IIDA – käsitööblogi ja kursused

Suurräti autoriks on sama mees , kes on kudunud eelmises postituses olevad tekstiilid. Rätt on keskelt õmblusega ja Raplamaal ning Läänemaal laialt levinud krepp tehnikas.

Nädalavahetusel korraldasin Velisel kangakudumise algõpetuse kiirkursuse kohalikele naistele. Õppisime nii kiri- kui maatelgesid rakendama ja lihtsamaid vaibatehnikaid kuduma. Üks osalejatest võttis kaasa oma vanaisa kootud tekstiile. Piltidel olevad tekstiilid on pärit praeguselt Raplamaalt (endiselt Harjumaalt). Kasutatud on puuvilla, lina ja siidi. Need on kootud arvatavalt 20. sajandi alguses. Meeste käsitööst avatakse isadepäeva eel Sillaotsa Talumuuseumis Velisel aga mahukas näitus. Seal on eksponeeritud traditsiooniliste käsitöö liikide hulgas ka meesterahva poolt ristpistes tikitud vaip.

Paar meeleolukat pilti Kihnu Muuseumist. Loe ka teksti piltide kõrvalt.

Uus ajakiri “Käsitöö” ilmub novembri alguses. Seekord minu poolt mõned kangakudumise õpetused. Fotod: Mark Raidpere.

• Kangakudumise koolitus toimub Velise pastoraadis 30. ja 31. oktoobril kell 10.00-18.00
• Kursuse maksumus on 440 krooni.
• Kursuse sisuks on kangakudumise algõpetus ehk lõime käärimine ja rakendamine kangastelgedele paari lihtsama tehnika näitel.
• Edaspidi on võimalik ka kohapeal kudumas käia. Kududa saab kolmel maateljel ja kolmel kirikangasteljel.
• Lisaks saab õppida tihvavöö ja kõlavöö kudumist.

Registreeru:
eva@iidadesign.eu
gsm: 53467366 (Eva-Liisa Kriis)

Uus kangakudumise õppefilm DVD-l  “Maateljed ja sõbakirikangas” ilmub novembri esimesteks nädalateks.

DVD „MAATELJED JA SÕBAKIRIKANGAS” ON KOLMAS OSA IIDA KÄSITÖÖBLOGI KANGAKUDUMISE ÕPPEFILMIDE SARJAST. SEEKORDNE ÕPE PÕHINEB MAATELGEDEL. VAATAME, KUIDA NEED KOKKU KÄIVAD, KUIDAS KANGAST RAKENDADA JA KUIDAS LIHTSATE VAHENDITEGA MAATELJED KIRIKANGASTELGEDEKS ÜMBER EHITADA.
SIIN ON JUHENDID, KUIDAS ARVESTADA KATTETEKI LÕIME TIHEDUST JA VALIDA RAKENDUST ERINEVATE MUSTRITE SAAMISEKS. ÕPPIDA SAAB MITMEID KUDUMISVÕTTEID- LIHTTRIIBUD, KIRITRIIBUD, PINDPÕIME JA NAASTPÕIME. DVD SISALDAB TUTVUSTUST ETNOGRAAFILISTE KATTETEKKIDE NÄITEL, KUIDAS ANTUD TEHNIKAID KASUTADES TEKSTIILE ON KAVANDATUD.

TALLATUD LIHT- JA KIRITRIIPE KASUTATI KA RAHVARIIDESEELIKU JA PÕLLERIIDE VALMISTAMISEL. PÕIMETEHNIKAID SAAB KASUTADA LISAKS PÕRANDAVAIPADE KUDUMISEL. OLENEVALT OTSTARBEST ON VAID LÕIME TIHEDUS ERINEV.

Kes on huvitet, võib dvd ära tellida, kirjutades aadressile eva(at)iidadesign.eu.

Möödunud nädalavahetusel tabas mind meeldiv üllatus. Nimelt selgus, et endisel Läänemaal (mis ulatus oma piiriga praeguse Raplamaa territooriumile), laialt levinud suurrätimustrit leidub ka meie suguvõsas säilinud tekstiilide hulgas. Väidetavalt on ese pärit meie vana-vanaemalt, kelle eluaeg jäi 1877 ja 1971 aastate vahele. Millal ese täpselt kootud on ja kes selle tegelikult valmistas, pole teada. Vana-vanaemal olid kangasteljed olemas aga kahtlustan, et tegemist oli maatelgedega ja nendega sellist mustrit kududa ei ole võimalik.

VANA-AJA KATTED,
kangakudumise kursus

juhendaja Eva-Liisa Kriis
Aeg:  laupäeviti 02, 09, 16. oktoober ja 6, 20, 27. november
kell 10.30-15.00
36 tundi
1440 krooni
Sisu.
Kanagakudumiskursuse teemaks on seekord vanadelt tekstiilidelt pärit tehnikate kasutamine tänapäevaste materjalidega ja tänapäevases sisustuses või rõivastuses. Õpime kangakirja lugemist vanalt tekstiililt ja valime osalejatega kokkuleppides kaks tehnikat proovitöö tegemiseks, kuid kindlasti jagub ideid ka kodus ise katsetamiseks.
Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.

Kursus toimub Tallinna Rahvaülikoolis

REGISTREERI SIIN

VANA-AJA KATTED,
kangakudumise jätkukursus
juhendaja Eva-Liisa Kriis
Aeg L 02, 09, 16.10, 6, 20, 27.11
kell 10.30-15.00
36 tundi
1440 krooni
Sisu.
Kanagakudumiskursuse teemaks on seekord vanadelt tekstiilidelt pärit tehnikate kasutamine tänapäevaste materjalidega ja tänapäevases sisustuses või rõivastuses. Õpime kangakirja lugemist vanalt tekstiililt ja valime osalejatega kokkuleppides kaks tehnikat proovitöö tegemiseks, kuid kindlasti jagub ideid ka kodus ise katsetamiseks.
Meetod: Loengud, arutelud, praktiline töö ja kodused ülesanded.

UUED KUUED MÖÖBLILE
juhendaja Eva-Liisa Kriis
Aeg L 11 ja 18 september 2010
kell 10.30-15.00
Maht 12 tundi
Hind 660 krooni
12 kursuslast
Esimene kursusepäev:
Praktilised õpetused pehme mööbli värskendamiseks. Mida arvestada kattekanga valimisel ja vahetamisel. Kuidas hinnata polstri seisukorda ja seda väheste vahenditega uuendada (välja arvatud vedrusidumised). Näideteks kušett, 80ndate diivan ja 60ndate väikesemõõduline diivan, nõuka-aegne kontoritool või valik nendest.

Kaasa võtta pilte oma mööbliesemetest, mida uuendada soovitakse. Kodutööks jääb nende lahtivõtmine, uurimine ja dokumenteerimine.
Teine kursusepäev:
Tekkinud küsimuste arutamine. Taastamise juhendamine.

Täpne info siin

küsimuste korral kirjuta eva (at) iidadesign.eu

Selle nädala alguses on minuni jõudnud mitmed erinevad suurrätimustrid.

Leidsin hea postituse allolevalt blogiaadressilt. Loodetavasti autor ei pahanda, et selle siin avaldan. Viitan algallikale nagu kord ja kohus.
http://kalletytar.wordpress.com/2010/01/25/koitapp/

Koitapp

Arktiline külmus on kuduja suur sõber, võiks öelda, et isegi võitluskaaslane. Esiteks muidugi seetõttu, et karmi pakasega on kõige mõistlikum toas istuda, ahju kütta ja käsitööd teha. Teiseks on pakasest kasu kõikusugu koledate elajate hävitamisel, kes kallist lõnga purema kipuvad.
Lisaks kõige tuntumale kahjurile – riidekoile, võib ühes tavalises majapidamises leiduda veel kasukakoi, vildikoi, vaibakoi, harilik nahanäkk, täpiline nahanäkk ja veel terve rida väikseid vastikuid olevusi, kes oma elutegevuse käigus tekstiile, lõngu, nahka, puitu ja paberit õgivad.

Praegusel ajal on kõige otstarbekam viia kõik tekstiilid ja looduslikust kiust lõngad-niidid talvituma mõnda varjulisse kohta, kus õhutemperatuur oleks alla -18 kraadi. Järsk külmutamine teeb lõpu enamusele tekstiilikahjuritele. Koivastsete hävitamiseks tuleks tekstiile külmutada vähemalt 10 tunni jooksul. Oluline on, et temperatuuri muutus oleks järsk. Järk-järgulise temperatuuri alanemisega suudavad kahjurputukad kohaneda ning võivad üle elada väga madalaid temperatuure. Toatemperatuurilt -20 kraadise pakase kätte viimine peaks seega piisavalt efektiivne olema. Kindluse mõttes võib külmutamist 3-4 korda korrata.

Samuti teeb koidele lõpu kõrge kuumus, mis toimib oluliselt kiiremini. Koid hukkuvad +40 kraadi juures juba 4 tunniga. Kuumusega koide vastu võitlemiseks võib lõngu ja kangaid aeg-ajalt kütmise ajaks sauna viia. Muidugi tuleb sel juhul jälgida, et kuumus kangastele-lõngadele liiga ei teeks.

Külmutamist ja kuumutamist võib profülaktika mõttes praktiseerida paar korda aastas.
Samuti on palju kasu lihtsalt tekstiilide tuulutamisest. Koimunad on tekstiilile kinnitunud üsna nõrgalt ning kukuvad tuulutamise käigus maha.
Igasugu vängelõhnalistest taimedest (koirohi, lavendel, eukalüpt, sookail, soolikarohi jm) on abi koide peletamisel, kuid kui koiliblikas on munad juba munenud, pole lõhnadest enam mingit abi. Vastseid lõhnad ei häiri, nemad tegelevad oma kõhu täitmisega. Koide looduslike peletajatena on tõhusad ka kastanimunad ja vürtsid – nelk, loorber, kaneel jms.
Igasugu keemiliste koitõrjevahendite kasutamist soovitan vältida. Mürgid, mis peaksid koisid eemale hoidma, jõuavad tekstiilide kaudu inimese organismi ning koos koidega mürgitame ka iseennast.

Igasugu tõrjevahenditest on abi ainult koide tõrjumiseks, aga mitte nende hävitamiseks. Kui on märke koi tegutsemisest, ei piisa lihtsalt mürgise aerosooli piserdamisest. Koinakkuse avastamisel tuleb teha põhjalik puhastus. Kahjustunud tekstiile on edasisest hävingust päästmiseks kõige otstarbekam külmutada või kuumutada. Kahjustusteta kangaid-lõngu võib kindluse mõttes tuulutada ja läbi pesta.
Kindlasti tuleks eelnevalt läbi pesta suveks hoiule pandavad villased riided, sest koivastsed ei tea paremat suutäit kui higine villane kangas.

Koide vastu võitlemisel on abi ka sellest, kui hoida tekstiile kohas, mis pole koile elukohana vastuvõetav. Tänu traditsioonilise eesti majapidamise juurde kuulunud rõivaaitadele on aastasadu koidest puutumatuna säilinud tuhandeid looduslikust kiust valmistatud tekstiile, sest aidad ei pakkunud koidele paljunemiseks soodsaid tingimusi.
Koidele on sobivaim stabiilse temperatuuri ja õhuniiskusega ruum, kus puudub tuuletõmme. Seega peaksid moodsad nn passiivmajad olema tõelised koiparadiisid.

Kasulik lugemine K. Konsa “Konserveerimisbioloogia”.

Suvekoolis osalejatele proovitöid ette valmistades sündis täiesti juhuslikult lõngasid käärides  selline sallimuster. Koelõngad on sisse kootud järgides lõimelõngade järjekorda. Sidus on võetud ühelt Sillaotsa Talumuuseumi suurrätilt, kuid seda võib edukalt kududa ka tasapindses või mõnes muus toimses tehnikas. Lõngade järjekord paremalt alustades on järgmine:

92 halli
24 roosat
40 halli
24 x hall + roosa
26 halli
72 roosat
20 musta
104 halli

Sall on kootud kahekordsest villasest lõngas kasutades suga nr. 37/2

Sillaotsa Talumuuseumis õpetatakse soovikorral taimedega värvimist. Lõnga värvimine kuulus ka Kangakudumise Suvekooli kavasse. Õpetus ise on väga lihtne. Tarvis on värvi andvaid taimi, mis tuleb eelmisel päeval vette likku panna ja millest hommikul keedetakse tõmmis. Keedetud tõmmisesse segatakse maarjajääd, vaskvitrioli või raudvitrioli, asetatakse niiske lõng ja keedetakse madalal kuumusel tund aega. Maarjajää kinnitab taimes oleva värvaine. Vaskvitriol kinnitab ja muudab värvaine rohekaks. Raudvitriol kinnitab ja muudab värvaine pruunikaks. Pildil on taimedega värvimas Raplamaa Käsitööseltsing Süstik.

Sillaotsa Talumuuseumis leidub väike, arvatavalt vöö kudumiseks mõeldud kangastelg. Vipiraam, vaheldajad ja tallalauad on hiljem vineerist juurde ehitatud. Ilmselt oli enne seda tegu kahe niieraami ja kahe tallalauaga teljega, kus üks tallalaud oli seotud ühe ja teine teise niieraami külge. Teljega oli võimalik enne ümberehitust vaid labast kududa, hiljem ka toimset ja kreppi. Soalaad on praeguseks kadunud, kuid arvatavalt oli siiski olemas ka originaalis. Vöö kudumiseks korjati kirjad käsitsi. Telje taga saab töötada tavalisel toolil istudes. Pärit on see töövahend Vigalast.

Üks kursuslane tõi suvekooli kaasa oma vana suurräti. Tegin sellest pildid ja kirjutasin mustri üles. Ehk pakub huvi. See suurrätt võib olla päris vana, millele viitab ruudustiku puudumine rätiku keskosas.

suga 120
sidus 2+2 toimne ehk neli niit ja neli tallalauda tasapindne toimne

lõngade järjekord alustades paremast servast:
120 helehalli
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng ehk ikatlõng
120 tumehalli
4x 2 oranži ja 2 halli
11x 1 oranž-kollane neolõng ja 3 halli
1 oranž-kollane neolõng
4x 2 halli ja 2 oranži
120 tumehalli
4 oranž-kollane neolõng
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
4 oranži
4 tumehalli
edasi helehalli tausta vastavalt suurräti laiusele kuni vastaskülje triibuni.

Viimane suvekool on tänaseks seljataga.
Kangakudumise suvekool toimus viiel erineval korral ja kokku osales selles 50 kangakudumishuvilist.
Uued mõtted järgmiseks suveks on juba juured alla saanud ning uue aasta alguses hakkan neid blogi kaudu teiega jagama.

Suured tänud:
Jüri Kusmin
Maie Kusmin
Ave Kusmin
Liivi Miil
Kalju Idvand
Eve Siimar
Mai Parve
Ingrid Tiits
Perekond Kriis
Kaire Rannik
Veinika Västrik
Teet Tiits
Ilmataat
ja kõik osalenud kursuslased

Õppeprotsess on alati kahepoolne ja ma olen ka ise väga palju õppinud selle suve jooksul. Aitäh Kõigile!

Kangakudumise suvekool 15.-18. juuli suurräti kudumine ja topeltkangas. Pildistada aitas Veinika.

Alates 19. aprillist kuni 31. maini toimub vaibakonkursile
“Minu vana(ema) vaip” saabunud vaipade hindamine.
Oma hinded vaipadele saad anda aadressil

www.kangakudumine.ee/vaibakonkurss

Lisaks liiguvad vaibad reaalaja näitusena Tartusse, Pärnusse, Tallinna.
Jälgi infot ülaltoodud aadressil.

Võitjad kuulutatakse välja 1.juunil 2010 Tallinnas!!

Tekk on valmistatud kahelaidsene, mis tähendab, et kaks tekipikkust kangapaani on ühendatud õmblusega vajaliku laiuse saavutamiseks.  Teki mõõdud on 147×202 cm. Kasutatud on täiskoekirikanga rakendust. Seda tehnikat võib kasutada ka põrandavaipade kudumiseks. Kattetekki kududes kasuta suga 40/1 ehk rakenda linane või puuvillane lõim 4 lõnga sentimeetrile. Põrandavaiba tarvis vali suga nr 20 ja 40 vahel, olenevalt koematerjali paksusest. Põrandavaibas on oluline , et koelõng katakse lõimelõnga täielikult. Koematerjaliks on Märjamaalt pärit katteteki puhul kasutatud kahekordset maavillast lõnga kuues värvitoonis- must, potisinine, kirsipunane, helekollane, leheroheline ja orantsikaspunane. Niietama pead vastavalt kavandatavale ruudustikule. Alltoodud rakenduses vastab niietus originaalteki ruudustikule. Tallamise skeem on aga illustreeriv, kuna koelõngade arv ühes ruudus kõrgustpidi sõltub koelõnga jämedusest. Ruutude proportsiooni saad jälgida fotodelt.