IIDA – käsitööblogi ja kursused

Minu jaoks oli kõige huvitavam Anne Ossi ettekanne Mikkelis asuvast Kenkävero käsitöökeskusest. Käsitöökeskus on asutatud vana pastoraadi hoonete kompleksi, kus asuvad nüüd käsitööpood, restoran, meistrite töötoad, dendropark/aed jne. Pastoraadihoone on ehitatud 1860 aastal. Aiast saab taimi ka restorani köök. Kenkäveros küpsetatakse leiba selleks spetsiaalselt kasvatatud rukkist. Seal toimuvad laadad, käsitöö-öö  ja muudki põnevat. Tekkis paratamatult seos minu enda valduses oleva preestrimaja ja sellega seotud unistustega, milledel ilmselt nii suurejoonilist täitumis oodata ei ole. Vaata videot sellest põnevast kohast siit > http://www.kenkavero.fi/content.php?pg=1&id=17

Aitäh piltide eest Tuuliki Vuks.

Seekord avanes võimalus suurrätte eksponeerida Rapla Haldushoones, kus toimus täna  IV käsitööettevõtjate foorum. Näitust saab vaadate kuni 17.oktoober (välja arvatud).

Täna käisin Oisus vöökudumist õpetamas. Kutsujaks oli käsitööringi “Käbedad” eestvedaja Vaike. Naisi oli kokku tulnud üllatuseks kümmekond. Ja samuti üllatuseks sattusin kohe alguses sünnipäevalauda. Sealt algas minujaoks hoopis  hoidiste koolitus. Ma ei ole isegi julgenud mõelda sellistest kooslustest nagu jõhvikas+küüslauk+mesi, mustsõstar+sinep ja punapeet+kabatšok !? Lisaks sellele on “Käbedad” ka kõvad suhtlejad. Neil on külas käinud pea kogu “Õnne 13” näitlejategrupp ja mitte ainult…

Kuna mul oli endal ka hiljuti juubel siis mõtlesin seoses oma varakult alanud keskea kriisiga Oisust tagasi sõites, et see on hoopis millegi huvitavama algus. Ühesõnaga olge rõõmasad, käige jala ja sööge küüslauku.

Kangakudumise infopäev toimus sellel aastal üheksandat korda. Osalejaid oli 90-100 ringis nagu varasematelgi aastatel. Seekord saadi kokku Särevere mõisas, kus olid selleks head võimalused just töötuba läbiviimiseks. Särevere mõisa teisel korrusel on üleval üle kümne kangastelje, mis viimastel aastatel on kahjuks alakasutuses. Päeva alguses tutvustas muuseumi tekstiile Järvamaa Muuseumi varahoidja. Teisena tegin mina ettekande Sillaotsa Talumuuseumi ja minu valduses olevate eraisikute suurrättidest. Tutvustasin suurräti kirjamise viise ja rääkisin nende kudumiseks kasutatavatest sidustes. Pikemalt peatusin krepp sidusel ja selle moodustamisel. Peale lõunapausi olid mõned töötoad, kus osalemine ei olnud nii aktiivne, kuna paljud kiirustasid pika kodutee tõttu äraminekule.  Valiti ka “Kangasulase” vääriline suurrätt, milleks oli Ingrid Kala kootud setu aineline ese. Allpool ka mõned pildid. Kahjuks ei jõudnud töötubadest pilte teha. Järgmisel aastal on infopäeva juubeliaasta, millega seoses ootame uuendusi tulevikuks ja meeldivaid tagasivaated minevikku.

Tsiistre vanas meiereis toimub kangakudumiskursus kuuel korral. Osalejaid tuli Võrumaalt kokku 15.

http://blog.iidadesign.eu/lang/et/tsiistre-linamuuseumi-opitoad/

Esimese kohtumise pildid leiadki sellest postitusest. Õppisime kangastelgede kokkupanemist ja rakendamist. Alustuseks koome kangaproove sõbakirjaliste tekkida ja vaipade tundma õppimiseks.

Kursuste ellukutsujaks Tsiistres on Prastuli Selt ja Tsiistre Linamuuseum. Kursusesd toimuvad Tsiistre Külaseltsi ruumes. Maitsvaid piimatooteid lõunalauale saame Nopri Talumeiereist. Lisaks imeline loodus ja erilised inimesed.

Tsiistre Linamuuseumi kangakudumise õpitubasid toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

Sellel suvel annetati kangakudumise suvekoolile järgmised esemed:

• Eesti NSV Teenindusministeeriumi Projekteerimis- ja Tehnoloogiabüroo väljaanne “Vaiptoodete valmistamise metoodiline juhend” 1979.  17 lehekülge + 38 joonist. Trükis on mõeldud tasuta jagamiseks.
• Kangakirjade vihik/album 54 lehekülge
• Üks ilmselt vabrikus valmistatud suurrätt
• Mustrileht, mis on arvatavalt ilmunud koos raamatuga “Õpetuse raamat käsitöö koolidele ja ise õppimiseks” Luise Rebenitz 1898 aasta

Esemeid kasutatkse edaspidi kangakudumise suvekoolis õppevahendeina.

Tänan annetajaid  Tähtit, Riinat ja Koidut!

Tere, kallid kangakudumishuvilised!

Nii, nagu on alanud uus kooliaasta, võtab hoogu sisse ka uus
kangakudumise hooaeg. Selleks, et koguda mõtteid ja ideid, olete kõik
oodatud 1. oktoobril kangakudujate infopäevale Järvamaale Särevere mõisasse.
Tegemist on üheksandat korda toimuva üritusega, mis igal aastal leiab
aset Eestimaa erinevates paikades.

Täpsema ajakava, ettekannete ja töötubade teemad leiate siit > infopäeva_kava2011

Võtke seekord kaasa omakootud villaseid õlakatteid: sõbasid ja
suurrätte. Teeme neist ühise näituse, jagame ideid, nippe ja valime oma
lemmiku!

Täpsem info tel 56956639 (Imbi Karu, Kesk-Eesti Käsitööselts),
imbi.karu@mail.ee

Tervitades,
Veinika Västrik
ERKL kangakudujate alaliidu nimel

TSIISTRE LINAMUUSEUMI ÕPITOAD: KANGASTELGEDEL KUDUMINE
Toimumisaeg: Sügis‐talv 2011
Koht: Tsiistre Külakoda, Tsiistre, Misso vald

Tsiistre Külakoda

Kursusega „Tsiistre Linamuuseumi õpitoad: kangastelgedel kudumine ‐ algõpetus ja sõbakirjalised tekstiilid” käivitub esimene Linamuuseumi õpitubade sarjast. Õpitoad koosnevad kuuest kahepäevasest tsüklist ja toimuvad nädalavahetustel septembri lõpust kuni detsembrini 2011. Õpime kangakudumise erinevaid tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, nii maa‐ kui ka kirikangastelgede rakendamist, erinevaid kangakudumise tehnikaid, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist.

Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned erinevates tehnikates kangaproovid. Õpitubade eesmärk on ka kultuuri‐ ja haridustegevuse edendamine, huvi äratamine ühistegevuse ja koostöö vastu, tingimuste loomine käsitöövõrgustiku tekkimiseks, algupärase rahvakunsti väärtustamine ning selle järjepidevuse säilitamine ja kaasajastamine.

Õpitubade juhendaja, MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva‐Liisa Kriis on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor, kangakudumise suvekooli käivitaja ja läbiviija ning käsitöönäituste kuraator.

Vaata ka:
IIDA suvekool
Iida käsitööblogi ja -kursused

Õpitubade maksumus ühe tsükli kohta on 15 eurot (234,70 krooni); kokku 6 tsüklit x 15 EUR=90 eurot (1408,19 krooni). Õpitubades osalejate arv on piiratud. Koha õpitubades tagab kahe tsükli ettemaks 30 eurot hiljemalt 16. septembriks 2011. Ettemaks palun teha: Prastuli Selts, Swedbank a/a 221049559605.
Õpitubadele registreerumiseks, lisainfo ja täpsema õppekava saamiseks võta palun ühendust meilil kristina@lingua.ee või telefonil +372 503 1514.

Kolmnurkne suurrätt
Räti kudumise idee sain ühe kodukandi naise ema tehtud näputöödest. Originaalese oli kootud pearätiks olles mõõtudelt tunduvalt väiksem. Alguses võikski proovida väiksemat eset kolmnurkselt kududa ja võibolla leiad esimesel korral ka kellegi appi. Kudumine toimub tavalistel kangastelgedel, kuhu juhises toodud koguses lõime peale rakendatud. Mina kasutasin krepp sidust, kuid see võib olla ka midagi lihtsamat, näiteks toimne. Kui kangas rakendatud, ei hakka sa mitte süstikuga kuduma, vaid alustades näiteks paremalt, katkestad telje tagant, võimalikult kaugelt kõige esimese lõimelõnga ja kood selle kangavahelikku, mille esimese tallalauga tallad. Siis katkestad tagant teise lõimelõnga, vajutad teist tallalauda ja kood selle teiseks koereaks. Lõimelõnga pead katkestama sellepärast võimalikult kaugelt, et see ulatuks vasakule küljele ka narmaks. Abilist oleks esialgu vaja telje taga lõimelõngade lahtilõikajaks. Kui alustad paremast servast kinnita sinna esimese ja tagumise põllepuu külge nn. turvanöör, mis asendab ära lõigatud lõimelõngade pinget. Vastasel juhul hakkab töö liialt kiiva kiskuma, sest kudumine kahaneb vasakus suunas. Jälgima pead ka seda, et ruutude proportsioon lõimes ja koes oleks sama. Kui lõimes on helesinine triip 3 cm lai siis peab see ka koekudumisel sama lai tulema. Ruutudest ei tohi saada ristkülikud, muidu ei tule ka diagonaaljoon 45°.
Antud tehnika on küll aeganõudev, kuid võimaldab kududa elastse ja hästilangeva diagonaallõikelise salli. Ükskõik kui meisterlikult tehtud õmblus villases sallis ei kaalu diagonaalis kudumist üles.
Räti mõõdud: 130 x 130 + narmad kahes servas
Suga 70
Kahekordne villane lõng
Lõime pikkus = 200 cm
Lõimelõngade arv: 960

Üks mustrikordus on 240 lõnga. Seda korrata 4 korda.

Kuna olen suurrättidega tegelenud alates samateemalise õppefilmi välja andmisest (2009 aastal) siis inimesed ise on hakanud oma kodudes säilinud suurrätte näha tooma. Allpool mõned pildid sellel suvel nähtud esemetest.

Näitus “Suurrätt – kavandamine ja tehnikad” oli augustis nähtav avalikkusele kolmandal korral. Seekord siis Eesti käsitöö majasTallinnas (Pikk 22).

Näitus on olnud menukas ja saab neljandat korda eksponeeritud Rapla haldushoones Raplas toimuva IV Ettevõtlusfoorumi raames, mille peakorraldajaks on Eesti Käsitööliit. Üritus toimub 8. oktoobril 2011 aastal ja selle kava riputan mõne aja pärast ka blogisse.

Eesti käsitöömjas toimunud näituse pildid on allpool.

Vaata uusi fotogaleriisid suvekooli lehelt:
1. Eesti Rahvakunsti- ja Käsitööliidu tellitud suurräti kursus
2. Esimene grupp algajaid
3 .Teine grupp algajaid
4. Sillaotsa Muueseumisõprade Seltsingu tellitud suurräti kursus
5. Suurräti kudumine
6. Esimene grupp sisustuskangaste kudujaid
7. Teine grupp sisustuskangaste kudujaid
8. Kolmas grupp sisustuskangaste kudujaid

Sellel aastal on osalejaid suvekoolis saja ringis.
Täiendan seda postitust jooksvalt augusti lõpuni.
Seniks ilusat suve.

Suur loodusemees Jaan Eilart käis 1980-ndatel ringi mõttega näidata Eesti maastikke läbi kunstiteoste. Kahjuks see plaan tookord ei teostunud.

Nüüd üritame tema mõtte teha teoks. Koostame raamatut, kus on sees 150 Eesti paika, mida on kunstnikud jäädvustanud. Püüame teosed paigutada võimalikult täpselt maastikule ning kirjutame iga paiga kohta lühikese loo. Ja muidugi räägime ka kunstnikust ja tema teosest.

Oleme tänulikud, kui aitate meil maalidega täita neid kohti Eestis, mis on veel tühjad. Kunstnikud on käinud palju rannikul, saartel, Haanjas, Mulgimaal ja Otepääl, kuid vähem Kesk-Eestis, Pärnumaal, Alutagusel või Setumaal.

Lisage maale kas veebilehel www.maastikumaal.ee või kirjutage otse meile.

Andres Eilart – andres.eilart@epl.ee
Aavo Kokk – aavokokk@uninet.ee

Tulge osalema MAAEMA KEVADMESSI SUURELE LAADALE!!!
21.-22.05. 2011
TALLINNA KESKLINNAS SKOONE BASTIONIL
Staadionil kiire registreerimise otseühendus www.maaema.ee
MÜÜA JA OSTA SAAB KÕIKE, MIS LOODUS ANNAB JA MAAMEES LÕIKAB!
Tervise-ja loodustoodete müügid.
INFO: 5093979
Tere tulemast maarahva kevadlaadale, tule ise, koos sõprade ja ametivendadega müüma ja ostma!
Külalistele on üritus tasuta!
Esinevad rahvatantsijad ja muusikud, “Rammumehed” näitavad muskleid, peetakse konverents “Energia meis ja meie ümber!”

Papist kaaned

Töövahendid:

• Värvirull koos alusega
• PVA liim
• Kartong
• Kangatükke (sitsiriie,  linane)
• Õhemat paberit (tapeet või pakkepaber)
• Paela
• Triikraud
• Lõikenuga ja käärid
• Joonlaud
• pliiats

Töö käik:

1. Lõika välja kaks tükki kartongi, mis on dokumendist veidi suurem (näiteks 2 mm igast küljest). Kartongi tükid moodustavad alumise ja pealmise kaane.
2. Kaaned tuleb omavahel ühendada riideribaga. Lõika kaante seljast 2-3 cm pikem riideriba, mis on umbes 5 cm lai ja kata see värvirulli kasutades liimiga. Aseta kaaned kõrvuti ja kleebi  riideriba nende ühenduskohale välimisel poolel. Kui oled käega detaili paika silunud triigi see õrnalt kuuma triikrauaga üle ja pööra otsad sissepoole. Pilt 5 ja 6
3. Kaante neli nurka tuleb samuti riidega kaitsta, sest need kuluvad kõige rutem. Selleks võta iga nurga tarvis umbes 3,5 x 5,5 cm suurune riidetükk ja vormista nurgad nagu näha piltidel 1-5.  Kata riidetükk liimiga,  aseta paika, voldi ümber nurga ja triigi üle.
4. Nüüd lõika välja kaks pealispaberit nagu on näga piltidel  7 ja 8. Ärapööramiseks jäta 1,5 cm. Kata paber liimiga, aseta õigele kohale kaane välisküljel ja silu käega üle. Alles siis võid õrnalt sirgeks triikida. Viimasena pööra äärad sisse ja triigi ka need kinni. Pilt 10
5. Pealmist kaant võid soovikorral veel lisaks dekoreerida. Mina lõikasin tapeedimustrist porte ja paigaldasin selle nagu pealispaberigi. Pilt 11
6. Nüüd vormi triikrauaga dokumendi kinnitusnööri otsad. Need jäävad sisemise kattepaberi alla. Vaata pilte 12 ja 13
7. Üks ots paelast liimi kohe kaane sisse kinni. Pilt 14
8. Mõõda välja sisemine kattepaebr ehk vooder..Sobiv mõõt peab olema 2mm igast servast väiksem, kui kaaned ise. Voodri võid lõigata ka kahes tükis, üks kummagi kaane tarvis. Sellisel juhul kleebi seljajoone katteks eelnevalt kolme cm-i laiune voodripaberist riba, mis on sama kõrgusega nagu voodergi.
9. Kata vooder liimiga, aseta paika, silu kätega üle ja siis triigi õrnalt siledaks. Pilt 15
10. Nüüd liimi kinni kinnituspaela teine ots ja kata  see kolmnurkse voodripaberi tükiga.
11. Triigi kaaned veel mõlemalt poolt  üle ja pane need kohe peale seda raskuse alla umbes pooleks tunniks.
12. Hiljem võid kaanele kleepida veel etiketi ja lisada kinnise (nööbi, paelad v. Muu sellise)

Marie Voolens rahvariietes. Foto E.Leinbock 1925.

Allolev tekst on Elli Küttimi üleskirjutus vestlustest Viiu Piheliga Hiiumaa Kõpu poolsaare rahvariietest 1959. aastal.

…/Kurdus kuub vöis ka mütmet värvi olla. Need kurrutati ahjus leibte pääl. Ma isegi kurrudasin omale ühe kuue sedasi ää. Mina lappisin kurrud sedasi ilusti üksteise körvale ja vajutasin tulised leivad nende pääle ja panin siis koos leibtega ahju kuivama. Need kurrud seisid siis tüki aega sees.

Seda ma nägin küll ka, kuidas Pimmi Aet käiseid kurrudas. Ma oskaks seda järele teha küll. Siis pidi karduli tärklist olema. Senest tehti siis kliister. Sene sees kastis ta siis näpud märjaks ja vedas siis kurrud vastu laua äärd. Tal oli sesune kurrudamise laud, et ühe külje pääl oli vähene äär ühtepidi ja teise külje pääl teistpidi. Sinna vastu ta siis vedas need kurrud. Ühe külje kurrud ühe ääre vastu. Siis keeras laua ümber ja vedas teise külje kurrud teise ääre vasta. Nee kuivadas ahjus ää ja siis pärast kurrudas seljataguse. Laud oli nii lai kui käised./…

Katkend on võetud raamatust “Nad tegid toad tuule pääle, elud ilma ääre pääle…” Lood Hiiumaa Kõpu poolsaare inimestest, paikadest, sündmustest ja igasugustest juhtumustest. Põnevad ja naljakad lood on jutustatud erinevate inimeste poolt. Raamatust võib lugeda Hiiumaa rahvariiete kohta, juhtumusi seoses laevadega, elust Kõpu mõisas, Kõpu kangetest meestest ja naistest ning Kõpu poolsaare priinimedest ja perenimedest. Mahlakd jutud eesti elust tsaariajal.

Sillaotsa Talumuuseum Velisel palus mul kirjutada eessõna seal avatavale näitusele “Raplamaa koolide lapitekid”. Ma ise ei ole lapitehnika viljeleja, kuid saadud vihjete ja interneti abiga koostasin alloleva teksti, mis võib olla lihtsalt kasulikuks lugemiseks.

…………….

Eestis ei ole lapitehnikas tekstiile möödunud aegadest palju säilinud, neist ei ole kirjutatud ega neile erilist tähelepanu pööratud. Tehnikat võime kohata nii rõivastuses kui kodutekstiilides. Rõivastuses on heaks näiteks naiste rahvariiete juurde kuulunud taskud, kuid kangatükkidest valmistati ka sisustuses vajalikke esemeid­- seina-, põranda- ja vooditekke. (Mõnelpool on öeldud, et vaibaks kutsuti kangastelgedel kootud eset. Poeriidest valmistatut nimetati tekiks.)

Põrandateki valmistamiseks võidi rohkem kasutada villaseid kangajääke, seina- ja vooditekid tehti segamaterjalidest ehk sellest, mis parasjagu käepärast oli. Tavaliselt kasutati sitsikanga jääke ja vanu riideid, mis oma aja olid ära elanud. Selles valguses ei ole tänapäeva taaskasutusteema kuidagi uudne mõtteviis, pigem võiks öelda, et meie esiemad olid selles vallas isegi edukamad.

Vatitekkide valmistamiseks kasutati erilisi raame, mille taga istudes sai mugavalt teppimise tööd teha. Riho Saardi raamatust „Luidja – värav Kõpu poolsaarele“ võib lugeda, kuidas Hiiumaal vatitekke valmistati: ” Korraldati ka teki tegemise talguid. Selleks olid tehtud suured raamid, millele laotati riie, tekivooder, vatikiht ja pealisriie. Naised istusid ümber raami kuuekesi. Tugev linane niit hõõruti kriiditükiga üle. Üks hoidis ühest niidi otsast, teine teisest otsast. Niiti riide kohal pingul hoides tõmmati seda, nagu pillikeelt sõrmega ja riidele jäi valge kriidine joon, mis tikiti läbi. Niimoodi töötades said uudised, külajutud ja naljad räägitud ja vatitekk ühe õhtuga valmis.”

Üks ebatraditsioonilisemaid lapitehnikas tekstiile on Kodaverest pärit põrandavaip, mis on õmmeldud justkui tekstiilist soomustest (A530:6 ERM). Üldiselt olid lapid aga ikka ruudukujulised.

Tänan siinkohal Eva Orlova-Palusalut kasulike viidete eest.

Osalesin paar päeva tagasi Eesti Konservaatorite Ühingu poolt korraldataval täiendkoolitusel. Loenguid viib puidu teemal läbi Mati Raal. Kuigi üritus on suunatud rohkem muuseumitöötajatele ja konservaatoritele, oleks kuuldust palju kasu ka tavainimesele. Puitu leidub ju kõikjal meie ümber tarbeesemetena, mööblina, siseviimistluses ja ehitusmaterjalina. Nagu kõikide looduslike materjalide puhul on ka puidul omad kapriisid, milledega tuleks arvestada ja leppida. Loengusari algas päris rohujuure tasandilt, puitmaterjali üldise kirjelduse, selle kuivamisest/kuivatamisest tulenevate omapäradega ning lõpeb mööbli valmistamise tehnoloogia ajaloo ja kirjeldusega. Teemast ei jää välja ka puidukahjurid, seenhaigused ja viimistlusvahendid.

Esimese päeva loengumaterjalid leiad siit…
Teise päeva loengumaterjalid leiad siit…
Kolmanda päeva loengumaterjalid leiad siit…

Lepapuust soalaad näitusel "Suurrätt- kavandamine ja tehnikad". Puukoi ei ole lasknud ennast häirida ei pidevast transpordist, tuuletõmbusest ega keskküttest. Lepp pidi sisaldama kõige rohkem suhkruid, mida koi väga armastab. Lepp oli talupidamises levinud tarbepuu hea kättesaadavuse ja töötlemisomaduste pärast. Foto: Jüri Kusmin