgima lõnga keerdu. Kui lõime- ja koelõng on ühtepidi keeruga, siis ei lähe kude nii tihedalt kokku, sest lõime keerd takistab.  Selline kangas läheb vanutamisel rohkem kokku. Kui koe- ja lõimelõnga keerud on vastupidised, läheb kude tihedamalt kokku ja kangas tuleb pehmem, kangapind ühtlasem ja vanutades on kokkuminek väiksem.

Toimne:

Toimset kangast iseloomustavad diagonaaljooned, mis võivad moodustada ka sakke ja laineid. Kootakse 4-9, kuid ka rohkema niiekepiga.

Atlas:

Atlasi puhul tuleb tähele panna, et lõnga jooksud ei läheks liiga pikaks. Ei ole soovitav kududa rohkem, kui 8 niiekepiga.

Kangad jagunevad siduste põhjal kahte liiki:

• ühekordsed kangad-neil on üks lõim ja üks kude ja nad võivad koosneda alljärgnevatest sidustest…

…algsidused (labane, toimne, atlas)
…moodustatud sidused (tuletatud algsidustest niietamise v. tallamise muutmisega)
…ühendatud sidused (tarvitatakse mitut sidust korraga,  nii alg- kui moodustatud siduseid)

• topeltkangad– neil võib olla mitu lõime ja/või mitu kudet, omavahel ristlevad mitu kangast, kangast kootakse topelt laiana või torus

… omavahel võivad ristelda näiteks kaks ühekordset kangast

Selleks, et alustada kanga käärimist peame eelnevalt otsustama, mida kududa soovime (vaip, suur-rätt, linik jne.)

Kõige lihtsam on alustada kaltsuvaibast, sest selle lõim on hõre (niietamise töö ja siduse tegemine ei ole väga raske), kudumine läheb kiiresti ja ei ole vaja hankida väga erilisi materjale.

Kaltsuvaiba sidus on tavaliselt kas labane või toimne.

Allpool on mõned pildid labase siduse näitel, mis seletavad veidi lahti kasutuses olevaid mõisteid. Lisan siia varsti ka video.

roosa ja kollane on lõimelõngad, lilla on koelõng, tallalauale vajutades osad lõimelõngad tõusevad ja osad langevad, nende vahele tekkinud ala nimetatakse vahelikuks, kuhu omakorda süstikuga visatakse koelõng

! Jätkub

Värten

Hasplid

kasutati lõngavihtide saamiseks. Haspeldati värtnalt.  Hasplile keerati 2-3 värtnatäit lõnga. Üks hasplitäis on lõngaviht. Lõngavihti sai pesta ja värvida.

seinahaspel- Haspeldati raudvarda otsa torgatud värtnalt. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Haspel- haspeldati värtnalt. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

……………………………………………………………………………………………………………

Kerilaud

kasutati vihist kera tegemisel. Kerlauale asetatud vihti sai ka otse KEHA-le kerida. Mõlemaid, nii kerasid kui kehasid kasutati lõime käärimisel.

Püstkerilaud- selle abil sai kerida lõngavihist kerad. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Kerijalg- selle abil sai kerida lõngavihist kerad ja sai ka lõnga keha peale kerida. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

……………………………………………………………………………………………………………

Keha

Keha- selle pealt jookseb lõng käärimise ajal käärpuule. Käärimiseks võeti kehad raamilt maha ja asetati püsti põrandale, nagu tänapäeval koonused. Lõng juhatati läbi spetsiaalse lõngasuunaja, mis oli ehitatud pingi külge ja kust edasi sai suunata käe või käärlaua abil lõng käärpuule. Käärimisel võidi kasutada korraga mitut keha. (Foto raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

……………………………………………………………………………………………………………

Käärpuu

Käärpuud, nimetati ka püür, Haanja vald, Villa küla foto: U.Rips 1953 (Raamatust Kudumid K.Konsin 1979)

Tänapäevased käärpuud (Leclerc)

Käärpuu seinal (Leclerc)

käärpuu laua külge kinnitamiseks (eriti lühikese lõime jaoks)

Müüja Leclerc www.leclarc.ee

…………………………………………………………………………………………………………..

Kanga käärimine

Käärimise joonis:

• Käärimine: Lõimelõngade korrapärane ülesvedamine kangavaheliku saamiseks.
• Käärimiseks on kaks erinevat viisi: seinaraamil või käärpuul (vaata fotod ülal)
• Käärpuu ümbermõõt on sagedamini kas 8-, 10,- või 12,- küünart. (1 küünar=53cm, 1 kangaküünar=55 cm)
• Lõimelõnga saab käärida kas keradelt, kehadelt või  koonustelt.
• Keradelt käärimiseks kasutati käärkasti- igasse vahesse pandi 1 kera ja servale kinnitatud aasadest toodi lõng läbi. Koonuste puhul saab kasutada sarnast süsteemi. Mõte on aga selles, et lõngad käärimise ajal omavahel keerdu ei läheks.
• Töö kiirendamiseks kääritakse mitme lõngaga 4, 6, 8, 10, 12 jne
• 2-4 lõngaga käärides kasutatake lõngade lahus hoidmiseks sõrmi, rohkemate lõngade käärimiseks kasutatakse käärlauda.
• Käärlaud on käepidemaga õhuke laud, milles on tavaliselt 4-12 auku, milledest käivad lõngad läbi.
• Käärpuudel võib lõnga käärimist alustada nii ülevalt, kui alt.
• Kui soovitud lõngade arv on saavutatud, fikseeritakse lõimelõnga ristumiskohad, vahelikuristid, nööriga
• Kangalõime on esimestel kordadel mugavam maha võtta kahekesi, üks hoiab käärpuud kinni ja teine heegeldab kätega lõime palmikuks.

Lõime palmitsemine (Kudumid K.Konsin 1979)

PS! Selleks, et lõim tuleks ühtlane on soovitav, et kogu lõime käärib üks inimene.

……………………………………..