Värten

Hasplid

kasutati lõngavihtide saamiseks. Haspeldati värtnalt.  Hasplile keerati 2-3 värtnatäit lõnga. Üks hasplitäis on lõngaviht. Lõngavihti sai pesta ja värvida.

……………………………………………………………………………………………………………

Kerilaud

kasutati vihist kera tegemisel. Kerlauale asetatud vihti sai ka otse KEHA-le kerida. Mõlemaid, nii kerasid kui kehasid kasutati lõime käärimisel.

……………………………………………………………………………………………………………

Keha

……………………………………………………………………………………………………………

Käärpuu

Müüja Leclerc www.leclarc.ee

…………………………………………………………………………………………………………..

Kanga käärimine

Käärimise joonis:

• Käärimine: Lõimelõngade korrapärane ülesvedamine kangavaheliku saamiseks.
• Käärimiseks on kaks erinevat viisi: seinaraamil või käärpuul (vaata fotod ülal)
• Käärpuu ümbermõõt on sagedamini kas 8-, 10,- või 12,- küünart. (1 küünar=53cm, 1 kangaküünar=55 cm)
• Lõimelõnga saab käärida kas keradelt, kehadelt või  koonustelt.
• Keradelt käärimiseks kasutati käärkasti- igasse vahesse pandi 1 kera ja servale kinnitatud aasadest toodi lõng läbi. Koonuste puhul saab kasutada sarnast süsteemi. Mõte on aga selles, et lõngad käärimise ajal omavahel keerdu ei läheks.
• Töö kiirendamiseks kääritakse mitme lõngaga 4, 6, 8, 10, 12 jne
• 2-4 lõngaga käärides kasutatake lõngade lahus hoidmiseks sõrmi, rohkemate lõngade käärimiseks kasutatakse käärlauda.
• Käärlaud on käepidemaga õhuke laud, milles on tavaliselt 4-12 auku, milledest käivad lõngad läbi.
• Käärpuudel võib lõnga käärimist alustada nii ülevalt, kui alt.
• Kui soovitud lõngade arv on saavutatud, fikseeritakse lõimelõnga ristumiskohad, vahelikuristid, nööriga
• Kangalõime on esimestel kordadel mugavam maha võtta kahekesi, üks hoiab käärpuud kinni ja teine heegeldab kätega lõime palmikuks.

PS! Selleks, et lõim tuleks ühtlane on soovitav, et kogu lõime käärib üks inimene.

……………………………………..

Allolev info on abiks kangastelgede ostmisel ja kokkupanemisel. Siit saate väikse spikri, millised osad ja töövahendid peavad kuuluma kangastelgede juurde. Muidugi ei pruugi kõik osad olla säilinud. Hädavajalikud on need detailid, mis moodustavad põhikonstruktiooni: küljeraamid, rindpuud, põlvpuu, lõimepoom, kangapoom, niieraam, soalaad, mõni suga võiks ka olla. Väiksemaid osi saab kas juurde teha või osta. Kangastelgede osi müüb Kangastelje töötuba. Kui soovid osi juurde tellida puutöö meistrilt võta kidlasti üks originaaldetail kaasa, siis ei pea nuputama, millise mõõduga uut detaili teha. Kui aga ei ole ühtegi originaaali säilinud, saab selle mõõdud ka välja arvestada, kuid, sellest juba hiljem, kangastelgede kokkupanemise juures.

Kuna kangastelgesid valmistasid väga mitmed meistrid siis ühesuguseid telgi on väga raske leida. Erinevad on just poomide küljes olevad hammasrataste süsteemid ehk kanga ja lõime pingutamise süsteemid. Osadel juhtudel saab kangast edasi kerida telje pingist paremal kangidega opereerides. Teisel juhul tuleb kangastelje taga kangist lõim lõdvaks lasta ja seejärel ees (pingi poolt) kangast pingule keerata.

…………………………………

• 1937 aastal registreeriti Eestis 28 kangastelgede tegijat (meistrit)
• Kohtla-Järve Maidla külanõukogu 421 peres oli veel 1960. aastal kokku 300 kangastelge

Allikas: Kudumid, K. Konsin, 1979, Kirjastus „Kunst“

…………………………………

Kirikangasteljed

…………………………………………………………………………………………………………..

vasakult:

1. Pingipakk (pingi jalad asetatakse puus olevatesse aukudesse, et pink kudumise ajal liikuma ei hakkaks)
2. rindpuu
3. põlvpuu
4. selgpuu
5. vipiraam koos selle vahel olevate vippidega
6. kangapoom
7. lõimepoom
8. tallalauapakk (käib telje taha, alla)

…………………………………………………………………………………………………………..

Vasakult:

1. Vaheldajad
2. Tallalauad
3. Niiekepid
4. Vahelikukepid

…………………………………………………………………………………………………………..

ülevalt:

1. Vaheldaja
2. Tallalaud
3. Niiekepp
4. Vahelikukepp

VAHELDAJA on tavaliselt pikem ja peenem, kui TALLALAUD. Mõlemas on auk otsas ja augurida sees.

NIIEKEPIS on augud otstes.

VAHELIKUKEPIS võivad olla augud otstes aga ei pruugi.

…………………………………………………………………………………………………………….

ülevalt:

1. Kanga pingutamise kang
2. TOIKA süstik kahe lõngaga kudumiseks
3. Vana-aegne süstik (mõlemad süstikud on alt rullidega, mis kergendab süstiku liikumist vahelikus)
4. Niiepakk niite valmistamiseks

……………………………………………………………………………………………………………

ülevalt:

1. Kanga pingutaja,
2. Pingutaja TOIKA

…………………………………………………………………………………………………………..

……………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………………..

Maateljed

1. sambad
2. küljed
3. tugipuud
4. istepink
5. lõimepoom
6. kinnituspuu
7. kangapoom
8. rindpuu
9. tallalauad
10. niiekedrad
11. niied
12. soaraam
13. soalaad
14. suga
15. soasulane, soapoiss
16. süstik
17. kangapinguti
18. kangareha
19. pool

……………………………………….

Püstteljed

Lihtteljed, maateljed

Kirikangasteljed, soometeljed

Ülaltoodud kirikangastelgedel on ka lendava süstiku süsteem hästi näha. Soalaadi mõlemas otsas (paremal ja vasakul) on puidust kastikesed. Süstik lendab ühest kastist teise niieraami küljes olevat hooba tõmmates.

…………………………………………………………………………

Arvutiga juhitavad teljed AVL

Kudumine arvutitelgedel AVL from Eva-Liisa Kriis on Vimeo.

……………………………………………………………………….

Arvutiga juhitavad teljed TOIKA

……………………………………….

Sõna tõsises mõttes on naise maailm kodu. Suurema aja oma elust veedab ta selles ja selle ümbruses, sellepärast on tema kohus ka seda n.n. oma maailma mugavalt oma maitse järele sisseseadistada, et seal ei oleks mitte igav ega vastik viibida. Peanõue muidugi on puhtus, kuid veel armsam on näha sellises puhtas ruumis korralikku käsitööd. Sellepärast on soovitav, et iga praegusaja naine tutvuneks käsitöödega, et temal oleks võimalik kõiki tarvisminevaid asju ise ära teha ja ei tarvitseks neid kalli hinna eest muretseda.

Lovise Varimõis  “Kangakudumise õpetus ühes 213 mustriga”  1927